lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-10211/49

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-10211/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3140
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 138 lg 1, 2, 3Ühine vastutus kahju eestKOS § 11 lg 1, 3VÕS § 137 lg 1Kahju hüvitamine mitme isiku pooltKOS § 1 lg 2KOS § 2 lg 2TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 190 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-10211/36Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.02.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-10216/42Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.08.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-10211

Tsiviilasi

Priit Kuhi hagi Ele Rõigase ja Aire Toomejõe vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

60,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. veebruari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ele Rõigase apellatsioonkaebus Aire Toomejõe apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja 1): Ele Rõigas (ik: XXX), esindaja Anu Toomemägi Apellant (kostja 2): Aire Toomejõe (ik: XXX), esindaja Killu Kool Vastustaja (hageja): Priit Kuhi (ik: XXX), esindaja advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 7. veebruari 2018 otsus osas, milles maakohus mõistis Ele Rõigaselt ja Aire Toomejõelt solidaarselt Priit Kuhi kasuks välja kahjuhüvitise 60,67 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ele Rõigaselt ja Aire Toomejõelt kummaltki Priit Kuhi kasuks välja kahjuhüvitis 30,33 eurot.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
3.1.
Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista Ele Rõigaselt ja Aire Toomejõelt kummaltki Priit Kuhi kasuks kahjuhüvitis 30,33 eurot.
3.3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ele Rõigase ja Aire Toomejõe kanda.
6.Välja mõista Ele Rõigaselt ja Aire Toomejõelt kummaltki 75 eurot menetluskulude katteks riigituludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Priit Kuhi (hageja) esitas 03.07.2017 maakohtule Ele Rõigase (kostja 1) ja Aire Toomejõe (kostja 2) vastu hagi, milles palus mõista kummaltki kostjalt välja 108,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Rakveres XX korterelamus korter nr X, kostjale 1 kuulub korter nr X ja kostjale 2 korter nr X. Hageja vannitoa kanalisatsioonitorustikus toimus ummistus, mille põhjustas kanalisatsioonitorustikku sattunud seebikarp. Vannitoa püstakut, milles asub kanalisatsioonitorustik, kasutavad korterid nr X, nr X ja nr X. Reovesi voolas hageja korterisse ning esiku ja köögi põrand sai kahjustada. Agotec OÜ kalkulatsiooni kohaselt on põranda taastusremonditööde maksumus 272 eurot, lisandub käibemaks 54,40 eurot, kahju kokku 326,40 eurot. Nimetatud kanalisatsioonitorustik kuulub korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2 järgi esimese püstaku korteriomanike kaasomandisse. Kostjad on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud hoolsuskohustust, kuna kanalisatsioonitorustikku ei tohi visata mittelagunevaid esemeid. Hagejal on korteriomanike vahelisest seadusjärgsest võlasuhtest tulenevalt õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Kuna seebikarp sattus kanalisatsiooni korterist nr X, X või X, vastutavad korterid nr X, X ja X kahju eest solidaarselt.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad leidsid, et hagejal kahju tekkimine on tõendamata. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kanalisatsioonitorustik kuulub kõigi elamu korteriomanike

kaasomandisse. Tõendamata on, kas väidetava ummistuse põhjustanud seebikarp tuli torustikust või oli väljas kaevus.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 7. veebruari 2018 otsusega hagi osaliselt ning mõistis E. Rõigaselt ja A. Toomejõelt solidaarselt välja P. Kuhi kasuks kahjuhüvitise 60,67 eurot. Poolte menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kinnitas korteriühistu hageja esindajale 13.12.2016 e-kirjas, et ummistuse tekitas esimese trepikoja vannitoa püstaku kanalisatsioonitorustikku sattunud seebikarp, mis sai sinna sattuda kas korterist nr X X või X. OÜ Feka-Ekspress on esitanud korteriühistule 31.08.2016 arve nr 363 summas 72 eurot 26.08.2016 toimunud ummistuse likvideerimise eest ja 26.09.2016 arve nr 386 summas 36 eurot 05.09.2016 teostatud pesu eest. Korteriühistu poolt kostjale 2 esitatud 2016. a augustikuu arve sisaldab 56 eurot kanalisatsiooniummistuse likvideerimise eest. Poolte seletuste kohaselt jagati OÜ FekaEkspress arvetel toodud summa ka kostja 1 kui korteri nr X omaniku vahel. Seega on hageja tõendanud kaasomanike kasutuses oleva kanalisatsioonitorustiku ummistuse toimumise ja selle, et pooled ei taganud oma korteriomandite reaalosade kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste täitmisel ei oleks saanud tekkida olukorda, mille tagajärgede kõrvaldamiseks tuleks korteriühistul tellida kolmandate isikute teenuseid. Hageja esitatud 05.09.2016 kuupäevaga fotodelt nähtuvalt on hageja korteri köögi ja esiku põrandale kogunenud vesi koguses, millises seda põrandate pesemiseks ei vajata. Arvestades, et 05.09.2016 on teostatud kanalisatsioonitorude pesu, siis on vesi sattunud põrandale ilmselt kanalisatsiooni ummistuse tagajärjel. Hageja on vande all kinnitanud, et vesi sattus esiku ja köögi põrandale WC põranda sees olevast kanalisatsioonitoru liitekohast. Kuigi kostja 2 fotodelt (tl 79–81) ei ole võimalik järeldada, et köögi ja esiku põrandad oleks selliselt kahjustada saanud, et need tuleks asendada, on hageja 30.06.2017 ja 04.07.2017 kuupäevaga fotode (tl 98, 99) alusel võimalik järeldada, et hageja korteri esiku põrandad on põrandakatte (linoleumi) alla sattunud vee tõttu kahjustada saanud. Olukorras, kus ummistus on tõendatud, kahju kohta on esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kahju tekkimise ajaolud on tuvastatud ka hageja vande all ärakuulamisega, ei ole kohtul võimalik tõendamiskoormust ümber pöörata ning lugeda kostjate tõendeid, väiteid ja seisukohti hageja tõenditest, väidetest ja seisukohtadest kõrgemal seisvateks. Samas ei ole hageja tõendanud temal nõutud ulatuses kahju tekkimist. Hageja kinnitas, et Agotec OÜ ei ole remonditöid teinud, hagejal on olemasolev linoleum peale pandud, kuid see on veel kinni liimimata. Samuti on hageja kinnitanud, et ta ei nõua kostjatelt materjali maksumuse hüvitamist, ja seda, et töid teostab eraisik Rein Pärna, kellele hageja ei ole veel midagi maksnud. Kostja 2 esitatud Euro Property OÜ pakkumuse kohaselt on 11,2 m2 linoleumi maksumus koos paigaldusega 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot, sellest linoleumi paigaldus 20 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehituslux Grupp OÜ pakkumuse järgi on esiku ja põranda remonttööde (vana katte eemaldamine ja asendamine linoleumiga) 10 m2 maksumus 272 eurot, millele lisandub käibemaks. Esitatud tõendite alusel on võimalik välja tuua arvestuslik kahju. Kohus pidas hageja köögi ja esiku põrandale linoleumi paigaldamise tööde mõistlikuks maksumuseks 1/3 Agotec OÜ või Ehituslux Grupp OÜ pakkumuses toodud summast ehk 91 eurot. Kohus rahuldas VÕS § 115 lg 1 ja § 137 lg 1, lg 2 alusel hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kahju summas 60,67 eurot (91 ÷ 3 × 2). Kuna kahju eest vastutab ka hageja, siis vähendas kohus kahju tema osa, 30,30 eurot võrra.

