OÜ Härma Buss hagi Jõeääre Partnerid OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 8551,84 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ Härma Buss (registrikood 11690717),
esindajad
lepinguline esindaja Martin Levol Kostja Jõeääre Partnerid OÜ (registrikood 11640352), lepinguline esindaja advokaat Mariann Tusti
Kohtuistungi toimumise aeg
21. veebruar 2018. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Mati Palm, lepinguline esindaja Martin Levol Kostja lepinguline esindaja advokaat Mariann Tusti
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ Härma Buss hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus OÜ Härma Buss hagis Jõeääre Partnerid OÜ vastu 68,26 euro (remondikulud) nõudes.
2.Jätta OÜ Härma Buss hagi rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta OÜ Härma Buss kanda.
4.Määrata kindlaks Jõeääre Partnerid OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt Härma Buss Jõeääre Partnerid OÜ kasuks välja menetluskulud 900 eurot. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (2. märts 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Härma Buss (hageja) esitas 27.10.2017 (täpsustused 05.11.2017, 02.01.2018) hagi Jõeääre Partnerid OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt viis hageja 2015. a septembris oma bussi Isuzu Q-Bus registreerimismärgiga 405BBL kostja töökotta remonti tahmafiltri parandamiseks. Kostja juures teostas hageja bussile töid Aivo Kösler. Umbes nädal hiljem helistati hagejale ja teavitati, et bussi mootor on katki. Hageja sai teada, et mootoris on kolb ja hüls katki. Kostja arvas, et kuna bussi läbisõit oli 360 000 km, siis sellise läbisõidu juures võibki mootor puruneda. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja toob mootori remondiks vajaminevad varuosad ise ning kostja selgituste kohaselt pidi mootori parandus aega võtma umbes üks kuu ning kuni 1500 eurot. Tööde teostamine hakkas venima ning hageja käis korduvalt kostja juures kohapeal ning selgitas, et hagejal on bussi vaja töö tegemiseks. Hageja pidi vedamisteenust osutama teise bussiga, mis tarbib rohkem kütust. Hageja sai 2016. a jaanuari lõpus bussi töökojast kätte, kuid koju sõites ilmnes, et bussist lekib õli. Hageja teavitas koheselt kostjat tekkinud puudustest, kuid kostja ei olnud nõus puudusi parandama mõistliku aja jooksul, vaid soovitas hagejal viia buss remonti kostja endise töötaja Aivo Kösler’i juurde, kes oli bussi enne remontinud. 2016. a mais selgus, et tahmafilter ei toimi jätkuvalt. Hageja viis bussi tahmafiltri remontimiseks järgmisesse töökotta, kus teostati remonttööd ning ühtegi veateadet enam bussil ei esinenud. Hagejale on kostja endise töötaja Aivo Kösler’i selgitustest tulenevalt teatavaks saanud, et bussi parandamisel kasutati valesid töövõtteid ning kostja otsesel süül toimus mootori kokkujooks. Kostja on selle eest vastutav. Kostja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Hageja palub kostjalt välja mõista 8551,84 eurot, millest 3194,62 eurot on bussile teostatud remonttööde maksumus ja 5357,22 eurot teise bussi kasutamisest tekkinud täiendav kütusekulu. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendamata ja tõendamata. Hageja töötaja Aivo Kösler diagnoosis mootorit ja teostas vaidlusaluse bussi EGR läbipesu. Buss sai korda, kuid nädal aega hiljem oli buss sama veaga tagasi. Kuna mootori läbisõit ja kulumine oli suur, purunes ka kolb ning pooled otsustasid teostada mootori remondi. Bussi juures ilmnes ka teisi vigu ja hageja juhatuse liige Mati Palm oli nõus nende remondiga. Kostja selgitab, et bussi remonttööd venisid Mati Palm’i poolt varuosade tarnimisega viivituste pärast. Hageja poolt lisatud arvetest nähtub, et varuosad osteti 26.11.2015 ja 09.12.2015. Mootor sai valmis detsembri lõpus ja sõiduk anti hagejale üle jaanuari lõpus. Arve vähendamise põhjuseks ei olnud tööde mittenõuetekohane teostamine. Hageja väide, et keegi mehaanik on rääkinud, et kostja töötaja töövõtted olid valed, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on aktsepteerinud talle esitatud arvet ja soovinud seda tasuda ositi.
Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, sh puudustega töö ümbertegemise kulude ning asendusbussi kasutamisest tuleneva täiendava kütusekulu hüvitamist.
