lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-5378/13

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-5378/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1713
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 86 lg 1Töölepingu ülesütlemine katseajalTMS § 1775 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-5378

Tsiviilasi

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei avaldus võlgniku J.P. juhtimisõiguse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

esindajad

Vastustaja (võlgnik): J.P. (isikukood XXX) Puudutatud isikud (sissenõudjad):

1.E.P. (isikukood XXX)
2.E.P. (isikukood XXX) Puudutatud isikute seaduslik esindaja K.L.

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. mai 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.08.20262-25-22148/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20262-25-4523/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4
3.
Määrata, et J.P. , E.P. ja E.P. hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 6. aprillil 2018 Tartu Maakohtule avalduse J.P. (võlgnik) juhtimisõiguse peatamiseks. Avalduse kohaselt esitasid E.P. ja E.P. (sissenõudjad) kohtutäiturile 22. juunil 2017 avaldused täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku suhtes. Täitedokumendi kohaselt kohustub võlgnik maksma sissenõudjatele alates 28. oktoobrist 2014 kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni elatist 200 eurot kuus. Täitemenetluste nr 084/2017/1795 ja nr 084/2017/1798 algatamisel oli elatise võlgnevus mõlemas täiteasjas 3852 eurot 50 senti. Täitemenetlused ei ole viinud elatise võlgnevuse rahuldamiseni ega igakuise elatise korrapärase tasumiseni. Mõlemas täiteasjas on sissenõudmisel oleva nõude jääk 6658 eurot 10 senti, millest 5652 eurot 50 senti moodustab elatise nõue. Kummaski täiteasjas ei ole alates täitemenetluse alustamisest ühtegi laekumist olnud. Sissenõudjate seaduslik esindaja K.L. esitas 19. veebruaril 2018 kohtutäiturile avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks. Kohtutäitur tegi võlgnikule 23. veebruaril 2018 hoiatuse. Võlgnikule toimetati hoiatus isiklikult kätte 28. veebruaril 2018. Võlgnik ei ole sellest hoolimata asunud elatise nõudeid täitma ega ole sõlminud kokkuleppeid nõuete tasumiseks. Võlgnik väitis kohtutäiturile, et loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, kuna tal on seda vaja tööülesannete täitmiseks, tänu millele on ta üldse võimeline elatist maksma ja ise elatuma. Võlgniku väitel kaoks tal juhtimisõiguse peatamisel ainus sissetulek ja see takistaks tal alaealiste lastega kohtumist. Samas puudub võlgnikul MTA andmetel ametlik töökoht. Omades väidetavat töökohta, võlgnik siiski elatise maksmise kohustust ei täida.
2.Võlgnik vaidles kaebusele vastu. 2017. aasta 14. novembril allkirjastasid võlgnik ja K.L. dokumendi, millega viimane kinnitas, et elatise võlgnevuse suurus on kokku 2095 eurot. Dokumendis lepiti kokku, et võlgnevuse tasumine toimub graafiku alusel. K.L. ei teavitanud sellest kohtutäiturit, käitudes pahatahtlikult. Võlgnik tasus K.L. a soovil elatist sularahas ning võlgniku ema kontolt tehti ülekandeid summas 180 eurot. Võlgnik täidab ülalpidamiskohustust vastavalt kokkuleppele, mistõttu on kohtutäituri poole pöördumine alusetu. Võlgnikul on juhtimisõigust vaja tööülesannete täitmiseks, mille abil ta on üldse võimeline elatist tasuma ja ise elatuma. Kui juhtimisõigus peatatakse, kaob võlgniku ainus sissetulek. Samuti annab juhtimisõigus võimaluse lastega kohtumiseks. Juhtimisõiguse peatamine kahjustaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