Viru Maakohtu 19.10.2016 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi andmisel on kohus lähtunud sellest, et hageja varaline seisund ei võimalda õigusabi eest tasuda. 22.01.2018 kohtuistungil on hageja öelnud, et tema sissetulekuks on pension 370 eurot. Eeltoodu alusel pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest menetluskulude võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kindlaksmääramine oleks hageja jaoks äärmiselt ebaõiglane.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.E. Rõigas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. veebruari 2018 otsuse tühistamist osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja jäeti E. Rõigase menetluskulud tema kanda, ning uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata ja E. Rõigase menetluskulude hageja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) isegi juhul, kui kahjujuhtum aset leidis, on hagi esitatud vale kostja vastu. Hagi oleks tulnud esitada korteriühistu vastu. KOS § 2 lg 2 järgi on vee- ja kanalisatsioonisüsteem korteriomandi reaalosast väljapoole jääv korteriomanike kaasomandis olev osa; 2) on kohus jätnud tõendid olulises osas hindamata ning ei ole põhjendanud, miks tuleb hageja tõendid asetada kostjate tõenditest kõrgemalseisvateks. Korteriühistu e-kiri ei ole asjatundja arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 3 mõistes. Hageja ja kostja 2 vande all antud seletustest selgus, et seebikarp, mille seotust ummistusega võib vaid oletada, leiti kanalisatsioonikaevust, mis on seotud kogu koridori kanalisatsiooniga (vähemalt 6 korteriga); 3) ei nähtu kostja 2 2017. a jaanuaris tehtud fotodelt veekahju linoleumil. Kostja 2 kinnitas sama ka vande all. Hageja on kinnitanud, et likvideeris uputuse ca ühe tunni jooksul. Arvestades, et linoleum reeglina vett läbi ei lase, ei saanud sellest tekkida kahjustusi linoleumil. Ka hageja fotodest ei saa järeldada, et uputus põhjustas hagejale kahju. Arvestades, et 30.06.2017 fotod on tehtud 9 kuud peale 05.09.2016 uputust, ei saa põrandakatte alust seisukorda seostada kostjate väidetava rikkumisega; 4) selgus kohtuistungil, et hageja on linoleumi vahetanud köögis, kuid kulu sellega hagejale tekkinud ei ole, sest töömees Rein ei ole töö eest raha küsinud. Materjali kulu, mille osas hageja väitis, et see maksis terve korteri peale 170 eurot, hageja hagis ei taotle. Olukorras, kus remonttööd on tehtud, nende eest ei ole tasutud ja linoleumi maksumuse hüvitamist hageja ei taotle, on arusaamatu, millisel õiguslikul alusel sai kohus hagi piiridest väljuda ning kostjatelt kahjuhüvitise välja mõista. Otsusest ei ole järgitav, millistele tõenditele ja mis põhjusel on kohus nõude rahuldamise otsustuse rajanud; 5) pidanuks kohus jätma menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile, st kohus pidanuks jätma kostja 1 menetluskulud 72% ulatuses hageja kanda. Vastupidine käsitlus on kostja 1 jaoks ebaõiglane.
5.A. Toomejõe esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. veebruari 2018 otsuse tühistamist osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda, ning uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti tuvastanud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise. Hageja seletuste järgi leiti seebikarp kanalisatsioonikaevust. Kanalisatsioonikaevu kasutavad lisaks hageja ja kostjate korteritele veel korterid nr X, X ja X. Tõendatud ei ole, et leitud seebikarp oli vannitoa püstakus ja põhjustas ummistuse. Vesi sattus hageja korterisse 05.09.2016 toimunud

kanalisatsioonitorude pesu tagajärjel. Korteriühistu on OÜ Feka-Ekspress torude pesu teenuse arvele nr 386 teinud märkuse, et kulu makstakse ühistu arvelt. Seega 05.09.2016 teostatud torude pesu vajadust ei põhjustanud kanalisatsiooniummistus ega korteriomanike tegevus; 2) on kohus ebaõigesti tuvastanud, et VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 kohaldamise eeldused on täidetud. Samuti kohaldas kohus valesti VÕS § 137 lg-t 1 ning see on viinud hageja rikastumiseni kostjate arvel, kuna kohus mõistis hagejale välja kahju, mida hageja ei ole saanud ja mille saamist tulevikus ei ole hageja tõendanud. Hageja väitel sai kahjustada köögi ja koridori põrandakate, samas on hageja kinnitanud, et ei nõua põrandakatte hüvitamist, vaid nõuab ainult põrandakatte vahetamisega seotud tööde eest tasutavaid summasid. Hageja on kinnitanud, et põrandakatte vahetamise juures aitas teda R. Pärna, et R. Pärna ei ole tööraha küsinud ja hagejale ei ole teada, kas R. Pärna tasu nõuab. Hageja esitatud fotodega ei ole leidnud tõendamist, et korteri köögi põrand ja põrandakate oleks kahjustusi saanud, seega ei saa nõustuda kostjatelt köögi põrandakatte vahetamise tööraha väljamõistmisega. Kohus ei ole selgitanud, miks kohus ei arvesta kostja 2 esitatud OÜ Euro Property pakkumusega. Hageja esitatud pakkumus sisaldab käibemaksu. Kuna hageja ei ole tõendanud, et R. Pärna oleks käibemaksukohustuslane, on põhjendamatu tööde maksumust arvestada koos käibemaksuga; 3) kuna hagi rahuldamata ja rahuldatud osa suurusjärk on oluliselt erinev, oleks kohus pidanud menetluskulud jaotama vastavalt nõude rahuldamise proportsioonile. Hageja on esitanud oma sissetulekute kohta ebaõigeid andmeid. Hageja osutab füüsilisest isikust ettevõtjana õmblusmasinate remondi teenust. Kostja 2 tegi esialgses vastuses ettepaneku asi kompromissiga lõpetada, mille osas hageja arvamust ei avaldanud.