5.21.02.2018 kohtuistungil on hageja vähendanud nõuet 68,26 euro võrra ning loobunud sellest (vt tl 135). Kostja ei vaidle osalisele nõude loobumisele vastu. Seega lõpetab kohus menetluse 68,26 euro nõude osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel. Hageja nõue kostja vastu on töö parandamise kulud 3194,62 eurot ja täiendav kütusekulu 5357,22 eurot.
6.Kohus on kirjalikus menetluses selgitanud nõude kvalifikatsiooni, hageja nõude eeldusi ning tõendamiskohustuse jaotust (tl 96).
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja on töö vastu võtnud jaanuari 2016. a lõpus, kuid leiab, et töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning nõuab puudute kõrvaldamise kulutuste hüvitamist (VÕS § 115, § 646 lg 5). Hageja ei tugine kostjapoolsele tähtaja rikkumisele. Hageja väidab, et kuna kostja ebaõiged töövõtted põhjustasid mootori purunemise, siis hageja ei saanud bussi mootori remontimise ajal kasutada ning sellega kaasnesid lisakulud. Sellest tulenevalt jätab kohus arvestamata poolte väited, mis on esitatud töövõtulepingu tähtaja rikkumise osas.
8.Pooled ei vaidle, et hageja viis bussi kostja juurde remonti, sest bussil põles tahmafiltri ohutuli. Hageja tellis kostjalt eeltoodud vea parandamise tööd. Lisaks sellele teostas kostja veel täiendavaid töid, mis ei ole käesoleva nõude aluseks. Kostja juures remontisid bussi Aivo Kösler ja Urmas Aava. Puudub vaidlus, et kui A. Kösler tegi bussiga teistisõitu, siis tekkis mootorisse kolin, millest hagejat teavitati. Pooled leppisid kokku, et kostja võtab mootori lahti ja teostab mootori remonditööd. Puudub vaidlus, et hageja sai bussi kostjalt kätte 2016. a jaanuari lõpus. Bussil oli jätkuvalt õlileke, mille remontimisega tegeles A. Kösler ja kuna ka temal ei õnnestunud viga kõrvaldada, siis viis kostja bussi remonti Osaühingusse Renneks Kaubandus. Hageja väidab, et siis sai ta teada, et 2015. a septembris põhjustas bussi mootori kokkujooksu kostja ebaõiged töövõtted. Eeltoodud asjaolu tagajärjel nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, sest: a) hageja on teinud bussi remondiks kulutusi, mida ta ei oleks kostja nõuetekohase lepingu täitmise korral pidanud kandma ning b) kuna buss oli kostja põhjustatud mootori vea tõttu remondis pikemat aega, siis vastutab kostja teise bussi täiendava kütusekulu eest.
9.Hageja väidab, et mootori viga tekkis seetõttu, et kostja kasutas tahmafiltri remontimiseks ebaõigeid töövõtteid. Hageja väidab, et tahmafilter tuli esmalt eemaldada, läbi leotada vastava vedelikuga ning läbi pesta väga tugeva surve veega. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1.
Esmalt leiab kohus, et kostjapoolne tasu vähendamine ei tõenda, et kostja on rikkumise omaks võtnud. Käesolevas menetluses ei ole kostja asjaolu omaksvõttu avaldanud (TsMS § 231 lg 2). Poolte vahel olid läbirääkimised hageja poolt arve tasumise osas ning selle käigus kostja vähendas tasu. Teiseks leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et bussi mootori remondi vajaduse tingis kostjapoolne ebaõigete töövõtete kasutamine. Kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise hageja väitega, et bussi mootori vea põhjustas see, et kostja lisas katalüsaatorisse spetsiaalset puhastusainet ja seejärel lasi mootoril täis pööretel töötada. Poole esindaja seletus ei ole tõend ning tunnistaja A. Kösler’i ütlused hageja väidet ei tõendanud. Bussi remontinud remondilukksepa A. Kösler’i ütluste kohaselt oli bussi mootori vea põhjuseks mehhaaniline kulumine, puhastusaine lisamine ei saanud tekitada mootori riket ning mootor ei jooksnud kokku (tl 136). Tunnistaja A. Kösler on selgitanud tahmafiltri ohutule põlemist sellega, et katalüsaator ummistus pidevalt mootori õli ja põlemata kütuse jääkide tõttu. Tunnistaja U. Aava ütluste kohaselt oli mootori silindri hülss katki ning tema ei tea selle vea põhjust (tl 137). Eeltoodud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et bussi mootori remont ei olnud tingitud kostjapoolsetest ebaõigetest töövõtetest. Seega ei vastuta kostja mootori remondiga seotud kulutuste eest (tl 27-29).
