Poolte taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks, hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks lahendamine Hageja S P (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja S B (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Menetlusosalised kohtuistungil ei osalenud 3.09.2018.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissileping, mille tingimused on järgmised:
1.Pooled konstateerivad, et:
1.1.08.novembril 2017. a. pöördus S B S P vastu kinkelepingust taganemise ja kingitud eseme väljanõudmise hagiga Pärnu Maakohtusse (tsiviilasi nr. 2-17-16683) ja S P 20.septembril 2017.a. hagiga S Bi vastu Pärnu Maakohtusse põhivõlgnevuse 5155,25 eurot ja viiviste nõudes (tsiviilasi nr. 2-17-14046).
Hageja ja kostja leiavad, et mõlema tsiviilasja menetluse saab lõpetada kompromissiga.
2.Lähtudes eeltoodust leppisid pooled kokku lõpetada tsiviilasja 2-17-14046 ja 2-17-16683 menetlus kompromissiga, mille tingimused on järgmised:
2.1.Pooled lõpetavad menetlused kompromissiga ning kinnitavad, et neil puuduvad nimetatud asjades ning asjades esile toodud asjaoludel mistahes edasised pretensioonid üksteise suhtes, v.a kompromissis sätestatud osas.
2.2.Pooled on kokku leppinud, et müüvad kinnisasja, registriosa numbriga XXXXXXXXXX, aadressiga Saare maakond XXXXXXXXXX, esimesel võimalusel vähemalt 145 000 euro eest.
2.3.Mõlemal poolel on õigus korraldada kinnistu müüki, kooskõlastades eelnevalt teise poolega lepingu sõlmimise maakleriga, müügikuulutuste avaldamise, müügipakkumiste tegemise ja müügihinna kujundamise ning kõik muud müügiga seotud toimingud ja
2-17-14046 kulutused. Kumbki pool kohustub viivitamatult ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima teist poolt mistahes kinnistuga ja selle müügiga seotud asjaoludest, sh ostuhuvilistest ja nende poolt antud tagasisidest. Kõikidest kokkuleppes nimetamata kinnistuga seotud asjaoludest tuleb teist poolt igakordselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada ning tegevused, mis võivad vähimalgi määral mõjutada või olla seotud kokkuleppes nimetatud asjaoludega, tuleb eelnevalt teise poolega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada.
2.4.Pooled on kokku leppinud, et peale müügiga seotud ja muude vajalike kulude mahaarvamist ja 08.03.2007 võetud kinnisasja omandamisel võetud Sampo Panga laenujäägi (ca 45 000 eurot) tagastamist jagatakse kinnistu müügihind pooleks, kummalegi poolele võrdne osa, seejuures on pooled kokku leppinud, et:
2.4.1.müügi- ja muudeks vajalikeks kuludeks loetakse poolte poolt eelnevalt kooskõlastatud maakleri tasu ning muud otseselt müügi korraldamisega seotud kulud, nt müügikuulutuste avaldamise tasu, samuti müügilepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu ulatuses, milles see ei jää ostja kanda;
2.4.2.kulude eelnevast kooskõlastamisest keeldumist peab pool viivitamata mõjuvalt põhjendama, pakkudes välja alternatiivsed samaväärsed lahendused.
2.5.Kui kinnistut ei õnnestu müüa kolme (3) kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, üürivad pooled kinnistul asuva elamu välja, kooskõlastades omavahel eelnevalt kõik üürilepinguga seotud tingimused. Kummalgi poolel on õigus otsida üürnikku, tehes vastavalt punktis 2.3 nimetatud toiminguid. Toimingutega seotud kulutused tuleb eelnevalt teise poolega kooskõlastada. Tehtud kulud arvatakse maha üüritulust ning ülejäänud üüritulu jagatakse poolte vahel võrdselt. Käesoleva kokkuleppe punkte 2.3, 2.4.1 ja 2.4.2 kohaldatakse vastavalt.
2.6.Pooled on kokku leppinud, et kuni kinnistu müügini kannab kõik kinnistuga seotud kulud, sh tarbitud teenuste ja kinnistu ülalpidamisega seotud kulud S B välja arvatud juhul, kui need kulud kannab üürnik. S B kohustub edastama kõik kuludokumendid mõistliku aja jooksul informatsiooniks S Ple.
2.7.Juhul, kui pool soovib ise asuda kinnistule elama kuni selle müümiseni, kohustub ta selle eelnevalt teise poolega kooskõlastama. Sellisel juhul kohustub kinnistul elav pool tasuma teisele poolele kasutuseeliseid summas, mis moodustab 50% turuhinnale vastavast üüritasust. Juhul, kui kinnistule asub elama S P, tasub punktis 2.6 nimetatud kulutused tema.
2.8.Pooled on kokku leppinud, et S Pl ei ole kohustust viia kinnistule ja sellel asuvasse elamusse tagasi asju, mis sealt käesoleva kokkuleppe allkirjastamise seisuga on ära viidud. Üksnes kinnistu väljaüürimisel ning juhul, kui üürnik seda soovib, kohustub S P viima elamusse elementaarsed elamiseks vajalikud mööbliesemed. Pärast üürniku lahkumist on S Pl õigus viia üürniku jaoks toodud esemed kinnistult ära. Kumbki pool kohustub mitte viima kinnistult ära mööblit ja sisustust, mis seal on käesoleva kokkuleppe allkirjastamise seisuga. Juhul, kui kinnistu ostja ei soovi kinnistul asuvaid esemeid, müüakse need ning saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.
2.9.S B ei kohustu hüvitama S Ple 2017. a kinnistuga seotud kulutustest (Eesti Energiaga liitumiseks vajalike elektrotehniliste kontrolltoimingute kulud summas 240 eurot ja kinnistu müügi korraldamisega seotud kulud summas 88,20 eurot) viiskümmend protsenti (50%), so kokku 164,10 eurot.
2.10.Pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes heas usus ja lugupidavalt ning nõudma samasugust käitumist teise poole suhtes ka oma lähedastelt.
2.11.Pool, kes ei täida käesolevas kokkuleppes toodud tingimusi, kohustub hüvitama teisele poolele sellest tekkiva kahju seaduses sätestatu kohaselt.
2.12.Tsiviilasjade menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-17-14046
2.Lõpetada asja menetlus.
3.Tagastada käesolevas asjas hagejale menetluses tasutud 425 eurosest riigilõivust pool so 212.50 eurot S P arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.
4.Asendada käesolevas jõustunud kohtumääruses hageja ja kostja nimed, isikukoodid, aadressid ja kinnistut puudutavad andmed initsiaalidega või tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2). Edasikaebamise kord Kuivõrd pooled on kompromissilepingus kokkuleppinud, et lühendavad käesoleva kompromissikokkuleppe kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega, on pooltel on õigus esitada kohtumäärusele Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus määruse teinud maakohtu kaudu 1 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS
1.Pärnu Maakohtu menetluses on S P hagi S B vastu võlgnevuse 5155.25 euro ja viiviste nõudes.
2.3.09.2018 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, milles pooled konstateerivad et:
1.1.08.novembril 2017. a. pöördus S B S P vastu kinkelepingust taganemise ja kingitud eseme väljanõudmise hagiga Pärnu Maakohtusse (tsiviilasi nr. 2-17-16683) ja S P 20.septembril 2017.a. hagiga S Bi vastu Pärnu Maakohtusse põhivõlgnevuse 5155,25 eurot ja viiviste nõudes (tsiviilasi nr. 2-17-14046).
1.2.Hageja ja kostja leiavad, et mõlema tsiviilasja menetluse saab lõpetada kompromissiga.
2.Lähtudes eeltoodust leppisid pooled kokku lõpetada tsiviilasja 2-17-14046 ja 2-17-16683 menetlus kompromissiga, mille tingimused on järgmised:
2.1.Pooled lõpetavad menetlused kompromissiga ning kinnitavad, et neil puuduvad nimetatud asjades ning asjades esile toodud asjaoludel mistahes edasised pretensioonid üksteise suhtes, v.a kompromissis sätestatud osas.
2.2.Pooled on kokku leppinud, et müüvad kinnisasja, registriosa numbriga XXXXXXXXXX, aadressiga Saare maakond XXXXXXXXXX, esimesel võimalusel vähemalt 145 000 euro eest.
2.3.Mõlemal poolel on õigus korraldada kinnistu müüki, kooskõlastades eelnevalt teise poolega lepingu sõlmimise maakleriga, müügikuulutuste avaldamise, müügipakkumiste tegemise ja müügihinna kujundamise ning kõik muud müügiga seotud toimingud ja kulutused. Kumbki pool kohustub viivitamatult ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima teist poolt mistahes kinnistuga ja selle müügiga seotud asjaoludest, sh ostuhuvilistest ja nende poolt antud tagasisidest. Kõikidest kokkuleppes nimetamata kinnistuga seotud asjaoludest tuleb teist poolt igakordselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada ning tegevused, mis võivad vähimalgi määral mõjutada või olla seotud kokkuleppes nimetatud asjaoludega, tuleb eelnevalt teise poolega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada.
2.4.Pooled on kokku leppinud, et peale müügiga seotud ja muude vajalike kulude mahaarvamist ja 08.03.2007 võetud kinnisasja omandamisel võetud Sampo Panga laenujäägi (ca 45 000 eurot) tagastamist jagatakse kinnistu müügihind pooleks, kummalegi poolele võrdne osa, seejuures on pooled kokku leppinud, et:
2-17-14046
2.4.1.müügi- ja muudeks vajalikeks kuludeks loetakse poolte poolt eelnevalt kooskõlastatud maakleri tasu ning muud otseselt müügi korraldamisega seotud kulud, nt müügikuulutuste avaldamise tasu, samuti müügilepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu ulatuses, milles see ei jää ostja kanda;
2.4.2.kulude eelnevast kooskõlastamisest keeldumist peab pool viivitamata mõjuvalt põhjendama, pakkudes välja alternatiivsed samaväärsed lahendused.
2.5.Kui kinnistut ei õnnestu müüa kolme (3) kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, üürivad pooled kinnistul asuva elamu välja, kooskõlastades omavahel eelnevalt kõik üürilepinguga seotud tingimused. Kummalgi poolel on õigus otsida üürnikku, tehes vastavalt punktis 2.3 nimetatud toiminguid. Toimingutega seotud kulutused tuleb eelnevalt teise poolega kooskõlastada. Tehtud kulud arvatakse maha üüritulust ning ülejäänud üüritulu jagatakse poolte vahel võrdselt. Käesoleva kokkuleppe punkte 2.3, 2.4.1 ja 2.4.2 kohaldatakse vastavalt.
2.6.Pooled on kokku leppinud, et kuni kinnistu müügini kannab kõik kinnistuga seotud kulud, sh tarbitud teenuste ja kinnistu ülalpidamisega seotud kulud S B välja arvatud juhul, kui need kulud kannab üürnik. S B kohustub edastama kõik kuludokumendid mõistliku aja jooksul informatsiooniks S Ple.
2.7.Juhul, kui pool soovib ise asuda kinnistule elama kuni selle müümiseni, kohustub ta selle eelnevalt teise poolega kooskõlastama. Sellisel juhul kohustub kinnistul elav pool tasuma teisele poolele kasutuseeliseid summas, mis moodustab 50% turuhinnale vastavast üüritasust. Juhul, kui kinnistule asub elama S P, tasub punktis 2.6 nimetatud kulutused tema.
2.8.Pooled on kokku leppinud, et S Pl ei ole kohustust viia kinnistule ja sellel asuvasse elamusse tagasi asju, mis sealt käesoleva kokkuleppe allkirjastamise seisuga on ära viidud. Üksnes kinnistu väljaüürimisel ning juhul, kui üürnik seda soovib, kohustub S P viima elamusse elementaarsed elamiseks vajalikud mööbliesemed. Pärast üürniku lahkumist on S Pl õigus viia üürniku jaoks toodud esemed kinnistult ära. Kumbki pool kohustub mitte viima kinnistult ära mööblit ja sisustust, mis seal on käesoleva kokkuleppe allkirjastamise seisuga. Juhul, kui kinnistu ostja ei soovi kinnistul asuvaid esemeid, müüakse need ning saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.
2.9.S B ei kohustu hüvitama S Ple 2017. a kinnistuga seotud kulutustest (Eesti Energiaga liitumiseks vajalike elektrotehniliste kontrolltoimingute kulud summas 240 eurot ja kinnistu müügi korraldamisega seotud kulud summas 88,20 eurot) viiskümmend protsenti (50%), so kokku 164,10 eurot.
2.10.Pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes heas usus ja lugupidavalt ning nõudma samasugust käitumist teise poole suhtes ka oma lähedastelt.
2.11.Pool, kes ei täida käesolevas kokkuleppes toodud tingimusi, kohustub hüvitama teisele poolele sellest tekkiva kahju seaduses sätestatu kohaselt.
2.12.Tsiviilasjade menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Pooled on leppinud kokku lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani määruse kättesaamisest.
5.Pooled paluvad Tallinna Ringkonnakohut menetluse lõpetamise määrusega ka vabastada 10.11.2017 Pärnu Maakohtu määrusega hagi tagamise korras pandud käsutamise keelumärkest, missugune oli kinnistul asukohaga Saare maakond, ( ), XXXXXXXXXX12 (registriosa number XXXXXXXXXX) S Bi (X) kasuks.
6.Pooled on kokku leppinud, et käesolev kompromiss ja tsiviilasjades esitatud materjalid on konfidentsiaalsed. Kompromissi sõlmimise ja kohtumenetlustes esitatud materjalide sisu kohta võib informatsiooni avalikustada vaid siis, kui selline kohustus tuleneb Eesti Vabariigi
2-17-14046 õigusaktidest. Pooled on kokku leppinud, et hoiduvad avalikult või muul viisil kolmandatele isikutele avaldamast mistahes teavet poolte vahel vaidluse esemeks olnud asjaolude kohta, sh tsiviilasjade nr 2-17-14046 ja 2-17-16683 kohta, samuti muul viisil vastastikusest halvustamisest.
7.Pooled paluvad kohtul enne kompromissi kinnitamist kuulutada tsiviilasjad nr 2-17-14046 ja 2-17-16683 kinniseks TsMS § 38 lg 2 alusel kompromissi saavutamise eesmärgil ning asendada asja lõpetavas kohtulahendis poolte nimed, isikukood ja kinnistut puudutavad andmed initsiaalidega või tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2).
8.Pooled taotlevad kohtutelt kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjade menetluste lõpetamist, menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele teada.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 ning § 430 lg 1 alusel asja menetluse. Kompromiss ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kinnitanud nende teadlikkust tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest, järelikult ka TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kohtuistungil poolte kohalolekuta.
4.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (TsMS § 150 lg 3). Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada temale pool tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.
5.Jätta rahuldamata poolte taotlus käesoleva tsiviilasja kinniseks kuulutamiseks TsMS § 38 lg 2 alusel kompromissi saavutamise eesmärgil, kuna pooled on juba kompromissi saavutanud ning muud TsMS § 38 lg-s 1 sätestatud alused menetluse kinniseks kuulutamiseks asjas puuduvad.
6.TsMS § 462 lg 2 alusel rahuldada poolte taotlus ja asendada jõustunud kohtumääruses poolte nimed, isikukoodid, aadressid ja kinnistut puudutavad andmed initsiaalidega või tähemärkidega.