XX ja YY hagi Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Soo 9) vastu 06.07.2016 digitaalse kordusüldkoosoleku otsuse punkti
tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2017 õigeksvõtul põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valeria Titova Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valeria Titova Kostja: Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Soo 9, registrikood 80233586), lepinguline esindaja Margus Saulep
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2017 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu menetluskulud maakohtus võrdsetes osades XX ja YY kanda ning XX ja YY menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda. Tallinn, Soo tn 9 korteriühistul puuduvad maakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1 Rahuldada XX ja YY hagi Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu vastu 06.07.2016 digitaalse kordusüldkoosoleku otsuse punkti 5 tühisuse tuvastamiseks. 3.2 Tuvastada 06.07.2016 toimunud Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu digitaalse kordusüldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 5, mis sätestab: “mitte anda Krt. 5-le erikohtlemist”, tühisus. 3.3 Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades XX ja YY kanda. XX ja YY menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. 3.4 Tallinn, Soo tn 9 korteriühistul puuduvad maakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 3.5 Välja mõista XX-lt ringkonnakohtu menetluskulud summas 137 eurot 50 senti Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu kasuks. 3.6 Välja mõista XX-lt Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu kasuks viivised ringkonnakohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 3.7 Välja mõista YY-lt ringkonnakohtu menetluskulud summas 137 eurot 50 senti Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu kasuks. 3.8 Välja mõista Y-Ylt Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu kasuks viivised ringkonnakohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.10.2016 esitasid XX (hageja I) ja YY (hageja II) Harju Maakohtule hagiavalduse, mida täpsustasid 14.11.2016 ning milles palusid tuvastada 06.07.2016 toimunud Korteriühistu Soo 9 (uue nimega Tallinn, Soo tn 9 korteriühistu) (kostja) digitaalse kordusüldkoosolekul vastuvõetud otsuse p-i 5, mis sätestab: „mitte anda krt 5-le erikohtlemist“, tühisus. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja liikmed. 28.06.2016 oli kokku kutsutud kostja üldkoosolek, mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline. Kostja juhatus otsustas läbi viia digitaalse kordusüldkoosoleku, mis viidi 06.07.2018 läbi selliselt, et sisulist arutamist päevakorrapunktide üle ei toimunud. Hagejatel puudus võimalus osaleda
28.06.2016 üldkoosolekul, kuid nad soovisid osaleda korduskoosolekul ning avaldada oma isiklikku arvamust. Hagejad leidsid, et korduskoosoleku läbiviimisel on rikutud üldkoosoleku läbiviimise ja hääletamise korda, mis toob kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse.
2.Hagejad ei nõustunud menetluskulude nende kanda jätmisega seoses hagi õigeksvõtmisega ja palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtusse pöördumiseks olid kõik eeldused täidetud ning antud küsimust ei oleks saanud kohtuväliselt lahendada. Kui hagejad ei oleks otsust kohtus vaidlustanud, oleks see jõustunud ning korteriühistu varasemast praktikast lähtudes ei oleks seda küsimust enam uuesti tulevastel üldkoosolekutel arutatud. Hagejad üritasid vaidlusalust küsimust esmalt just kohtuväliselt lahendada ent läbirääkimiste käigus tekkis selge arusaam, et kostja juhatus ei soovi teha koostööd ning see oli muuhulgas elektroonse hääletuse läbiviimise põhjuseks. Hagejad esitasid 28.11.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskulud summas 790 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja võttis hagi õigeks ja palus tsiviilasja menetluse lõpetada ning jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hagejate kanda. Hagejad oleksid võinud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele pöörata tähelepanu ühistu sisesuhetes ning taotleda uue koosoleku kokkukutsumist. Mõistliku käitumise korral oleksid hagejad saanud ise kohtuvaidluse ära hoida. Hagejatel ei olnudki kavatsust asja kohtuväliselt lahendada. Kostja peab heaks tavaks, et enne kohtusse pöördumist üritavad pooled esmalt vaidlusaluse küsimuse lahendada kohtuväliselt