Võlaõigus › Töövõtulepingud

Asjaolud ja hageja nõue

Vaidluse tuum seisnes selles, et hageja võttis töövõtulepingu alusel kostja teostatud töö 2016. aasta jaanuari lõpus vastu, kuid töö ei vastanud väidetavalt kokkulepitud tingimustele, mistõttu tekkisid hagejal lisakulud: (1) hageja tegi bussi remondiks kulutusi, mida ta ei oleks kostja nõuetekohase lepingu täitmise korral pidanud tegema ja (2) hagejal tekkis täiendav kütusekulu. Tähtaja rikkumisele hageja ei tuginenud. Eelneva tõttu jättis kohus arvestamata poolte väited, mis esitati seoses töövõtulepingu tähtaja rikkumisega. Hageja väitis, et mootori viga tekkis seetõttu, et kostja kasutas tahmafiltri remontimiseks ebaõigeid töövõtteid. Hageja sõnul tuli tahmafilter esmalt eemaldada, läbi leotada vastava vedelikuga ning läbi pesta väga tugeva surve veega. Esmalt märkis kohus, et tasu vähendamine kostja poolt ei tõendanud, et kostja võttis rikkumise omaks. Teiseks ei tõendanud hageja, et bussi mootori remondi vajaduse tingis kostjapoolne ebaõigete töövõtete kasutamine. Väide, et bussi mootori vea põhjustas asjaolu, et kostja lisas katalüsaatorisse spetsiaalset puhastusainet ja lasi seejärel mootoril täis pööretel töötada, oli paljasõnaline. Samal ajal oli tunnistaja ütlustega tõendatud, et bussi mootori remont ei olnud tingitud kostja ebaõigetest töövõtetest. Seega ei vastuta kostja mootori remondiga seotud kulutuste eest. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostja põhjustas tahmafiltri puhastamisel mootori vea ja hageja ei tõendanud kahju tekkimist, ei kuulunud hüvitamisele ka täiendava kütusekulu hüvitamise nõue. Samal ajal vastutas hageja kulutuste eest, mis tekkisid seoses bussi õlilekke likvideerimisega. Tõendatud oli, et õlilekke põhjustas väntvõlli rõngastihendi ebaõige paigaldus ja kostja teavitas puudusest hagejat korrektselt. Garantiiremondi teostas AK. Kuivõrd tal ei olnud spetsiaalset rakist rõngastihendi paigaldamiseks, ei jäänud rõngastihend pidama ja töö parandamine ebaõnnestus. Samas ei tõendanud hageja esitatud arved kirjeldatud rikkumisega seoses kulutuste kandmist, v.a 174 euro 96 sendi suurune puhastusteenuse arve. Kostja oli kirjeldatud arve juba eelnevalt aktsepteerinud ja tasaarvestanud tasunõudega. Sellega lõppes hageja nõue kostja vastu. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Põhjendatud kostja menetluskulude suurus oli 900 eurot, mis tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus

Seega kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 8483 euro 58 sendi väljamõistmiseks. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis, et kostja rikkus töövõtulepingut, kui paigaldas väntvõlli rõngastihendi ebaõigest, kuid ei tuvastanud tahmafiltri puhastamisel lepingu rikkumist. Hageja maakohtu esimest seisukohta ei vaidlustanud, kuid vaidlustas teise. Hageja leidis, et kohtu järeldus, mille kohaselt ei rikkunud kostja tahmafiltri puhastamisel ja mootori kokku jooksutamisel töövõtulepingut ning ei põhjustanud ebaõigete töövõtete tõttu hagejale kahju, oli väär. Eelnevalt kirjeldatud kohtu järelduseni viis hageja tõendite ja taotluste tähelepanuta jätmine, ebaõigete järelduste tegemine kostja tasunõude vähendamisest ning juhindumine ebausaldusväärse tunnistaja AK ütlustest. Maakohus jõudis eelnevalt kirjeldatud järelduseni, sest leidis, et hageja ei tõendanud ebaõigete töövõtete kasutamist tahmafiltri puhastamisel ning põhjuslikku seost tahmafiltri puhastamise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Ringkonnakohus nõustub kirjeldatud osas maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu poolt asja lahendamisel. Maakohus on korduvalt selgitanud pooltele tõendamiskoormist, avaldades, et hageja tuleb tõendada kostjapoolset töövõtulepingu rikkumist tahmafiltri puhastamisel ning põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel (vt nt lk 96, lk 133). Samuti selgitas kohus, et selleks sobiv tõend ei ole menetlusosalise selgitus (vt nt lk 137). Eelnevast hoolimata ei esitanud hageja ühtegi tõendit, kust nähtuks, et kostja kasutas tahmafiltri puhastamisel ebaõigeid töövõtteid, mis viis mootori kokkujooksmiseni ja hagejal kahju tekkimiseni. Lepingu rikkumist ja selle tõttu hagejale kahju tekkimist ei saanud tõendada varuosade arvetega või kütusekulu aruandega vms. Samuti ei saanud seda järeldada AK seletuskirjast. Viimasest nähtus üksnes AK valitud meetod vea parandamiseks, kuid mitte see, et tegu oli ebaõige võttega. Erinevalt apellatsioonkaebuses märgitust on kohus veendumusel, et tahmafiltri parandamise õige võte ei ole TsMS § 231 lg-s 1 kirjeldatud üldtuntud asjaolu, mida ei ole vaja tõendada. Rikkumist ei saanud tuletada ka asjaolust, et kostja enne kohtumenetluse algust vähendas tasunõuet. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtus, et kostja tegi seda soovist pikaleveninud vaidlus lõpetada (lk 20 jj). Missugused tõendid ja taotlused jättis maakohus asja lahendamisel ebaõigesti tähelepanuta, hageja apellatsioonkaebuses välja ei toonud ning see ei olnud tuvastatav ka toimiku materjalidest. Samal ajal tõendas kostja tunnistaja AK ütlustega, et bussi mootor jooksis kokku mehaanilise kulumise tõttu. Nimelt oli bussi läbisõit 360 000 - 400 000 km. Tunnistaja usaldusväärsust vähendavaid asjaolusid kohtule esile ei toodud ja neid ei nähtunud ka toimikust. Samuti ei olnud

ütlused vastusolus teiste tõenditega. Sealhulgas riimusid AK ütlused 15.09.2017 seletuskirjas märgituga, mille AK oli hageja palvel koostanud. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asja menetlemisel ja tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud ning puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.