2-16-16224/23 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-16-16224 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on M T hagi F U vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja F U vastuhagi M T vastu kaasomandi lõpetamiseks. F U on 12.08.2018.a esitanud kohtule taotluse jätta M T hagi läbivaatamata. Ühtlasi on F U esitanud avalduse omapoolsest vastuhagist loobumiseks. F U palub kohtul tagastada talle pool vastuhagilt tasutud riigilõivust ning ekspertiisikulude jaoks tehtud ettemaksu summas 450 eurot. F U palub menetluskulud jätta vastaspoole kanda. Vastaspool on 15.08.2018.a esitanud omapoolse avalduse hagist loobumiseks. Ühtlasi on M T palunud tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust. Poolte menetluskulud on hageja palunud jätta F U kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on hageja M T esitanud kohtule taotluse hagist loobumiseks. Ühtlasi on kostja F U esitanud kohtule taotluse jätta hagiavaldus läbivaatamata ning loobunud endapoolsest vastuhagist. Asjaoludest nähtub, et hageja esitas 27.10.2016.a. hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks ning kostja esitas vastuhagi, sest hageja nõudis kaasomandi lõpetamist avalikul enampakkumisel ega olnud nõus kaasomandi jäämisega kostja ainuomandisse hüvitise vastu. Hageja vaidlustas poolte poolt ühiselt kaasomandi turuväärtuse hindamiseks tellitud eksperthinnangu, mille kohaselt oli Xxxx AS poolt eksperthinnanguga nr 197262017MK hinnatud xxxx kaasomandi turuväärtus 207’000 eurot ja väitis istungil, et see on liiga madal hind. Hageja keeldus kostja kompromissettepanekust lõpetada kaasomand selliselt, et kaasomand jääb kostjale ja kostja tasub hagejale hüvitist 20’000 eurot ja nõudis kohtu poolt ekspertiisi määramist. Xxxx eksperthinnangu kohaselt on kaasomandi turuväärtus 206’400 eurot, mis kinnitab, et varasem eksperthinnang ja selles kajastatud turuväärtus olid õiged ning hageja etteheited madala hinna osas alusetud. Peale Xxxx eksperthinnangu saabumist sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2018.a kinnistu mõttelise osa müügilepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille p 3.1 kohaselt müüs hageja kostjale hagiavalduse esemeks oleva kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) hagejale kuuluva kaasomandi osa ja andis p 8.1 kohaselt asjaõiguslepinguga kinnistu omandi üle kostjale. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi kolmanda lõike teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda. Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist ja vastuhagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. M U on seisukohal, et menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 2 p 5, millest tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

2-16-16224 esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on seisukohal, et ta on hagist loobunud üksnes seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. F U palub menetluskulud jätta vastaspoole kanda. Kostja leiab, et M T hagi on esitatud põhjendamatult ja tekitas sellega mõlemale poolele põhjendamatuid menetluskulusid ning kuna hageja hagi ei ole kaasomandi lõppemise tõttu võimalik rahuldada, siis tuleb see jätta läbi vaatamata. Kostja loobub seetõttu vastuhagist, et hageja on kostja vastuhagi nõude rahuldanud ja palub ka vastuhagi osas menetluse lõpetada. Kohus ei tuvastanud aluseid, mis tingiksid kummagi poole menetluskulud jätta teise poole kanda. Poolte kulud tuleb jätta nende endi kanda kaasa arvatud ekspertiisikulu. Kuigi ekspert määras kinnisvara väärtuseks sama summa, mida nimetas F U ja mille määras eelnev eksperthinnang, taotles kinnisvara väärtuse määramise ekspertiisi algselt F U ning 19.02.2018.a kohtuistungi protokollist ilmnevalt soovisid ekspertiisi enne kohtu poolt ekspertiisi määramist mõlemad pooled. Mõlemad pooled loobusid hagidest põhjusel, et sõlmisid kokkuleppe Kuna nimetatud olukorra lahendamiseks puudub konkreetne seadusesäte, kohaldab kohus TsMS § 168 lg 3, mis näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus küsis algselt ekspertiisikulu ettemaksu M Tlt 240 eurot ja F Ult 450 eurot. Põhjuseks oli asjaolu, et F U taotles eksperdile küsimuse esitamist selles, et kui palju maksab kinnistu ilma hooneta. Nimetatud põhjusel oli ekspertiis tavalisest kulukam. Ekspertiisi tulemusel sõlmisid pooled kokkuleppe ja lahendasid vaidluse. Eeltoodud põhjusel ja arvestades kogu menetluse käiku, tuleb ka ekspertiisikulud poolte vahel võrdselt jagada. Seega tuleb M Tl hüvitada F Ule ekspertiisikulust 105 eurot. TsMS 150 lg 2 p 2 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (TsMS § 150 lg 4). Hageja ja vastuhageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kumbki riigilõivu 300 eurot. Võttes arvesse, et mõlemad on hagist loobunud, siis kuulub pool riigilõivust hagejale tagastamisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).