6.P. Kuhi vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning taotleb nende rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellantide kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kanalisatsiooni ummistus elamu esimeses püstakus tõendatud. OÜ Feka-Ekspress tegeles ummistuse likvideerimisega juba 26.08.2016. Ummistuse tagajärg ilmnes hageja korteris 05.09.2016. Isegi kui vesi sattus korterisse kanalisatsiooni läbipesu tagajärjel, siis kanalisatsiooni läbipesu tingis ummistus; 2) on tegemist õigete kostjatega. Ummistuse likvideerimise ja läbipesu tulemusena pidigi ummistuse põhjustanud ese kaevu sattuma. Kui ummistunud olnuks maja üldine kanalisatsioon, oleks see mõju avaldanud ka teiste püstakute korteritele. Tähtsust ei oma asjaolu, kuidas jagati OÜ-le Feka-Ekspress makstud summad; 3) nähtub hageja fotodelt, et põrand on kaetud veega ja samuti on näha põranda kahjustused. Ei saa mõistlikult eeldada, et põrandale sattunud vesi ei kahjusta põrandat. Asjaolu, et 2017. a jaanuaris ei tuvastanud kostja 2 linoleumi kahjustusi, ei tähenda, et kahjustused puudusid. Hageja esitas fotod linoleumi alla jäävast pinnast. Põrandakate ja põrand on kaks eri asja; 4) on remont lõpetamata ja kahju suurust on võimalik hinnata esitatud pakkumustele tuginedes. R. Pärna ei ole pakkumust esitanud ning pole ka tõendatud, kas ja millises mahus ta hagejat on aidanud ning kas selle eest on tasu makstud. Pakkumuse esitanud äriühing on käibemaksukohustuslane ja seetõttu sisaldab pakkumus käibemaksu; 5) jääb hageja hagis viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-107-15 väljendatud seisukohtade juurde. Kuna ummistus leidis aset esimest püstakut teenindavas kanalisatsioonitorustikus, vastutavad tagajärgede eest esimese püstaku korterite omanikud. Teiste korteriomanike tegevuse/tegevusetuse ja esimeses püstakus aset leidnud ummistuse vahel puudub seos.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 7. veebruari 2018 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis E. Rõigaselt ja A. Toomejõelt solidaarselt P. Kuhi kasuks välja 60,67 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab E. Rõigaselt ja A. Toomejõelt kummaltki P. Kuhi kasuks välja 30,33 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. E. Rõigase ja A. Toomejõe apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
8.VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 137 lg 1 kohaldamise eeldab, et iga kahju tekitaja käitumise ja kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos. VÕS § 138 lg 1 sätestab, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. VÕS § 138 lg-t 1 kohaldatakse juhul, kus ei ole selge, millise kahju tekitaja käitumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega kahjustatud isikul. Nimetatud säte lihtsustab kannatanu tõendamiskoormist olukordades, kus on selge, et vähemalt ühe isiku tegu tõi kaasa kahju tekkimise, kuid kahjustatud isikul ei ole võimalik tõendada, millise konkreetse isiku käitumine oli põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Asja materjalidest nähtuvalt toimus Rakveres XXX korterelamus asuvas hageja korteri vannitoas kanalisatsioonitoru ummistus ning puudub vaidlus, et trepikoja kanalisatsioonitoru püstik teenindab lisaks hageja korterile nr X ka kostjate kortereid nr X ja nr X, millised asetsevad hageja korterist üleval. Samas ei ole maakohus tuvastanud ning asjas esitatud tõenditest ei nähtu, millise konkreetse korteriomaniku tegevusest tingituna tekkis ummistus ja kahju hagejale. Hagiavaldusele lisatud korteriühistu vastusest (I kd, tl 10) nähtuvalt võis ummistuse põhjustada vaid korterite nr X, nr X ja nr X tegevus. Vastutuse seisukohalt ei ole seejuures tähendust sellel, kas ummistuse põhjustas kanalisatsioonitorusse sattunud seebikarp või mõni muu ese. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 137 lg 1 alusel. Kuna esitatud tõendite alusel puudus võimalus kindlaks teha, kes kolmest korteriomanikest konkreetselt põhjustas ummistuse, st rikkus KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ei vastuta kostjad mitte VÕS § 137 lg 1, vaid VÕS § 138 lg 1 alusel. VÕS § 138 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Seega on VÕS § 138 lg 3 puhul tegemist osavastutusega. Maakohus tuvastas, et hageja kahju suuruseks on 91 eurot ja iga korteriomaniku (korterid nr X, nr X ja nr X vastutuse määr on 1/3 kahjusummast. Kuivõrd tegemist on osavastutusega, siis tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti E. Rõigaselt ja A. Toomejõelt solidaarselt hageja kasuks välja 60,67 eurot. VÕS § 138 lg 3 alusel tuleb kummaltki kostjalt mõista hageja kasuks välja 30,33 eurot.
