Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

LoyalUnit OÜ (praeguse ärinimega LYU19 Holding OÜ) vahel sõlmitud tööleping lõppes 23.07.2024.a. TLS § 91 lg 2 alusel; ' 3. teha kanne Maksu- ja Tolliameti töötamise registris S.D ja LoyalUnit OÜ (praeguse ärinimega LYU19 Holding OÜ) vahel sõlmitud töölepingu lõppemise kohta TLS § 91 lg 2 alusel; 4. LYU19 Holding OÜ-lt S.D kasuks välja mõista haigushüvitis brutosummas103,78 eurot; 5. LYU19 Holding OÜ-lt S.D kasuks välja mõista puhkusehüvitis brutosummas 769,67 eurot; 6. LYU19 Holding OÜ-lt S.D kasuks välja mõista kogu töösuhte aja jooksul vähem tasutud töötasu eest netosummas 1601,62 eurot. Avaldaja tegi 03.03.2025 võlgnikule pankrotihoiatuse. Mida võlgnik ei täitnud. Seetõttu tuleb võlgnik PankrS § 10 lg 2 p 1 ning § 1 lg 2 mõttes lugeda maksejõuetuks. Käesoleval juhul nähtub äriregistrist, et võlgniku äriühingul on maksuvõlg 24 571.33 eurot, esitamata majandusaasta anne perioodil 2023. a ning käibedeklaratsioonid 20.11.2024. a , 20.12.2024. a ning tulu ja sotsiaalmaksu deklaratsioon 11.11.2024. a. Seega ei saa olla kahtlust, et tegemist on maksejõuetu äriühinguga ning on näha, et võlgnik teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel on ta muutunud maksejõetuks või muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Avaldaja palub kohtul nimetada LYU19 Holding OÜ ajutine haldur ning kuulutada välja LYU19 Holding OÜ pankrot. Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus tegi 01.04.2025 määruses ettepaneku kulude katteks deposiidi tasumiseks, kuid seda ei ole tehtud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 01.04.2025 pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi otsuse, millega mõistis võlgnikult avaldaja kasuks välja kokku 2475,95 eurot neto, millele lisandub viivis seadusega sätestatud määras alates Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisest 02.01.2025. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel

2 (3)

kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Avaldusest nähtuvalt on eeldused täidetud – töövaidluskomisjoni otsust ei ole täidetud pärast pankrotihoiatust. Äriregistrist nähtub, et äriühingul on maksuvõlg summas 24 571,33 eurot (29.04.2025). Viimase kahe majandusaasta aruanded on registripidajale esitamata. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg-le 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg-s 2 p-s 1 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna teised menetlusosalised ja hüvitatavad kulud puuduvad, jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.