lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-17853/16

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-17853/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 1Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTsÜS § 157 lg 1, 3Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aeguminePankrS § 104 lg 1TsMS § 150 lg 1, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisegaTsÜS § 159 lg 1Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisegaFiMS § 48 lg 1FiMS § 49PankrS § 158 lg 4

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 2017/1132Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132, 14. juuni 2017, äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst)

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-24-9470/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.11.20242-24-6713/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.11.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 15.05.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-17853

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2018/6753

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja KR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata X määruskaebemenetluses esitatud tõend (13.03.2009 võlausaldajate üldkoosoleku protokoll).
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus muutmata.
4.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta avaldaja X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
PankrS § 163 lg 4
PankrS § 168
PankrS § 174 lg 1
RLS § 22 lg 1
RLS § 59 lg 15
TMS § 2231 lg 1
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus
TsÜS § 160 lg 3Aegumise peatumine hagi esitamisega

2-22-17853

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (avaldaja) esitas 28.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2018/6753.
2.Avalduse kohaselt esitas avaldaja 21.11.2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse nr 022/2018/6753 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, sest 10 aastat võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest möödus 09.11.2022 ja nimetatud määrus on pankrotiseaduse (PankrS) § 168 järgi täitedokument puudutatud isiku nõude osas alates 10.11.2012. Seadus ei anna sissenõudjale õigust allutada pankrotivõlgnikku sundtäitmisele 10 aastast pikemaks perioodiks ja seda ka juhul, kui kohustustest vabastamise menetlusetapp on pankrotivõlgniku jaoks lõppenud edutult. Puudutatud isikute seisukohad
3.Swedbank AS (puudutatud isik, sissenõudja) palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja vastu suunatud nõue ei ole aegunud. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 01.11.2018. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028. Sissenõudja nõude täitmine aegunud ei ole ja seda ei muuda asjaolu, et avaldaja suhtes toimus kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpetamise määrus on samasugune täitedokument nagu iga teine täitedokument, mille aegumise katkestab selle esmakordselt täitmiseks esitamine, mis antud juhul toimus 01.11.2018. Avaldaja on jäetud täitmata kohustustest vabastamata, mis tähendab, et ta on menetluse jooksul oma kohustusi süüliselt rikkunud ning võlausaldajate, sh sissenõudja huve kahjustanud. Sellises olukorras oleks kohustustest vabastamise menetluse ja täitemenetluse võrdsustamine võlausaldajate õiguste mitmekordne kahjustamine, mis ei saaks olla mingil juhul põhjendatud. Puudub igasugune põhjus kohelda erinevalt nn tavapärast täitedokumenti ja pankrotimenetluse lõppmäärust kui täitedokumenti. Eriti põhjendamatu on see nõuete osas, mille suhtes ei ole võlausaldajal enne pankrotimenetlust olemas täitedokumenti. Kohustustest vabastamise menetluse kestvuse ajal ei saanud sissenõudja täitemenetlust läbi viia ja selle menetluse raames puudutatud isikule ühtegi väljamakset ei teostatud. Küll aga on laekumisi toimunud täitemenetluses, mis omakorda kinnitab, et kohustustest vabastamise menetlust ei saa võrdsustada täitemenetlusega.
4.Kohtutäitur Elin Vilippus selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 29.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-07-21937 ja puudutatud isiku 01.11.2018 täitmisavaldus. Harju Maakohtu 29.06.2012 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati avaldaja pankrotimenetlus. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti avaldajat vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav määrus jõustus 23.10.2018. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 13.02.2023 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et puudutatud isikul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus:

2-22-17853 -

tsiviilasjas nr 2-07-21937 on 02.07.2008 kuulutatud välja avaldaja pankrot 02.07.2008 kell 16.00 (kohtulahend on jõustunud 05.08.2008);

-

29.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-21937 on kinnitatud avaldaja pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja otsustatud lõpetada avaldaja pankrotimenetlus (kohtumäärus on jõustunud 09.11.2012);

-

29.06.2012 kohtumääruse resolutsiooni p-s 5.12 märgiti, et pankrotimenetluses tunnustati avaldaja nõuet 92 626,26 euro ulatuses. Selles ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud;

-

29.06.2012 kohtumääruse resolutsiooni p-ga 6 algatati avaldaja suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus;

-

Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (kohtumäärus jõustus 23.10.2018).

7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat ja lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 158 lg-s 4 või § 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lg-le 1 või kui kohus on § 104 lg-s 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.
8.Täiteasjas nr 022/2018/6753 on täitedokumendiks 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 207-21937. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 01.11.2018. Avaldaja ei ole pankrotimenetluses võlgnikuna puudutatud isiku nõudele PankrS § 104 lg 1 mõttes vastuväidet esitanud. Käesoleval juhul on seega puudutatud isiku nõude osas täitedokumendiks 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-21937 ehk 09.11.2012 jõustunud kohtulahend TsÜS § 157 lg 3 tähenduses. Tegemist oli avaldaja pankrotimenetluse lõpetamisega vastavalt PankrS §-le 163. Vastavalt PankrS §-le 168 on see kohtulahend täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata ning vastavalt TsÜS § 157 lg-le 3 aeguks selline nõue kümne aasta pärast pankrotimenetluse lõpetamisest.
9.Pankrotimenetluse lõpetamise määrus on samasugune täitedokument nagu iga teine täitedokument, mille aegumise katkestab selle esmakordselt täitmiseks esitamine, mis antud juhul toimus 01.11.2018. 29.06.2012 kohtumäärus, mis jõustus 09.11.2012, ei oleks saanud TsÜS § 159 lg 1 mõttes aeguda enne 09.11.2022, kuid kuna see esitati täitmiseks 01.11.2018, st igal juhul enne aegumist, ning täitmiseks esitamine katkestas aegumise, siis ei ole aegumise avaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma

2-22-17853 02.06.2021 tsiviilasjas nr 2-21-1534 tehtud määruse p-s 33 kinnitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamata jätmisel katkestab kohtulahendi täitmiseks esitamine võlausaldaja nõude aegumise ja see algab täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti.

10.Täitedokumendiks olevast 29.06.2012 kohtumäärusest tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt mitte enne 01.11.2028. Seetõttu ei ole käesoleval ajahetkel asjakohased avaldaja väited ja põhjendused selle kohta, et võlgadest vabastamise menetlus (isegi siis, kui ta jäeti võlgadest vabastamata) ei peatanud või katkestanud puudutatud isiku nõude aegumist. Puudutatud isiku 29.06.2012 kohtumäärusest tulenev nõue ei saa aeguda enne 01.11.2028, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid avaldaja seisukohti käesoleva vaidluse raames analüüsida. Kohustustest vabastamise menetlust ei saa võrdsustada täitemenetlusega.
11.Seega ei ole täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud, kuivõrd ei ole möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Eeltoodust tulenevalt ei saa täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada, mistõttu jääb avaldus rahuldamata.
12.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Kuivõrd puudutatud isik menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. Määruskaebus
13.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja esitas koos määruskaebusega 13.03.2009 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli.
14.Harju Maakohus kuulutas avaldaja pankroti välja 02.07.2008 ja sellest kuupäevast muutus tagatislepingu alusel (Kiviaia tee 12 kinnistu) sundtäidetavaks puudutatud isiku nõue avaldaja vastu. Nõude täitmise tähtaeg avaldaja vastu ei hakanud kulgema mitte 10.11.2012 ega alates panga täitmisavalduse esitamisest 2018, vaid alates 14.03.2009 TsÜS § 158 lg 1 alusel, st alates nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja pankrotimenetluses, sest avaldaja panga nõudele vastuväidet ei esitanud (PankrS § 104). Maakohus jättis TsÜS § 158 lg 1 alusetult kohaldamata ega ole seda põhjendanud. Sõltumata sellest, et maakohus avaldaja viitega PankrS §-le 168 ei nõustunud, on kaebuse lahendamisel oluline see, et pangal oli 02.07.2008 seisuga avaldaja vastu tagatislepingust tulenev nõue, millele avaldaja vastuväiteid ei esitanud.
15.Enne 01.07.2023 alustatud füüsilise isiku pankrotimenetlus ei tähenda, et nõude täitmise tähtaeg TsÜS § 159 lg 1 alusel saaks olla avaldaja suhtes kuni 2028. aastani. See ei saa olla ka maksimaalselt kuni 09.11.2032, kui puudutatud isik oleks täitmisavalduse esitanud 09.11.2022, st avaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisele järgneva 10-aastase tähtaja viimasel päeval. Maakohtu 13.02.2023 määruse järgi kestaks avaldaja suhtes sundtäitmine 20 aastat, mille lubamatust seaduseelnõu autorid rõhutavad.
16.Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-1534 järeldab avaldaja, et alates 01.07.2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 alusel oleks avaldajal perspektiivi kohustustest vabanemiseks kolme aasta pärast, st 2026. aastal, kui avaldaja käesoleval aastal esitaks võlgniku pankrotiavalduse uuesti. Avaldaja kaebuse rahuldamiseks annab aluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse

2-22-17853 keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (direktiiv nr 2019/1023). Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

17.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
17.1.Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-21937 vastavalt PankrS §-le 168. Võlausaldaja nõudele vastuväite esitamatajätmine ei tekita täitedokumenti. Seega puudub selles menetlusstaadiumis võimalus täitemenetluse algatamiseks, sest TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel ja seega ei saa enne kulgema hakata ka täitedokumendi aegumistähtaeg. Täitedokument tekib pankrotimenetluse lõppemisel kohtumäärusena, milles kohus märgib, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata (PankrS § 163 lg 4).
17.2.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et panga nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 14.03.2009, st alates nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja pankrotimenetluses, sest avaldaja panga nõudele vastuväidet ei esitanud. Nõuete kaitsmise koosoleku protokoll ei oma eeltoodust tulenevalt asja lahendamisel mingit tähtsust ning tuleb esitajale tagastada ja jätta asja lahendamisel arvesse võtmata.
17.3.Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 01.11.2018. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028.
17.4.Sissenõudja seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-1534, milles on märgitud, et TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Eelnev tähendab, et võlausaldaja nõude aegumine on täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti alanud. Nimetatud määruses on ringkonnakohtus ka märkinud, et võlausaldaja pöördumine kohtutäituri poole ei saanud PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt kõne alla tulla enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist. Sama keelu näeb ette FiMS § 48 lg 1. Ka käesoleval juhul esines sama olukord, kus sissenõudja ei saanudki varasemalt täitemenetlust algatada, sest avaldaja pankrotimenetlusele järgnes kohustustest vabastamise menetlus. Alles kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel tekkis sissenõudjal õigus ja võimalus täitemenetluse algatamise avalduse esitamiseks.
17.5.Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et maakohtu määruse järgi kestaks avaldaja suhtes sundtäitmine 20 aastat. Asjaolu, et täitedokument eksisteerib, ei tähenda automaatselt, et seda sundtäidetakse. Sundtäitmist saab viia läbi kohtutäitur sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Seni kuni puudub täitedokument ja täitmisavaldust esitatud ei ole, ei saa ka sundtäitmist toimuda.

2-22-17853

17.6.TsÜS § 158 ja § 159 puudutavad nõude aegumise katkemist erinevates olukordades, s.o enne täidedokumendi tekkimist ja täitedokumendi puhul. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu avaldaja viide TsÜS § 158 lg-le 1. Maakohus ei pidanudki nimetatud sätet käesoleval juhul kohaldama ega selle kohaldamata jätmist põhjendama, sest praegusel juhul on asjakohane TsÜS § 159, kuivõrd tegemist on täitedokumendi aegumise katkemise küsimusega.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus käesoleval juhul õigesti, et ei esine alust täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Avaldaja leiab, et puudutatud isiku nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 14.03.2009 TsÜS § 158 lg 1 alusel, st alates nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja pankrotimenetluses, sest avaldaja puudutatud isiku nõudele vastuväidet ei esitanud. Avaldaja esitas seetõttu määruskaebemenetluses täiendava tõendi – 13.03.2009 võlausaldajate üldkoosoleku protokolli. Ringkonnakohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §s 157 sätestatud tähtaeg. Täiteasjas nr 022/2018/6753 on täitedokumendiks tulenevalt PankrS §-st 168 Harju Maakohtu 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-21937 (jõustunud 09.11.2012). Tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks pankrotimenetluse lõpetamise määrus (vt ka TrtRnKo 20.12.2022, 2-22-12649, p 10). 13.03.2009 võlausaldajate üldkoosoleku protokoll ei ole pankrotimenetlust lõpetav määrus ega seega ka täitedokument. Arvestades eeltoodud põhjendusi ei ole asjakohased ka avaldaja viited sellele, et maakohus on käesolevas asjas jätnud põhjendamatult TsÜS § 158 lg 1 kohaldamata.
21.Maakohus on käesoleva asja lahendamisel õigesti tuginenud TsÜS § 159 lg-le 1 ja § 157 lg-tele 1 ja 3 ning leidnud, et kuivõrd puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 01.11.2018, siis täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028. Võlausaldaja nõude aegumine on täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti alanud (TlnRnKm 02.06.2021, 221-1534, p 33).
22.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et käesoleval juhul kestaks sundtäitmine 20 aastat. Ringkonnakohus märgib, et täitmisavaldus on esitatud kohtutäiturile 01.11.2018. Asja materjalidest nähtuvalt on 29.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-21937 kinnitatud avaldaja pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja otsustatud lõpetada avaldaja pankrotimenetlus ning algatatud avaldaja suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema

2-22-17853 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav kohtumäärus jõustus 23.10.2018 ning puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 01.11.2018.

23.Eeltoodu osas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS § 174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest vabastamise või vabastamata jätmise kohta ja täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise määrus koos rahuldamata nõuete nimekirjaga on omavahel olemuslikult seotud otsustused. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus võlgadest vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni võlgadest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega ei saanud puudutatud isik kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist (vt ka TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10; TlnRnKm 02.06.2021, 2-21-1534, p 33). Kuivõrd määrus, millega keelduti avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus 23.10.2018 ja puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 01.11.2018, siis ei ole puudutatud isik ka põhjendamatult viivitanud täitmisavalduse esitamisega.
24.Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjasse puutuvad avaldaja viited, mis puudutavad kohustustest vabastamise menetluse pikkust FiMS § 49 ja 20.06.2019 direktiivi nr 2019/1023 art 21 alusel. Asjas puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega (jõustunud 23.10.2018) tsiviilasjas nr 2-07-21937 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega on avaldaja kohustusest vabastamata jätmine otsustatud enne FiMS (mis jõustus 01.07.2022) ja 20.06.2019 direktiivi nr 2019/1023 (mis jõustus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas), jõustumist.
25.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
26.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata avaldaja määruskaebemenetluses esitatud tõendi (13.03.2009 võlausaldajate üldkoosoleku protokoll), kuivõrd vastav tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus on eelnevalt käesoleva määruse p-s 20 selgitanud, et võlausaldajate üldkoosoleku protokoll ei ole täitedokument ning et nõude aegumine ei hakanud kulgema alates 14.03.2009. Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.
27.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
28.Avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul oli määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba, mistõttu on avaldajal õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi enamtasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 kohaselt ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist

2-22-17853 pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. Kuna avaldaja pöördus praeguses asjas enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, ei pidanud avaldaja maakohtule avalduse esitamisel riigilõivu tasuma. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Seega on RLS § 22 lg 1 p-st 111 ja § 59 p-st 15 tulenevalt riigilõivuvaba ka sellises asjas määruskaebuse esitamine. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

29.TsMS § 696 lg 3 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
30.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium