Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtu menetluses on Mailema OÜ hagiavaldus Heldur Sepmalt 3219,20 euro väljamõistmiseks ning lisanduva viivise, 0,02% päevas tasumata põhinõudelt alates 08.11.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlminud kostjaga XX.XX.XXXX laenulepingu 3000 euro laenamiseks. Laenusumma tagastamise tähtaeg oli 05.10.2017 (laenulepingu p 2.2.) ja tagastatav laenusumma 3200 eurot (laenulepingu p 2.3). Pooled on kokku leppinud, et laenusumma tähtajaks tagastamisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,02% tasumata laenusummalt päevas (laenulepingu p 2.6). Laenusumma tagastamisega oli kostja viivituses hagiavalduse esitamise seisuga 32 päeva (06.10.2017 – 07.11.2017), millelt arvestatav viivis on 19,20 eurot. Tartu Maakohus võttis 08.11.2017. a määrusega Mailema OÜ hagi menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud pärast korduvalt ebaõnnestunud kättetoimetamise katseid vastavalt TsMS § 315 lg 1 sätestatule 02.03.2018 isiklikult kohtukordniku vahendusel (tl.23). Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas, et kui kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 (4)

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses märkinud, et taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Hagi rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6, 108 lg 1 ja 113 lg 1. VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud, et laenusumma tähtajaks tagastamisega viivitamise korral on laenuandjal (Mailema OÜ) õigus nõuda laenajalt (Heldur Sepma) viivist 0,02% tasumata laenusummalt päevas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb välja mõista 04.08.2017 sõlmitud laenulepingu alusel põhivõlgnevus 3000 eurot, lepingujärgne kasutusintress 200 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras 0,02% päevas põhinõudelt (3000 eurot) 19,20 eurot. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,02% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse (3000 eurot) tasumiseni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 08.11.2017 kuni põhinõude (3000 eurot) tasumiseni lepingujärgses määras 0,02% päevas. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja on 02.05.2018 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 200 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust kliendi nõustamiseks ja hagiavalduse koostamiseks ajakuluga 1,6 tundi. 3 (4)

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata 500 eurot (200 + 300) ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.