9.Muus osas (s.o osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
10.Vastuseks apellatsioonkaebustes esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
10.1.Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 järgi maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 45) kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (kanalisatsioonitorustik) korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa. Maakohus on õigesti leidnud, et kui üks korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, on teiselt korteriomanikult võimalik nõuda kahju VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu võimalik vastutus (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 28). Seetõttu on ekslik E. Rõigase seisukoht, et hagi tulnuks esitada korteriühistu, mitte kostjate vastu.
10.2.KÜ XXX vastuse, Feka-Express OÜ arvete ning fotodega hageja korterist on tõendatud hageja korteri vannitoas asuva kanalisatsioonitoru ummistus ning see, et ummistust käidi likvideerimas kahel korral (26.08.2016 ja 05.09.2016). Ainuüksi sellest, et Feka-Express OÜ arvele nr 386 on märgitud teenuseks trassi pesu, ei saa järeldada, et ummistus hageja vannitoas likvideeriti 26.08.2016. Pealegi nähtub arvest nr 386, et tegemist oli teise välja kutsega I trepikojas. A. Toomejõe vastupidine seisukoht ei ole õige.
10.3.Õige on maakohtu seisukoht, et kostjate vastutus tuleneb KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisest. Kostjad ei ole tõendanud KOS § 11 lg-s 3 sätestatud aluste esinemist, samuti põhjusliku seoses puudumist (VÕS § 138 lg 2). Kuna kanalisatsioonitoru püstik, mis oli ummistunud, ei kasuta korterite nr X, nr X ja nr X omanikud, siis on põhjendamatu A. Toomejõe väide, et ummistuse hageja vannitoas võisid põhjustada korterite nr X, nr X ja nr X omanikud.
10.4.Riigikohus on 13.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 märkinud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses. Maakohus on nimetatud Riigikohtu seisukohast juhindunud ning ekslik on apellantide väide, et hagejal puudub remonditööde eest nõudeõigus, kuna ta pole R. Pärnale tööraha veel maksnud. Maakohus on hinnanud kulutuste suuruse kindlakstegemisel nii hageja esitatud tõendeid kui ka kostja 2 poolt esitatud OÜ Euro Property hinnapakkumisi ning põhjendatult lähtunud hageja esitatud tõenditest. Seejuures on maakohus leidnud, et mõistlikuks kulutuste suuruseks on 1/3 hageja esitatud tõendites märgitud kulutuste suurusest, s.o 91 eurot. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kostja 2 esitatud hinnapakkumises (I kd, tl 85) on remonditööna märgitud üksnes linoleumi paigaldus, hageja esitatud hinnapakkumistes (I kd, tl 10, 87) lisaks linoleumi paigaldusele veel vana katte eemaldamine. Kuivõrd uue põrandakatte paigaldamisele eelneb üldjuhul vana eemaldamine jm ettevalmistustööd, siis on hageja esitatud tõendid usaldusväärsemad.
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 163 lg-s 1 märgitud menetluskulude alternatiivide valimine konkreetses asjas on kohtu diskretsiooniotsus. Praegusel juhul on maakohus põhjendanud, millistel kaalutlustel jättis ta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seejuures ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu puudub ka alus tühistada maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas.

12.Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellantide kanda. Hagejat esindas ringkonnakohtus riigi õigusabi korras advokaat H. Kuningas. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2018 määrusega määrati advokaat H. Kuninga põhjendatud tasu suuruseks apellatsioonkaebustele vastuse koostamise eest 150 eurot. TsMS § 190 lg 3 alusel tuleb mõlemalt kostjalt mõista riigituludesse välja 75 eurot hageja õigusabikulude katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja