Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud A. L.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes esitatud nõuded 25.06.2018. a seisuga vähemalt 32 548,95 eurot. Võlgnikul ei ole võimalust võlausaldaja nõuet rahuldada, kuna tema materiaalne olukord ei võimalda seda teha. Võlgniku igakuine sissetulek on 477,83 eurot, võlgnik tegeleb uue töökoha leidmisega, kuid seni tulemusteta. Võlgnik arvab, et ta ei suuda nii suures summas võlgnevust likvideerida, kuna tal puudub selleks piisav sissetulek, samuti puuduvad võlgnikul nii kinnisvara kui ka vallasvara võlgnevuse likvideerimiseks ja rahasäästud. Avaldaja palub kohtul välja kuulutada tema pankrot. 27.6.2018. a nimetas kohus A. L.i ajutiseks pankrotihalduriks Elin Vilippuse. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 103 813,54 eurot ja vara on 270 eurot, millest arvelduskontol on 20 eurot ja osaühingu xxx OÜ (reg. kood xxx) osa väärtus 250 eurot. Võlgnikul on töökoht ettevõttes xxx OÜ. Maksu- ja Tolliameti poolt antud teabe kohaselt oli perioodil jaanuar 2017. a kuni märts 2018. a võlgniku igakuine keskmine sissetulek 1 300 eurot, alates 2018. a maikuust on võlgniku töötasu poole väiksem. Võlgniku kinnitusel on tema igakuine sissetulek alla 500 euro (tl 108). Võlgniku selgitusel vähendas ta tööaega selleks, et leida tasuvamat tööd (tl 108 pöördel). Kohus võlgniku selgitusi töömahu vähendamise kohta veenvaks ei pea. Kohtu hinnangul on töötasu viimine alla TMS § 132 lg 1 sätestatud miinimumi ilmselt tingitud soovist vältida võlausaldajate nõuete täitmist täitemenetluse kaudu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik võõrandas oma sõiduki Mazda 6 (reg nr xxx) 01.07.2017. a I.L.ile. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud võõrandatud vara ostu-müügilepingut ega müügihinna aluseks olevaid dokumente. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et sõiduki võõrandamine lähikondsele on toimunud vahetult pärast kriminaalasjas 1-172291 võlgniku suhtes süüdimõistva otsuse tegemist (tl 1-17-2291). KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohtu hinnangul vastab võlgniku tegevus KarS § 384 lg 1 sätestatud süüteo tunnustele. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud kuriteo toimepanemine, mille tulemusel on tekkinud kahju hüvitamise ja menetluskulude nõuded, mida võlgnik täita ei soovinud ning pärast vara ja sissetuleku vähendamist ka täita ei suuda. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et tagasivõitmise võimalus on 01.07.2017. a sõiduki Mazda 6 (reg. nr xxx) võõrandamise tehingu osas. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esineb PankrS §

171 lg 2 p 4 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistav asjaolud: võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Kohtule 25.06.2018. a esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 477,83 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt antud teabe kohaselt oli perioodil jaanuar 2017. a kuni märts 2018. a võlgniku igakuine keskmine sissetulek 1 300 eurot (tl 66-75). Võlausaldajate ees võlgnik kohustusi ei täitnud (tl 108). xxx OÜ kinnituse kohaselt toimus töömahu vähendamine võlgniku enda algatusel (tl 65). Võlgnik võõrandas oma sõiduki Mazda 6 (reg nr xxx) 01.07.2017. a I. L.ile. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud võõrandatud vara ostu-müügilepingut. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku suhtes on alustatud sissenõudja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse avalduse alusel täiteasi nr 023/2018/1046 summa 344 euro sissenõudmiseks. Kohtu hinnangul on võlgnikul võimalik seega sõidukit kasutada ning on sellega oma kohustusi veelgi suurendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud eesmärgiga vältida võlausaldajate ees kohustuste täitmist. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgniku kohustustest moodustab 84% (Eesti Haigekassa ja R. T. nõue) tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Kohus ei nõustu võlgnikuga selles, et temal ei ole tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusi (tl 108). Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-17-2291 leidnud, et võlgnik tekitas kannatanule tervisekahjustuse tahtlikult, kuid eluohtliku tagajärje ettevaatamatusest (tl 92 pöördel). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kannatanu on võlgniku tegevuse tulemusel 100% töövõimetu (tl 96-97). Eeltoodust tulenevalt puudub ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel igasugune edulootus ning avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Samuti puudub kohtul veendumus, et võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole oma kohustusi olemasolevate võlausaldajate ees täitnud ning vastutustundetult üksnes kohustusi juurde tekitanud, millega on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku menetluslik huvi ei ole seega suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas PankrS § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 600 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud ning kuulub PankrS § 150 lg 4 alusel võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul on arvelduskontol 20 eurot, seega kuulub riigi arvelt Elin Vilippuse kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.