Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

2-18-11841

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus Alan Biin 28. august 2018.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-11841 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus P R õiguste peatamiseks Avalduse läbivaatamata jätmine Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn Avaldaja esindaja: Kohtutäituri abi Viljo Konsap, e-post: [email protected] Puudutatud isik I (sissenõudja): A R (isikukood xxxx) Sissenõudja seaduslik esindaja: K L (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post: xxxx

Asja läbivaatamine

Puudutatud isik II (võlgnik): P R (isikukood xxxx), elukoht xxxx; muu elukoht xxxx; e-post: xxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Asjaolud Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 08.08.2018.a Harju Maakohtule avalduse võlgniku P R õiguste peatamiseks. Harju Maakohus võttis 10.08.2018.a kohtumäärusega avalduse menetlusse.

2-18-11841 Kohtutäitur esitas 27.08.2018.a tagasivõtmise avalduse, milles palus menetluse lõpetada, kuna võlgnik tasus täituri ametialasele arveldusarvele 4200 eurot. Antud laekumisega kuulub täitemenetlus nr 022/2017/4256 lõpetamisele. Kohtumääruse põhjendused Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 1 sätestab, et kohus vaatab kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõppenud, siis ei ole võlgniku nõusolekut hagi tagasivõtmiseks tarvis. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kohus on seisukohal, et avalduse tagasivõtmine on põhjendatud. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on ära langenud vajadus peatada võlgniku õigused. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1, TsMS § 477 lg 6 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesolevas tsiviilasjas avalduse läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 tulenevalt loetakse avalduse läbivaatamata jätmise korral, et avaldus ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda kohtusse avaldusega sama võlgniku vastu samal alusel vaidluses sama eseme üle. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 7 kohaselt võiks seega esineda alus menetluskulude jätmiseks kohtutäituri kanda, sest kohtutäitur on kohtule esitatud avalduse tagasi võtnud ning seetõttu ei ole avalduse rahuldamine enam võimalik. Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase tulemuseni, sest ei arvesta avalduse tagasivõtmise põhjusega. Kohtutäituri kohtusse pöördumine on olnud põhjendatud ja täitemenetluse läbiviimise seisukohast vajalik. Kohtutäitur on otstarbekalt esitanud ka taotluse menetluse lõpetamiseks, kuivõrd võlgnik on alles pärast kohtutäituri poolt kohtule esitatud avalduse menetlusse võtmist asunud elatise nõuet täitma. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ja juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku II kanda.