10.Pooltel puudub vaidlus, et kui hageja kostjalt bussi kätte sai, siis pärast lühikest sõitu hakkas bussist õli tilkuma. Tunnistaja A. Kösler’i ütluste kohaselt lekkis sidurikojast õli välja ja ta vahetas väntvõlli tihendi ära. Õlilekke põhjustas väntvõlli rõngastihendi ebaõige paigaldus (tl 136). Tunnistaja A. Kösler käsitleb seda garantiiremondina. Tunnistaja A. Kösler tunnistab, et kuigi ta tegi töö uuesti, siis rõngastihend ei jäänud pidama ja see viidi täiendavalt remonti Osaühingusse Renneks Kaubandus ning seal selgus, et vaja oli spetsiaalset paigalduse rakist, mida neil ei olnud. Tunnistaja U. Aava ütluste kohaselt kuulis ta, et mootori tagumine simmerling (e väntvõlli tihend) laseb õli läbi ning selle võis põhjustada halb varuosa või ebaõige paigaldus (tl 137). Kohtu hinnangul on kostja töövõtulepingut oluliselt rikkunud ning asjaolu, et A. Kösler’il praktikas sellist juhtumit varem pole olnud, ei vabasta kostjat vastutusest, sest ei esine VÕS §st 103 tulenevat rikkumise vabandatavust (vääramatu jõud). Kohtu hinnangul võib järeldada, et kostja andis töö parandamise või uue töö tegemise kohustuse üle A. Kösler’ile, kuid töö parandamine ebaõnnestus. Puudub vaidlus, et hageja teavitas kostjat õli tilkumisest ning kohtu hinnangul on hageja VÕS §-st 644 tuleneva teavitamiskohustuse täitnud.
11.VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sealjuures ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamisel on lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemus. Hageja väidab, et Osaühing Renneks Kaubandus on teostanud väntvõlli kaelatihendi vahetuse. Töö parandamise kulutuse tõendamiseks on hageja esitanud arve nr 128679 summas 571,01 eurot (tl 18). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud arve hageja väidet, sest arve alusel on teostatud töödeks: laager hoorattale, abimaterjalid, hooldustööd. Kuigi hageja väidab, et ka tahmafiltri puhastuse tööd ei teostatud nõuetekohaselt, ei sisalda ükski hageja poolt esitatud tõend sellise töö teostamise kulusid. Hageja on väitnud, et tahmafiltriga pöördus ta „Arukülas asuvasse firmasse Eplorer, kus tehti leotus ja läbipesu“ (tl 101 p 13). Lisaks sellele on hageja seaduslik esindaja kohtuistungil väitnud, et ta ise teostas tahmafiltri mahavõtmise ja viis läbipesemisele (tl 134). Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 184,27 eurot 13.04.2016 arve nr A2143162 alusel. Nimetatud tõendi kohaselt on ostetud mootoriõli (tl 28). Kohus märgib, et hageja on esitanud
arve nr A2143162 topelt (tl 27 pöördel ja tl 28). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et nimetatud kulu on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Tunnistaja A. Kösler’i ütluste kohaselt teostas ta bussile garantiiremonti 2016. a jaanuari lõpus või veebruari alguses. Hageja nõuab puhastusteenuse kulu hüvitamist summas 174,96 eurot (tl 25). Kostja on nimetatud arvet aktsepteerinud ja teinud selles osas tasu nõudega tasaarvestuse (31.05.2016 tasaarvestuse avaldus, tl 93). VÕs § 186 p 2 järgi võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Kohtu hinnangul on tasaarvestus kehtiv ning hageja nõue on kostja vastu lõppenud.
12.Hageja nõuab kostjalt täiendava kütusekulu hüvitamist perioodi 09.2015 kuni 05.2016 eest. Esmalt märgib kohus, et väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega, sest kohus on tuvastanud, et tahmafiltri puhastamisel ei põhjustanud kostja mootori viga (VÕS § 128 lg 4). Teiseks märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hageja poolt omakäeliselt koostatud „kütusekulu aruanne“ ei ole tõend TsMS mõttes. Kohus jätab ka selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
14.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1440 eurot käibemaksuga (tl 132). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.
15.Kohus analüüsib kostja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13).
16.Kostja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et Jõeääre Partnerid OÜ (registrikood 11640352) on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 27.07.2009. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja ei ole kohtule esitanud kinnitust, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta ning kohus loeb kostja esindaja tunnitasu suuruseks 100 eurot käibemaksuta.
17.Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks 9 tundi (hagiavaldusega tutvumine ja hagivastuse koostamine 4 tundi; hageja 02.01.2018 menetlusdokumendiga tutvumine ja kostja 12.01.2018 seisukoha koostamine 2 tundi; 21.02.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 3 tundi).
Tunnitasu 100 eurot arvestades tähendab see 900 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.