Harju Maakohtu 17.01.2018 määrus kohustustest vabastamise keeldumise ja menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: XX (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Usaldusisik: RS (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldajad: Wasp Project OÜ (registrikood 10756319) BIGBANK AS (registrikood 10183757), esindaja Dina Orrin BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha 24 OÜ, registrikood 11306564) SMS Kiirlaen OÜ (registrikood 11300082) Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, endine Krediidikassa AS) KK (isikukood XXXXXXXXXXX) AP (isikukood XXXXXXXXXX) UR (isikukood XXXXXXXXXXX) AS Koduliising (endise ärinimega OÜ Koduliising, registrikood 10892531) Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Gertu Pillenberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.01.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta võlgniku kanda.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 02.07.2008 otsusega kuulutati välja XX (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andres Hermet. 29.06.2012 määrusega lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning määras usaldusisikuks RS (usaldusisik).
2.18.06.2017 esitas võlgnik maakohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on kogu võlgadest vabastamise perioodil töötanud täistöökohaga M OÜ-s XXX töökohal. Tema brutopalgaks on 804 eurot, lisaks kompenseerib tööandja mobiiltelefoni sidekulu kuulimiidiga 20 eurot. Võlgnik on üritanud aastate jooksul leida endale ka kõrgema töötasuga töökohta, paraku on peamiseks takistuseks lisaks vajaliku kvalifikatsiooni ning haridustaseme puudusele saanud asjaolu, et ta on minevikus läbi teinud pankrotimenetluse; samuti on tööandjail küllaltki raske leida endas motivatsiooni pakkuda tema staatusega töövõtjale oluliselt kõrgemat töötasu. Lisaks põhitööle on võlgnik autojuht/päästjana tegev MTÜ-s Y. Tegemist on vabatahtlikkuse alusel toimiva ühinguga, tasu selle eest ei saa ega küsi. Võlgnik on kogu võlgadest vabastamise perioodi jooksul teostanud usaldusisiku arvelduskontole makseid kinnipidamisele kuuluvate summade ulatuses. Väljamaksete vähesust põhjendab võlgnik asjaoluga, et peres on kasvamas kaks alaealist last (8a ja 14a), samuti on viimastel aastatel oluliselt tõstetud miinimumpalga määra, mis omakorda tõstab kinnipidamisele mittekuuluvat osa töötasust. Kohtu küsimusele tasuvamatele töökohtadele kandideerimiste kohta vastas võlgnik 07.09.2017, et kuivõrd kandideerimised toimusid vahetult enne ja mõne aja jooksul pärast praegusele töökohale asumist novembris 2011, siis ei ole võlgnik mitme aasta vanust kirjavahetust alles hoidnud.
3.25.06.2017 seisukohas palus jätta usaldusisik taotluse rahuldamata. Võlgnik on kandnud usaldusisiku kontole kokku 483,46 eurot. Ajavahemikul 25.06.2016 25.06.2017 on võlgniku laekumised usaldusisiku kontole olnud 0 eurot. On vähetõenäoline, et võlgnik, kes tema poolt esitatud info kohaselt töötab endiselt OÜ-s M XXX, on hakanud vähem töötasu saama kui 2015. aastal, kui usaldusisiku kontole veel laekumised toimusid. Võlgnik reageerib kirjadele ja on edastanud lakoonilist informatsiooni enda sissetulekute ja varade osas, mida aga usaldusisik oma vahenditega kuidagi kontrollida ei saa. Võlgnik ei ole huvitatud oma võlgnevuste vähendamisest ja kuvab enda majanduslikust olukorrast nukrama vaate kui see tegelikult on. Kogunenud summa väiksusest lähtuvalt ja võttes arvesse ka pankrotiseadusega võlgnikule pandud
viie aastase perioodi täitumist, ei ole usaldusisik sellisest summast teinud veel ühtegi väljamakset ühelegi arvelduskontole.
4.12.07.2017 seisukohas palus võlausaldaja Swedbank AS lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt, pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani. On alust arvata, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud ning oma sissetulekute kohta valeinfot esitanud. Seda seetõttu, et võlgnik mainis 17.06.2017 taotluses, et talle on pakutud selliseid töid, mille puhul ei maksta töötasult makse. Samas on võlausaldaja jaoks arusaamatu, kuidas suudab võlgnik kõiki kulusid oma töötasust kanda. Võlausaldajal on kahtlus, et võlgnik saab ka mitteametlikku sissetulekut. Olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks. Tõendeid 2016-2017 tööotsingute kohta ei ole võlgnik esitanud, vaatamata sellele, et võlgnik väidab, et ta on tasuvamat tööd otsinud.
5.02.08.2017 seisukohas palus võlausaldaja BIGBANK AS jätta võlgniku taotluse rahuldamata. Usaldusisiku poolt esitatud aruandest tulenevalt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil täitnud enda pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ja andnud teavet enda sissetulekute ja varade kohta. Usaldusisik ei ole terve kohustustest vabastamise menetluse perioodil teinud võlausaldajatele väljamakseid. Asjaolu, et võlgnik oleks otsinud menetluse perioodil tasuvamat tööd, ei ole võlgnik kuidagi tõendanud. Võlgniku näol on tegemist noore inimesega, kes elab Tallinnas, kus on keskmine töötasu Eesti kõrgeim. Seega oleks võlgnik saanud leida 5 aasta jooksul tasuvamat tööd. Lisaks on võlgnik välja toonud, et on 2016-2017 teeninud keskmiselt töötasu 804 eurot kuus. Võlausaldaja on skeptiline, et nimetatud ametikohal on sedavõrd madal palk.
6.Võlausaldajad SMS Kiirlaen OÜ, UR, AP, Osaühing Aktiva Finants (endise ärinimega AS Krediidikassa) ja AS Koduliising paluvad võlgnikku mitte vabastada täitmata jäänud kohustustest. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus vabastas võlgniku usaldusisiku tema kohustustest.
8.Käesolevas menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda võlgniku, usaldusisiku ja võlausaldajate kirjalikult esitatud seisukohti (PankrS § 175 lg 3, PankrS § 3 lg 2, TsMS § 477 lg 4). Võlgnik ei ole taotlenud tema enda ärakuulamist.
9.Kohus keeldub tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p-st 2 füüsilisest isikust võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §173 lg-s 1 nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodil töötanud samal töökohal M OÜ-s XXX töökohal. Tema brutopalgaks on hetkel 804 eurot. Võlgnik ei ole kohtu ja võlausaldajate korduval nõudmisel esitanud ühtegi tõendit, et oleks kohustustest vabastamise menetluse perioodil otsinud tulutoovamat tööd. Võlgnik toob 07.09.2017 seisukohas välja, et kandideeris ja otsis tööd enne praegusele töökohale asumist, s.o aastal 2011, mille kohta ei ole tõendeid esitada. Võlgnik kinnitab kohtule, et on oma töökohaga väga rahul ja on seal hinnatud töötaja ja ei ole näinud põhjust vahetada töökohta pelgalt kõrgema sissetuleku pärast. Võlgniku väitel tuleb ta perega üsna rahuldavalt toime ning ta pigem väldiks perele asjatu stressi tekitamist töökohavahetuse näol.
11.Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik tegeleb sellise tegevusega, mille eest saadav tasu ei ole piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on ta kohustatud otsima tegevust, mille eest saadav tasu oleks võlausaldajatele kasulikum. Võlgadest vabastamise regulatsioon ega vastav kohtupraktika ei näe ette „miinimumtasu“, mida saaks lugeda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikkuse aspekti hinnata läbi konkreetse isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus ning läbi isiku hetke elulise olukorra. Ühest küljest tuleb seejuures hinnata võlgniku haridustaset, väljaõpet ning eelnevat töökogemust ning teisest küljest töötamist takistavaid tegureid nagu võlgniku perekondlikku elukorraldust, võlgniku vanust ning tervislikku seisundit.