ning alles seejärel kaaluda kohtunõude esitamist. Hagejad võiksid ühistu liikmetena olla huvitatud, et korterühistu põhitegevuse väliseid kulutusi ei kannaks. Kohtusse pöördumine ei olnud ainuvõimalik lahendus, sest kostjal endal on õigus vastuvõetud otsuseid ümber vaadata. Kostja oleks oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust andnud juhul, kui oleks keeldunud kohtuvälistest läbirääkimistest ning oleks jätnud uue koosoleku kokku kutsumata. Ootamatu kohtunõudega võtsid hagejad kostjalt võimaluse astuda omalt poolt samme kohtuvaidluse vältimiseks. MTÜS § 241 ei näe ette, et tühisuse nõuetes on ühingu otsust võimalik vaidlustada vaid piiratud aja jooksul. Kostja vaidles vastu ka hagejate menetluskulude rahalisele suurusele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.21.12.2017 õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldas maakohus hagiavalduse ja tuvastas 06.07.2016 toimunud kostja digitaalse kordusüldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 5, mis sätestab: “mitte anda Krt. 5-le erikohtlemist”, tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulu 310 eurot, kokku 610 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja hagi õigeks ning palus kohtumenetluse lõpetada. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt jätta kostja kanda. Koosoleku otsuste vaidlustamiseks ei näe seadus ette kohustuslikku kohtuvälist lahendamise korda (sh läbirääkimiste pidamist, uue koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamist) enne kohtusse pöördumist. TsMS § 3 lg-st 1 tuleneb, et isik võib pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 217 tuleneb, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on menetlusosalise vaba valik, kas ta kasutab esindajat või mitte. Juristi tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja ei ületa keskmisi juristi
tunnitasu hindasid. Kokku on hagejate lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulud 3 tundi summas 310 eurot. Samuti tuleb välja mõista riigilõiv 300 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.23.01.2018 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha uue otsuse, millega jätta tsiviilasja menetluskulud hagejate kanda. Samuti palus kostja jätta hagejate kanda ringkonnakohtu menetluskulud ning palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et hagejatel tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
7.Maakohus jättis menetluskulude jaotamisel põhjendamatult kohaldamata TsMS 168 lg 6 ning rikkus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1). Kohtuotsus on vastuoluline. Ühelt poolt on kohus jätnud menetluskulud kostja kanda, teisalt sisaldab otsuse põhjendav osa viidet TsMS § 168 lg-le 2, mis antud juhul ei kohaldu ning milles sätestatud juhtudel kannab menetluskulud hageja. Maakohus on jätnud vastupidiselt TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule esitamata, millistele alustele tugines jättes kohus menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 168 lg 6 tulenevad alused on käesoleval juhul täidetud ning menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Hagejad ei ole enne kohtusse pöördumist ilmutanud tahet leida vaidlustatud otsuse osas kohtuvälist lahendust, st hagejad ei algatanud vaidlustatud otsusega seotud läbirääkimisi ega taotlenud uue koosoleku kokkukutsumist. Kostja sai alles esitatud hagiavaldusega tutvudes teada, et hagejatel on otsusele etteheiteid. TsMS § 168 lg 6 kohaldamisel ei oma tähendust, kas pooltevahelisi vaidlusi reguleerib kohtuväline vaidluste lahendamise kord või mitte. Ka kohtu poolt märgitud korra puudumisel on ühistu liikmel võimalik järgida tsiviilsuhetes omaks võetud mõistlikke käitumisstandardeid, sh lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 6 ja § 7, TsÜS § 32 ja § 138). Mõistlikult käituvalt ühistu liikmelt saab oodata panustamist õigusvaidluse kohtuvälisele lahendamisele ning alles seejärel kui kompromisslahendused võimatuks osutuvad, kohtusse pöördumist. Seega oli ka hagejatel võimalus otsustusprotsessis esinenud minetustest juhatust teavitada või taotleda uue üldkoosoleku kokkukutsumist (MTÜS § 20 lg 3) või juhul kui kostja juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsu, kutsuda see ise kokku (MTÜS § 20 lg 4). Ükski kostja poolt menetluses esitatud seisukoht ei väljendanud seda, et kostja oleks keeldunud hagejatega kohtuvälisest koostööst või näiteks ka uue üldkoosoleku kokkukutsumisest.
9.Hagejad ei tõendanud, et nad oleksid kostjaga vaidlustatud otsusega seonduvaid läbirääkimisi pidanud või kostjale enne hagi esitamist mistahes taotlusi esitanud. Hagejate kohtusse pöördumine oli tingitud pelgalt sellest, et väljendada ebasoodsa otsuse kohta protestimeelsust. Eelnevat kinnitab asjaolu, et kostja otsus ei saanud kuidagi hagejate subjektiivseid õigusi rikkuda. Ka menetluskulude jaotamisel oleks kohus saanud arvestada, et hagejate õiguste riivet kostja otsus ei kätkenud ning hagejatel puudus sisuliselt kohtulik õiguskaitsevajadus. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
11.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise osas. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning selles osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja maakohtu menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ja hagejate menetluskulud nende endi kanda.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja pärast hagiavalduse kättesaamist võtnud selle õigeks ning sellest tulenevalt on maakohus rahuldanud hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Maakohus on jätnud menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus tuginenud menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-le 2, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et eelnimetatud õigusnorm ei ole kohaldatav olukorras, kus menetlus lõpetatakse õigeksvõtul põhineva otsusega ning sellel alusel ei saanud maakohus jätta menetluskulusid kostja kanda. Asjakohane õigusnorm olnuks TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et praeguses asjas ei olnud alust jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hagejate kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja on hagi TsMS § 168 lg 6 tähenduses kohtumenetluses kohe õigeks võtnud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei oma tähtsust, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks ei näe seadus ette kohustuslikku kohtuvälist korda. Korteriühistu üldkoosolekul on muuhulgas võimalik vastu võtta uusi otsuseid, millega muudetakse varasemaid otsuseid, või tunnistatakse üldkoosoleku varasemad otsused kehtetuks või tuvastatakse nende tühisus. Seega olnuks võimalik lahendada antud vaidlus ka kohtuväliselt. Hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad oleksid enne haginõude esitamist pöördunud vaidlusaluse küsimusega kostja juhatuse poole uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks või otsinud mingitki kohtuvälist lahendust. Seega ei ole hagejad enne hagi esitamist pöördunud kostja poole ega andnud kostjale võimalust küsimus kohtuväliselt lahendada. Samuti ei ole kostja seetõttu saanud keelduda uue üldkoosoleku kokkukutsumisest ja vaidlusaluse otsuse ümbervaatamisest, mis võinuks anda alust hagi esitada. Seejuures ei muuda kohtu seisukohta hagejate selgitus, et nad ei pidanudki vajalikuks kostja poole pöörduda, kuna nad olid veendumusel, et ei jõuaks vaidlusaluses küsimuses konstruktiivse lahenduseni, ning et nad on varasemalt tulemusteta kostjaga läbirääkimisi pidanud. Sellest tuleneb, et hagejad ei pidanudki vajalikuks käesoleva vaidluse puhul kohtuvälist lahendust proovida. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kolleegiumi hinnangul andnud oma käitumisega TsMS § 168 lg 6 tähenduses põhjust hagi esitada ning kuna kostja on kohtumenetluses kohe hagi õigeks võtnud, tuleb maakohtu menetluskulud jätta hagejate kanda. TsMS § 165 lg 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Seega tuleb kostja menetluskulud
maakohtus jätta võrdsetes osades hagejate kanda ning hagejate maakohtu menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotus
15.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, tuleb kostja ringkonnakohtu menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda ning hagejate menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 162 lg 1, 165 lg 1). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtu menetluses ei ole kostja menetluskulusid kandnud ega menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotlenud. Seega puuduvad kostjal maakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Kostja 07.09.2018 esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on ta kandnud ringkonnakohtus menetluskulusid summas 275 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 225 eurot). Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta) ning tal on kulunud apellatsioonkaebuse koostamisele 2,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu ning ajakulu võib pidada kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti tuleb hagejatel hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb hagejatelt kostja kasuks võrdsetes osades välja mõista menetluskulu summas 275 eurot, s.o mõlemalt hagejalt 137,50 eurot. Apellatsioonkaebuses palus kostja hagejatelt välja mõista menetluskuludelt ka viivise. Sellest tulenevalt ning lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.