Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik väärib täitmata jäänud kohustuste tasumisest vabastamist. Võlgnik on korrapäraselt ja meeldetuletamisteta esitanud aruanded, võlgnik ei ole küll leidnud ja hoidnud püsivat töökohta, kuid tal on puuduv töövõime ja 3 alaealist last. Suuliselt 20.09.2023 istungil võlgniku poolt antud selgituse kohaselt on tal jätkuvalt puuduv töövõime kuni 2023 novembrini (tõendist nähtuvalt kuni 04.12.2023) ja prognoositavalt seda ka pikendatakse. Võlgnik möönab, et ta on lasknud autosid „enda nimele kirjutada“, kuid tema ise neid ostnud pole ehk pole ostusid finantseerinud. Pensionisamba vahenditest ostetud auto on vanarauda viidud. Võlgnik on sisuliselt kogu perioodi jooksul olnud puuduva töövõimega ning riigi poolt sel alusel makstavad toetused, koos erinevate peretoetustega ning saadud episoodilised töötasud ühel kalendriaastal suvekuudel, on olnud suuruses, millelt võlausaldajate kasuks kinnipidamisi TMS § 132 nõudeid arvestades pole alust nõuda. Seetõttu ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist, sest võlgniku puuduv töövõime on hetkel kehtivalt määratud kuni 04.12.2023 ja eluliselt usutav on võlgniku selgitus, et prognoositavalt seda ka pikendatakse. Kohus leiab, et TMS § 132 tähenduses ei teki sellist reaalset võimalust, et sissetulek suureneks massiivselt ja samuti on võlgnikul 3 alaealist lastsünd 2014, 2015 ja 2018, keda tuleb arvestada sissetulekust kinnipidamiste tegemise võimalikkusena TMS § 132 tähenduses. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.