12.Võlgnik on oma taotluses märkinud, et lisaks põhitööle on võlgnik XXX tegev MTÜ-s Y. Tegemist on vabatahtlikkuse alusel toimiva ühinguga, tasu selle eest ei saa ega küsi. Kohus möönab, et PankrS mõttes ei ole tulutoov tegevus näiteks üksnes palgatöö ja selleks saab olla ka ettevõtlusega tegelemine ning ka eneseharimine, kuid kui võlgnikul on seadusest tulenev kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja ta otsustab tegeleda peale põhitööd tegevustega, mis tulu sisse ei too, mistõttu saavad võlausaldajate nõuded viie aasta jooksul rahuldatud üksnes marginaalses osas, siis ei saa ka sellist võlgniku tegevust mõistlikult tulutoovaks pidada.
13.Võlgnikul on seadusest tulenev kohustus võlgasid vähendada ning käesoleval juhul ei ole võlgnik selgitanud eluliselt usutavalt piisava sissetuleku puudumise ja võlausaldaja nõuete rahuldamata jätmise põhjuseid. Näiteks olukorda, kus võlgnik ei ole tervislikust ja sotsiaalsest seisundist lähtuvalt tulutoovamat tööd leidnud, ei saa käsitada võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena ning sellisel juhul ei saa võlgnikule ette heita ka võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.
14.Võlgnikule selgitati 29.06.2012 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses tema kohustusi võlgnikuna ja ta kinnitas oma pankrotiavalduses, et kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Sellest hoolimata ei tegelenud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei otsinud seda aktiivselt, millega kahjustas võlausaldajate huve. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust vähemalt raskelt hooletult.
15.Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest (PankrS § 172 lg 4). Määruskaebus
16.Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
17.Võlgnikul on keskharidus ja kutseharidus autoremondilukksepa/elektriku erialal. Vastavat kutseharidust võlgniku tänane ametikoht ei eelda. Kuivõrd kutsehariduse omandamisest on võlgnikul möödas 25 aastat ning võlgnik ei ole omandatud erialal töötanud, siis ei saaks võlgnik suure tõenäosusega sellel erialal tööd. Võlgnik kandideeris 2011. a autojuht-kulleri tööle ja autohooldusnõuniku tööle teises ettevõttes, kuid ebaõnnestunult. Võlgnikul takistab tulutoovama töö leidmist paratamatult tema pankrot, st ta ei ole seda kandideerimistel varjanud, samuti suhteliselt madal haridustase ja enesehinnang ning hirm parema otsinguil ka praegust töökohta kaotada.
18.Võlgniku tööaeg praegusel tööl on esmaspäevast reedeni kella 8.00 kuni 17.00. Pärast kella 17.00 muud tööd teha ei ole võlgnikul võimalik, sest sellisel juhul ei suudaks võlgnik täita nõuetekohaselt oma tööülesandeid vastavalt ametijuhendile. Praeguse töö kaotus, juhul kui väidetavalt tulutoovama töö saamine õnnestub, kuid osutub näiteks paari kuu möödumisel ekslikuks lootuseks, tooks mh kaasa võlgniku laste
ülalpidamiskohustuse rikkumise. Võlgnikul on hirm tulutoovama töö otsingutega praegune töö kaotada.
19.Võlgniku hinnangul ei ole täidetud eeldused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks (vt ka RKTKm nr 3-2-1-31-16, p 14). Maakohus ei ole põhjendanud, miks on PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldatav, kuigi Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-16 p-s 14 nimetatud kõik tingimused PankrS § 173 lg 2 kohaldamiseks ei ole täidetud. Keeldumiseks esineks alus, kui võlgnikul ei oleks tööd ja ta ei teeks tõsiseltvõetavaid jõupingutusi töö leidmiseks ja/või varjaks oma tulusid.
20.Võlgnik on vähendanud võlgnevusi kokku summas 483,46 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist last, kelle ülalpidamiskohust ta peab täitma ning seetõttu ei ole võlgnik PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust rikkunud.
21.Maakohus ei ole võlgnikku ära kuulanud. Kõigi tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks oleks võlgniku ärakuulamine isiklikult olnud põhjendatud ja vajalik.
22.Maakohus ei ole kaalunud ega põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamise pikendamist või pikendamata jätmist (PankrS § 175 lg 51). Võlgnik palub tema kohustusest vabastamise menetlust pikendada. Kui võlgnik leiab tulutoovama töö, siis tekib võlgnikul ka võimalus võlgade vähendamiseks senisest suuremas summas. Menetluse edasine käik
23.Usaldusisik, võlausaldaja Swedbank AS ja BIGBANK AS palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. PankrS § 175 lg 1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates maakohus seda teinud ei ole. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Käesoleval juhul on maakohus jätnud võlgniku kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees. Käesoleval juhul on võlgnik seda teinud 483,46 euro ulatuses, mis moodustab 0,05 % rahuldamata nõuete suurusest (29.06.2012 määrusega kinnitatud lõpparuande kohaselt on võlausaldajate rahuldamata nõuete suurus 872 435,73 eurot; tl 198-203, II kd). Võlgnik on põhjendanud seda sellega, et ta peab täitma ülalpidamiskohustust oma laste ees. Niivõrd väikses summas nõuete rahuldamine saaks olla põhjendatud üksnes siis, kui võlgnikul objektiivselt ei oleks võimalik rohkem teenida, näiteks tervisliku seisundi tõttu. Käesoleval juhul pidanuks võlgnik tõendama, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tasuvam töö, et selle arvelt võlausaldajate nõudeid suuremas määras rahuldada. Määruskaebuses on võlgnik välja toonud, et tasuvama töö leidmist takistas tal tema pankrot, madal haridustase ja enesehinnang ning hirm parema otsinguil ka praegust töökohta kaotada. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta üldse oleks tööd otsinud, seega on paljasõnalised tema väited
selle kohta, et pankroti ja madala haridustaseme tõttu oleks tal takistatud tulutoovama töö leidmine. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks madal enesehinnang ning hirm praegust tööd kaotada.
27.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgnikule on selgitatud 29.06.2012 määruses tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Võlgnik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab absoluutse keeldumisaluse, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Praeguses asjas on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve ning seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
28.Kuivõrd maakohus tugines kohustustest vabastamata jätmise keeldumisel PankrS § 173 lg-le 1, mitte lg-le 2, on asjakohatud võlgniku viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-3116.
29.Võlgniku hinnangul oleks maakohus pidanud kohaldama PankrS § 175 lg-t 51. PankrS § 175 lg 51 kohaldamine on samuti kohtu diskretsiooniotsus. Kolleegium märgib, et käesoleval juhul leidis maakohus, et esines absoluutne alus (PankrS § 175 lg 2 p 2) võlgniku kohustustest vabastamise keeldumiseks ning seega ei pidanud maakohus kaaluma ega põhjendama menetluse pikendamata jätmist. 29.06.2012 määruses on maakohus võlgnikule selgitanud, et tal tuleb täita PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, st võlgnik pidi juba menetluse kestel otsima tasuvamat tööd.
30.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud ärakuulamiskohustust. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 4 võib kohus isiku ärakuulamiseks lugeda piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Maakohus andis võlausaldajale 26.06.2017 e-kirjaga võimalusese esitada oma seisukohad (tl 12, III kd) ning palus võlgnikul 27.06.2017 e-kirjaga esitada oma arvelduskonto väljavõtted, töölepingute koopiad, info igapäevaste olmekulude kohta, tuludeklaratsioonid ja info väljamaksete kohta (tl 60, III kd) ning 06.09.2017 e-kirjaga tõendid selle kohta, et ta on kandideerinud tasuvamatele töökohtadele (tl 113, III kd). Seega täitis maakohus PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva ärakuulamise nõude, andes võlgnikule võimaluse olla ärakuulatud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-49-16, p 16). Võlgnik sai kõik avalduse lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud esitada kirjalikult.
31.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.