Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi 1(3)

2-18-7664 taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 16.05.2018 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostjale kuulub hoone osa aadressil xxx, Narva ja kostja on hooneühistu Servernõi-7 liige. Kostja on maksnud liikmemaksud osaliselt, kuid suurem osa jäi maksmata. Seisuga 30.04.2018 on kostja põhivõlgnevus ilma viivisete moodustab 383 eurot. Kostja ei ole reageerinud hageja nõudele täita oma kohustusi ja kustutada võlgnevus hageja ees. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõude summas 383 eurot. Kostja esitas vastuväite hageja nõudele. Hageja ei ole temaga ühendust võtnud ega püüdnud arutada võlgnevuse tekkimist ja selle tasumist. Kostja ei ole saanud teateid võlgnevuse kohta. Kostja ise kord aastas võttis ühendust hageja juhatuse liikme või raamatupidajaga täpsustamaks iga-aastase liikmemaksu summat, mida kostja tasus korrektselt. Telefonikõnedel ei tõusetud küsimust võlgnevusest või selle kustutamiseks. Seega sai kostja võlgnevusest teada alles kohtumäärusest 2018. mais ja koheselt tasus võlgnevuse. Hageja 14.08.2018 kinnitas kohtule kirjalikult, et kostja on tasunud põhivõla. Hageja palub lõpetada menetlus võimalusega taotleda poole riigilõivu summa tagastamist. Kohus 15.08.2018 kirjaga selgitas pooltele millised on tagajärjed menetluse lõpetamisel hagist loobumisega ja küsis kostja seisukoha menetluse lõpetamise ja menetluskulude osas. Kostja teatas, et on nõus hagist loobumise valdusega ja palub menetlus lõpetada. Kostja ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. Arvab, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus 2(3)

2-18-7664 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus oma 28.09.2011 kohtumääruse 3-2-1-63-11 punktis 14 on märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul oli pooltel võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Hageja ei lükanud ümber kostja väiteid, et hageja ei teatanud kostjale võlgnevusest. Kostja aga peale kohtudokumentide ja hagejalt vastavate dokumentide saamist võlgnevuse koheselt ära tasunud. Seega ebaõiglaseks oleks jätta kõik menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Hageja tasus hagimenetluses riigilõivu summas 100 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 500 eurot. Riigilõivu tagastab kohus samale hageja kontole, kust riigilõiv oli tasutud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.