3.K.L. nõustub kohtutäituri avaldusega. Avaldus on põhjendatud ja võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise eeldused täidetud, kuna ta ei hoolitse oma alaealiste laste eest ja teisiti ei ole võimalik võlgnikku ülalpidamiskohustuse täitmisele suunata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus jättis 28. mai 2018 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on täitemenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjas seaduse muutmise eesmärgina märgitud lapsele elatise sissenõudmise tõhustamine ning preventiivse mõju avaldamine, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud (vt Riigikohtu 4. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-1-14071; 20. detsembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751). Maakohus märkis, et võlgnik esitas kohtule 17. mail 2018 sõlmitud töölepingu, milles nähtub, et ta töötab ehitussektoris Rootsi Kuningriigis üldehitajana ning tööandja selgituse, et juhtimisõigust on vaja tööriistade ja -materjalide vedamiseks. Eelnevast lähtudes leidis maakohus, et võlgnik vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ja sellest ilmajäämine takistaks oluliselt nii võlgniku enda kui ka tema ülalpeetavate toimetulekut. Maakohus asus seisukohale, et võlgnikult juhtimisõiguse äravõtmine ei aitaks saavutada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 1774 taotletavat tulemust, milleks on isiku õiguste piiramine eesmärgiga mõjutada teda elatist tasuma sissenõudjate nõutud suuruses. Maakohus märkis, et kuivõrd võlgnik on Rootsi tööle asunud alles hiljuti, on tal võimalik hea sissetuleku olemasolul asuda elatise võlgnevust tasuma ja ilma juhtimisõiguse olemasoluta ei ole võlgnikul seda hetkel võimalik teha.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 28. mai 2018 määrus ning teha asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada või saata alternatiivselt asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus juhtimisõiguse peatamise üle otsustamisel kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus on rikkunud kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja on seetõttu jõudnud ebaõige asjaolu tuvastamiseni. Võlgnik väitis juba täitemenetluses esitatud 6. märtsi 2018 seisukohas, et juhtimisõiguse piiramine oleks ebaõiglane, kuna see on talle vajalik tööülesannete täitmiseks. Sama väite on võlgnik esitanud käesolevas menetluses. Võlgniku väite õigsust eeldades pidi tal juba märtsis 2018 olema auto kasutamist nõudev töökoht ja hiljemalt aprillis 2018 tekkinud sissetulek. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta ei saanud sissetulekust elatist tasuda. Võlgnik ei ole alates täitemenetluste alustamisest elatist korrapäraselt tasunud ja ei ole sealjuures välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta seda teha ei saa. Omades töökohta ja saades igakuist sissetulekut, ei täida võlgnik siiski elatise tasumise kohustust, mistõttu on juhtimisõiguse piiramine kohane abinõu mõjutamaks võlgnikku elatist maksma. Maakohus ei ole määruses hinnanud, miks võlgnik väidetava töökoha olemasolul elatist ei tasu. MTA töötamise registrist nähtuvalt on võlgnik 17. mail 2018 registreeritud tööle ettevõttes X OÜ, kuid töösuhe on TLS § 86 lg 1 alusel lõpetatud 29. mail 2018. On tõenäoline, et võlgnik vormistati tööle üksnes selleks, et tekitada töötamise kohta tõend kohtule esitamiseks. Võlgnik ei ole usaldusväärselt põhjendanud, et õiguste piiramine on tema suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Paljasõnalised väited auto kasutamist eeldava töökoha olemasolust ei

ole piisavad. Kui vaatamata töökoha olemasolule ei ole elatise tasumine võimalik, tuleb võlgnikul välja tuua konkreetsed elatise tasumist takistavad asjaolud. Kohtul on võimalik lubade kehtivuse peatamine ning nende andmise keelamine TMS § 1775 lg 1 kohaselt lõpetada, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise või on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku ja on seda täitnud vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul. Peatades juhtimisõiguse kuni võlgnik on täitnud TMS § 1775 lg 1 p-des 1 ja 2 väljatoodu ning jätkates seejärel eelduslikult igakuise elatise tasumist, viib juhtimisõiguse peatamine soovitud eesmärgini.

VASTUSTAJA JA PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli võlgnik Eesti Töötukassas arvel ja sai perioodil jaanuar-märts 2018 töötuskindlustushüvitist, mille kohtutäitur pidas peaaegu tervikuna kinni. Seetõttu ei vasta tõele, et täitemenetlustes ei ole olnud ühtegi laekumist. Vastavalt töölepingule asus võlgnik tööle Rootsi ja kui ta jääb juhtimisõigusest ilma, jääb ta jälle töötuks. Juuni- ja juulikuus sai võlgnik palka ja tööandja saatis palga otse kohtutäiturile. Ei vasta tõele, et tööleping sõlmiti töötamise kohta kohtule tõendi esitamiseks. Eelmise aasta lõpus allkirjastati elatise maksmise kokkulepe ja võlgnik oli nõus kohtutäituri tasu kinni maksma ning sissenõudjad saatsid avaldused asja lõpetamiseks. Samal ajal hakkasid sissenõudjad võlgniku käest puhkusereisi lennupiletite jaoks raha küsima ja kuna võlgnik ei olnud sellega nõus, võtsid sissenõudjad avaldused tagasi. Kohtutäituriga on olnud võimatu kokku leppida. Sissenõudjate seaduslik esindaja raskendab võlgniku elu. Võlgnikule on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks ning ta on selle abil võimeline elatist tasuma ja ise elatuma. Samuti annab juhtimisõigus võlgnikule võimaluse oma alaealiste lastega kohtumiseks. Võlgniku juhtimisõiguse peatamine takistaks lastega suhtlemist ja raskendaks oluliselt ülalpidamiskohustuse täitmist.
7.Sissenõudjad nõustuvad määruskaebusega. Kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja võlgniku juhtimisõiguse peatamise eeldused täidetud. Võlgnik ei täida oma kohustusi laste ees ega Harju Maakohtu 25. oktoobri 2017 määrusega kinnitatud lastega suhtlemise korda ning esitab kohtule eksitavaid ja valesid andmeid.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohus palus kohtutäituril esitada ülevaade täiteasjades elatise võlgnevuse katteks toimunud laekumise kohta. Kohtunõudele vastas kohtutäitur 3. septembril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
11.Praeguses asjas on kohtutäitur esitanud kohtule avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, leides, et võlgnik vajab tööülesannete täitmiseks

juhtimisõigust ning juhtimisõigusest ilma jäämine takistaks oluliselt nii võlgniku enda kui ülalpeetavate toimetulekut.

12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et juhtimisõiguse peatamine ei aitaks saavutada TMS §-ga 1774 taotletavat tulemust, milleks on isiku õiguste piiramine eesmärgiga mõjutada teda elatist tasuma. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik piisavalt põhjendatud, et tal on juhtimisõigust vaja töötamiseks. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kohtutäituriga selles, et vaatamata väidetava töökoha olemasolule ei ole võlgnik elatist tasunud. Kohtutäituri enda poolt esitatud vastuse kohaselt on täiteasjas nr 084/2017/1795 toimunud järgmised laekumised: 39 eurot (12. aprillil 2018), 78 eurot 20 senti (12. juunil 2018), 58 eurot 20 senti (9. juulil 2018), 120 eurot (10. juulil 2018) ja 336 eurot 40 senti (7. augustil 2018). Täiteasjas nr 084/2017/1798 on laekunud 78 eurot 20 senti (12. juunil 2018), 58 eurot 20 senti (9. juulil 2018) ja 120 eurot (10. juulil 2018). Kohtutäituri vastusest nähtub ka see, et laekumised on seotud võlgniku tööandja, s.o X OÜ-ga (v.a üks laekumine Eesti Töötasukassalt).
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist. Asjaolud, et praeguseks ajaks on võlgniku töösuhe X OÜ-ga lõpetatud ning, et võlgnik on asunud tööle Y OÜ-sse, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kui Y OÜ (või muu tööandja) kaudu kohtutäiturile laekumisi ei toimu, on kohtutäituril võimalik esitada uus avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks. Sellisel juhul saab kohus arvestada, et juhtimisõiguse säilitamine ei ole võlgniku elatise tasumise kohustuse täitmisele kaasa aidanud.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Võlgnik esindas ennast ise ning sissenõudjad esindas nende seaduslik esindaja, mistõttu ei ole neil eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Sellest tulenevalt tuleb määrata, et võlgnikul ja sissenõudjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium