Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avalduse asjaolud ja menetluse käik

rahuldada nõude tagatiseks oleva pandi arvelt. Enne pandieseme realiseerimist on ennatlik järeldada, et võlausaldaja nõuet võlgniku vastu ei ole võimalik pandi arvelt rahuldada. Võlausaldaja pahauskne käitumine on tõendatud ka sellega, et pärast võlgnikule üürilepingu ülesütlemise avalduse, pankrotihoiatuse, leppetrahvinõude ja teate pandiõiguse kasutamise kohta esitamist asus võlausaldaja võlgniku allüürnikega läbirääkimistesse ja survestas allüürnikke lõpetama võlgniku kui üürileandjaga allüürilepingut ja sõlmima otse allüürilepingu võlausaldaja nimetatud isikuga või võlausaldajaga. Õigusliku ebaselguse tahtlik loomine võlausaldaja poolt mõjutas võlgniku käivet negatiivses suunas. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja käitumine on suunatud sellele, et mõjutada võlgnikku majanduslikult (käibe vähendamine, lisakulud) negatiivses suunas ja tekitada olukord, kus võlgnikul on tasaarvestust kõrvale jättes ning vara müümata (vara on tarvilik majandustegevuse jätkamiseks) väga keeruline nõuetekohaselt täita kõik üürilepingujärgsed kohustused ja võlgnik on sunnitud kaasama lisakapitali, millega kaasneb finantskulude kasv. Selliselt on võlausaldajal võimalik hoida võlgnikku teatud perioodil nn pidevas lepingurikkumise faasis ja survestada võlgnikku tema jaoks majanduslikult ebasoodsa kokkuleppe sõlmimisele. Pankrotiavalduse eesmärgiks on survestada võlgnikku kõikvõimalikul viisil majast lahkuma ja välistada võlgniku kui operaatori kaudu mistahes üürilepingute sõlmimine XXXXXXX aadressil, et läbi sellise tegevuse teha OÜ-le Teodosius Invest kinnistu tagasiostmine võimalikult kallihinnaliseks ja viimane ei sooviks oma tagasiostmise eesõigust kasutada. Lisaks eelnevale lõpetati mais 2016 leping senise majas opereerinud kasiinoga, kellega sõlmiti kokkulepe, et kõik nende valduses olev vara on edaspidiselt võlgniku vara – seega on võlgniku varaline positsioon veelgi paranenud. Üürilepingu ülesütlemise järgselt ei ole võlgnik oma vara majast eemaldanud, sest see kahjustaks maja konstruktsioone ja nende (nt ventilatsiooni- ja jahutussüsteem) äraviimine vajaks ilmselgelt konstruktsioonide avamist. Juhul, kui võlgnik need seadeldised eemaldab, on praegused üürnikud sunnitud majast lahkuma, kuna maja opereerimine muutuks võimatuks. Tänu võlgniku sisseseadele teenib üürileandja praegust tulu ja seda võlgniku vallasvarana arvel olevate vahendite arvelt. Ainuüksi ventilatsiooniseadmed maksavad hinnanguliselt cà 300 000 eurot.

määrusega

nimetas

kohus

võlgniku

ajutiseks

215 440.29 eurot, materiaalne põhivara 54 000 eurot. Võlgnikul on vara kokku 283 357.06 eurot. Kohustused: ostjate ettemaksed 32 199.14 eurot, tarnijatele tasumata arved 221 008.93 eurot, võlad töötajatele 275.71 eurot, laenud 1260.34 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 254 744.12 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et pikaajalisel nõudel summas 250 769.01 eurot täna väärtust ei ole. Ajutise halduri arvates olid võlgnikul 2016. aastal olemas rahalised vahendid, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlgniku tegevusmuster näitab seda, et selle asemel, et kinnistu omanikuga vaidluse tekkimisel jätta kohustute täitmiseks vajalik raha pangakontole ootele (või III isiku juures deponeerida), on võlgnik selle summa kandnud endaga seotud isiku kontole. Järgnenud koostööleping sõlmiti tingimustel, mida võlgnikul oli kujunenud olukorras võimatu täita. Praegusel ajal pikaajalisel nõudel väärtust ei ole. Kas sellel nõudel saab olema väärtus tulevikus, sõltub III isikust (kas ta täidab omapoolseid kohustusi ja kas ta paneb talle lepinguga ette nähtud sanktsioone maksma). Seega, kas võlgnik suudab oma kohustusi täita tulevikus, sõltub III isikust. Ajutine haldur teeb võlgnikule ettepaneku saavutada III isikuga kokkulepe, et 249 512.05 eurot kantaks tagasi võlgniku pangakontole. Sellest ja võlgniku muust varast saab tasuda sissenõutavad, käesolevas aruandes toodud vaidlustamata kohustused. Kui võlgnik esitab võlausaldaja vastu vastunõude, siis vastunõude lahendamiseni võlausaldajale makseid ei tehtaks. Alternatiiviks oleks kinnistu omaniku nõude muul moel tagamine. Ajutise halduri ettepaneku vastuvõtmise korral ei ole võlgnik ajutise halduri hinnangul maksejõuetu. Maksejõuetus tekkis 2016. a, kui võlgnik investeeris oma raha pikaajaliselt. Maksejõuetuse põhjus on pikaajalise investeeringu tegemine. Ajutise halduri hinnangul võib koostöölepingu sõlmimine Eastern European Property Managementiga olla nii raske juhtimisviga kui ka kuritegu. Maakohtu määrus

maksekohustuste täitmise kuni 3 800 000 krooni (242 864.26 eurot) suuruses summas, millest tulenevalt ei ole võlausaldaja nõue kaetud ka krediidiasutuse garantiiga. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik võlgneb üürilepingu alusel võlausaldajale enam kui 200 000 eurot, mis moodustab ligikaudu 7 kuu üürisumma. Võlgnik on korduvalt eiranud üürilepingust tulenevaid kohustusi, sh üüri tasumise kohustust ja korrashoiukohustust, samuti on võlgnik jätnud juba ligikaudu aasta täitmata talle üürilepingust tuleneva kohustuse esitada võlausaldajale garantii tagamaks üürilepingust tulenevate kohustuste (ennekõike üürikohustuse) täitmist, mis koos asjaoluga, et võlgnik ei ole esitanud ka oma 2015. a majandusaasta aruannet, kinnitab kahtlusi võlgniku püsivast maksejõuetusest.

puuduvad andmed selle kohta, millal saabub eelnimetatud nõuete sissenõudmise tähtaeg. Võlgnik ei ole nende nõuete alusdokumente esitanud, ka ei nähtu nende nõuete alused võlgniku raamatupidamisdokumentidest. Võlgnik on pikaajaliste nõuetena kajastanud ka investeerimise kokkuleppe summas 249 512.05 eurot, kuid bilansist ei nähtu, kes selle summa võlgnikule võlgneb. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et alates 06.04.2016 on Law Office Mets & Co OÜ-le tehtud ülekandeid kokku summas 289 000 eurot, sh selgitusega “kokkulepe“, “agreement“ ja “investment agreement“, millest võib järeldada, et see nõue on samuti Law Office Mets & Co OÜ vastu. Võlgniku juhatuse liige on selgituseks eelnimetatud maksete kohta esitanud võlgniku, Law Office Mets & Co OÜ ja Eastern European Property Management LLC (USA) vahel 18.10.2016 sõlmitud koostöölepingu, millest tuleneb võlgniku kohustus panustada koostöösse 450 000 eurot. Lepingu järgi on võlgnikul kohustus kanda Eastern European Property Management LLC-le üle 200 000 eurot hiljemalt 31.12.2016, 350 000 eurot hiljemalt 31.01.2017 ja 100 000 eurot hiljemalt 01.01.2018. 18.10.2016 lepingu tähtaeg on 31.01.2020. Võlgnik esitas maksekorraldused, mille kohaselt Law Office Mets & Co OÜ kandis Lybrand Capital Factoring OÜ-le üle 232 000 eurot selgitusega “Investment agreement exchange“. Puudub informatsioon selle kohta, et võlgnik oleks vastavalt 18.10.2016 lepingule täitnud maksekohustust 232 000 eurost suuremas summas. Eeltoodud lepingust ei selgu, millise hüve saab võlgnik lepingujärgse kohustuse tasumise eest, samuti jääb lepingust ebaselgeks, kelle vastu on võlgnikul nõue summas 249 512.05 eurot. Lepingust ei nähtu, kas võlgnik on sõlminud tagatised nõudele, mistõttu võib nende puudumisel nõude sissenõudmine osutuda probleemseks. Kohus leidis, et võlgniku bilansis kajastatud pikaajalised nõuded GEF Capital North OÜ vastu 258.36 eurot ja Law Office Mets & Co OÜ vastu summas 1669.88 eurot tuleb lugeda vaieldavaks varaks, kuna nõuete kohta puuduvad alusdokumendid, samuti pole teada, kas nõuded on aegunud või mitte. Samuti on kohtu hinnangul ebaselge võlgniku nõue, mis tuleneb alates 06.04.2016 Law Office Mets & Co OÜ-le tehtud ülekannetest kokku summas 289 000 eurot, kuna kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt on Law Office Mets & Co OÜ kandnud Lybrand Capital Factoring OÜ-le üle 232 000 eurot ja kohtule esitatud tõenditest ei selgu selle eest vastuhüve saamisega seotud asjaolud, samuti on ebaselge lepingu alusel tasutud summade sissenõudmine juhul, kui väidetav koostöö ei toimu. Kohus leidis, et olukorras, kus võlgnikul on täitmata pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud kohustus summas vähemalt 233 445.37 eurot, mida tuleb raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) nr 2 § 17 p c kohaselt lugeda lühiajaliseks nõudeks, ei käitunud võlgnik heas usus sõlmides pikaajalise investeerimislepingu, mille tähtaeg on 31.01.2020. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna võlgniku 18.10.2016 sõlmitud lepingu tähtajaks on 31.01.2020, ei saa sellest tulenevat pikaajalist nõuet lugeda varaks, mille arvelt täita lühiajaline kohustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees. Võlgnik on üürilepingu alusel üüri maksnud alates selle sõlmimisest 24.01.2006, millest tulenevalt oli ta igakuisest üüri tasumise kohustusest teadlik. Arvestades asjaolu, et võlgnik on jätnud võlausaldajale tasumata igakuised üürilepingujärgsed summad alates 01.04.2016, võlgnedes pankrotiavalduse esitamise seisuga võlausaldajale tasumata üüri eest 233 445.37 eurot ning on teinud alates 06.04.2016 võlgniku juhatuse liikmega seotud Law Office Mets & Co OÜ-le ülekandeid kokku summas 289 000 eurot, siis on kohtu hinnangul tõenäoline, et võlgnik on teadlikult jätnud täitmata oma lepingujärgsed kohustused üürileandja ees ja asunud vara võlgniku ettevõttest välja viima eesmärgiga hoida kõrvale lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kohus leidis, et olukorras, kus võlgnik oli jätnud tasumata üürilepingust tuleneva kohustuse ja asus selleks ette nähtud rahalisi vahendeid suures ulatuses üle kandma võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingusse, kust see on üle kantud Ukraina äriühingule väidetava investeerimise eesmärgil, on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kuna tema tegevus on kaasa toonud võlgniku põhitegevusega seotud üürilepingu lõpetamise ja sellega seoses lõpetanud sisuliselt võlgniku majandustegevuse. Tulenevalt asjaolust, et 6 (20)

eeltoodud tegevusega on muudetud võlgnik maksejõuetuks ja võlausaldajaid ebavõrdselt koheldud, on eelnimetatud tegudel karistusseadustiku (KarS) 384 ja 3841 tunnused. Võlgniku väidete kohaselt koosneb võlgniku muu vara mööblist, tarvikutest, seadmetest, hoone parendustest, masinatest, muust inventarist ja EX Kasiinolt saadud varast. Võlgnik on eeltoodud vara kohta esitanud nimekirja, märkides, et selles toodud vara ei ole täielik. Võlgniku selgituste kohaselt asub nimekirjas toodud vara XXXXXXX . Võlgniku hindab nimekirjas toodud vara hinnaks 1 187 017.41 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt jääb arusaamatuks, millel põhineb võlgniku arvamus vara väärtuse kohta, kuna võlgniku raamatupidamises on põhivara jääkväärtus 409 535.27 eurot. Võlgnik on selgitanud vara väärtuse erinevust sellega, et osa tema varast on bilansiväline, s.t see ei kajastu raamatupidamises ja seetõttu ei kajastu selle väärtus põhivara jääkväärtuse arvestuses. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud põhivara arvestust ja seetõttu on ainult osa vara puhul teada, milline võlgniku nimekirjas toodud vara on materiaalne põhivara ja milline bilansiväline vara. Muu ja bilansivälise vara kohta leidis kohus, et kuigi raamatupidamiseeskirjade kohaselt ei kajastata bilansis põhivarana väheväärtuslikke varasid, ei ole keelatud nende üle arvestuse pidamine bilansiväliselt. Võlgnik ei ole kohtule ega ajutisele pankrotihaldurile avaldanud, milline on alampiir, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid arvestas võlgnik põhivarana ja millest madalama soetusväärtusega vara kandis võlgnik kulusse. Samuti ei ole võlgnik vaatamata ajutise pankrotihalduri nõudmisele esitanud ajutisele pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamise sise-eeskirja, milles nimetatud alampiir peaks olema kehtestatud. Kuigi raamatupidamise seaduse (RPS) § 11 lg 1 ei nõua mikroettevõtjalt, kelleks võlgnik RPS § 3 p 14 toodud põhimõtte kohaselt on, raamatupidamise sise-eeskirja koostamist, tuleb võlgniku raamatupidamine korraldada selliselt, et oleks tagatud RPS § 4 tulenevalt aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine võlgniku varalisest seisundist. Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile ega kohtule oma raamatupidamise sise-eeskirja, on nii kohus kui ajutine pankrotihaldur lähtunud andmetest, mis tulenesid võlgniku majandusaasta aruannetest, näiteks amortisatsioonimäära suuruse määramine jms. Võlgniku 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul põhivara raamatupidamislik väärtus 48 236 eurot, sellest ehitised 16 949 eurot, masinad ja seadmed 4343 eurot ning muu materiaalne põhivara 26 944 eurot. Nimetatud vara koosseis ei ole teada. Enne 31.12.2015 lõppenud majandusaastat võeti viimane ehitiste ost/parendus arvele 2012. a summas 23 658 eurot, masinate ja seadmete ost/parendus võeti arvele 2011. a summas 6024 eurot ja muu materiaalne põhivara ost/parendus võeti arvele 2015. a summas 24 800 eurot. Eeltoodust tuleneb, et eelnimetatud põhivara on praeguseks ajaks vanem kui 5 aastat. Alates 31.12.2015 lisandus amortisatsioon ligikaudu 3000 eurot aastas, mistõttu alates 2015. a lisandunud materiaalse põhivara ost/parendus raamatupidamislik jääkväärtus on praeguseks ajaks umbes 18 000 eurot (24 800 – 6000). Võlgnik ei ole tõendanud, et põhivara turuväärtus on jääkväärtusest suurem, mistõttu puudub alus eeldada, et enne 31.12.2015 soetatud põhivara turuväärtus on kõrgem kui selle raamatupidamislik jääkväärtus. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgniku põhivara on oluliselt suurenenud 2016. aastal. Seisuga 31.12.2015 oli võlgnikul materiaalset põhivara bilansilises väärtuses 48 236 eurot, seisuga 31.12.2016 oli võlgniku põhivara suuruseks 409 535.27 eurot, millest investeeringud ehitisse (jääkväärtuses) oli 320 00 eurot ning inventar ja tööriistad (soetusväärtuses) 75 000 eurot. Kohus leidis, et võlgniku põhivarana käsitletud nõue summas 320 000 eurot XXXXXXX hoonesse ehitatud ventilatsioonisüsteemi eest on alusetu. Poolte vahel kehtinud üürilepingu muutmise kokkuleppe punkti 7 kohaselt ei maksa üürileandja üürnikule üürniku tehtud või tulevikus kinnistule tehtavate parenduste või muudatuste eest hüvitist. Lepingu kohaselt võib üürnik üürilepingu lõppemisel ära võtta tema poolt kinnistule tehtud parendused ja muudatused, mille eemaldamine on võimalik ilma kinnistu muid osasid kahjustamata või mille eemaldamise järgselt taastab üürnik kinnistu senise seisukorra. Samuti on pooled kokku leppinud, et juhul, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et kinnistu väärtus on kinnistu parenduste või muudatuste 7 (20)

tõttu suurenenud, ei ole üürileandjal siiski kohustus maksta üürnikule selle eest hüvitist, s.t pooled välistavad VÕS § 285 lg 3 ja 286 kohaldumise. Täiendavalt märkis kohus, et ka juhul, kui võlgnikul oleks õigus hüvitisele, siis ei ole tõendatud selle väärtus võlgniku näidatud suuruses. Võlgnik ei ole tõendanud, et ventilatsioonisüsteem kuulub talle ega ole tõendanud selle väärtust. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud raamatupidamise korraldamise põhimõtteid, kuna ei ole nõuetekohaselt kajastanud võlgnikule kuuluvat vara ja selle väärtust oma bilansis ja on sellega loonud ebaõige ettekujutuse võlgniku majanduslikust olukorrast. AE Projekti Insener OÜ 2015. a augustis tehtud ülevaatuse raportist, mis on tehtud XXXXXXX asuvale hoonele, selgub üheselt, et ventilatsioonisüsteem ei vasta nõuetele ja on osaliselt amortiseerunud, samuti on ventilatsioonisüsteemi erinevad osad seotud võlgniku erinevate allüürnikega, millest tulenevalt ei ole teada isikud, kes on teinud kulutusi ventilatsioonisüsteemi või nende osade väljaehitamiseks. Seega on võlgnik põhjendamatult kajastanud oma bilansis varana ehitisse investeeringuid (jääkmaksumuses) seisuga 31.03.2017 summas 320 000 eurot, kuna pooled on kokku leppinud selles, et ehitisse tehtud parendused ei kuulu võlgnikule hüvitamisele ja juhul, kui võlgnikul tekib õigus nende ära võtmiseks lepingu lõppemisel, ei ole selge nende seadmete omandiõigus ega nende väärtus. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgniku põhivaraks lugeda ehitisse tehtud investeeringuid (jääkmaksumuses) 320 000 eurot. Võlgnik on tsiviilasjas 2-16-16051 esitatud hagis ise väitnud, et tema bilansis põhivarana käsitletud vara tuleb käsitleda tulevikus tekkida võiva nõudena. Kuna võlgnik leiab, et kuigi võlgniku ja kinnistuomaniku vaheline üürileping ei näinud ette parenduste hüvitamist, kuuluvad need lepingu ennetähtaegse lõpetamise kehtivuse korral siiski hüvitamisele, kuna võlgnik ei saa sel juhul parendusi ise enam kasutada. Kuna parendused, mis ei kuulu põhivara hulka, on kulu, siis võib tõusetuda küsimus, kas võlgnikul on alust nõuda parendamiseks kantud kulude hüvitamist. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu kulu kandmist väidetavas suuruses. Kuna võlgniku ja AS Paani Varahaldus vahel 12.10.2005 sõlmitud allüürileping nägi ette nende kulude mõistliku hüvitamise üürnikule, kui üürileping lõppeb ennetähtaegselt ja nimetatud üürileping ennetähtaegselt ei lõppenud, siis ei tekkinud AS-il Paani Varahaldus parenduste hüvitamise nõuet. Seega jääb ebaselgeks, kuidas võlgnikul selline nõue tekkis ja seetõttu on nõudeõigus vaieldav. Kohus leidis, et võlgniku eelnimetatud väidetav tulevikus tekkiv nõue ventilatsioonisüsteemi eest summas 140 757.88 eurot on ebaselge, kuna kohus leidis eelnevalt, et 2015. a augustis AE Projekti Insener OÜ tehtud raportis on välja toodud, et ventilatsioonisüsteem ei vasta nõuetele ja on osaliselt amortiseerunud, samuti on ventilatsioonisüsteemi erinevad osad seotud võlgniku erinevate allüürnikega, millest tulenevalt ei ole teada isikud, kes on teinud kulutusi ventilatsioonisüsteemi või nende osade väljaehitamiseks. Samuti leidis kohus, et võlgnik ei ole oma bilansis adekvaatselt kajastanud põhivara koosseisus inventari ja tööriistasid (soetusväärtuses) 75 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku inventari ja tööriistade väärtuseks 54 000 eurot. Võlgnik on eelnimetatud inventari ja tööriistad saanud AS-ilt Paani Varahaldus üürilepingu alusel maksmisele kuulunud üüri katteks. 10.05.2016 leppisid pooled kokku üürilepingu ennetähtaegses lõpetamises, kusjuures AS Paani Varahaldus tasus üürilepingu lõpetamise hüvitisena 54 242.24 eurot. Kokkuleppe tulemusena jäi võlgnikul saamata ca 3 kuu üür, s.o umbes (13 910 x 3) 41 730 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud summa kompenseerimiseks andis AS Paani Varahaldus võlgnikule osa oma varast, mille väärtuseks oli märgitud 75 000 eurot. Selle vara võttis võlgnik juhatuse 01.06.2016 otsusega arvele kui materiaalse põhivara. Seega vähendati võlgnikul saada olevat hüvitist üüripinnale jääva vara arvelt ja see soetati põhivara summa eest, mille võrra hüvitist ei nõutud (ca 3 kuu üür). Seega tulnuks ajutise halduri hinnangul võtta 2016. a soetatud põhivara bilansis arvele ca 41 730 euroga (3 x 13 910). RTJ 5 § 21 kohaselt kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Seega puudus võlgnikul õigus 8 (20)

suurendada ümberhindluse kaudu materiaalse põhivara väärtust, vaid see tuli arvele võtta soetusmaksumuses. Kuna põhivara arvele võtmise järel tuli põhivarale RTJ 5 § 18 kohaselt määrata amortisatsiooninormid, siis alates 31.12.2015 tuli amortisatsiooni ligikaudseks suuruseks lugeda 5000 eurot aastas ja tuleb eelnimetatud põhivara väärtuseks 2016. a arvestatud amortisatsiooni tulemusel lugeda umbes 36 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt puudub alus arvata, et 2016. a soetatud põhivara turuväärtus on kõrgem kui selle korrektne raamatupidamislik jääkväärtus. Nimetatud vara koosneb enamuses valgustitest, muusika- ja köögitehnikast ja mööblist, mille väärtus aja ja intensiivse kasutamise tagajärjel kiiresti väheneb. Samuti on osa varast, nagu alajaam, dekoratiivplaadid ja tualettruumi sanitaartehnika, hoonega püsivalt ühendatud, mis ei kuulu põhivara hulka. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on eeltoodud vara hinnaks lugeda 36 000 eurot. Täiendavalt on võlgnik bilansivälise vara väärtuseks lugenud 867 017.41 eurot. Võlgniku bilansis seisuga 31.03.2017 on võlgniku põhivara suurusena toodud 409 535.27 eurot. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt tuleneb erinevus sellest, et osa võlgniku vara on bilansiväline ja ei kajastu raamatupidamises. Kohus leidis, et bilansivälise vara võlgniku toodud väärtus summas 867 017.41 eurot on tõendamata. Esmalt märkis kohus, et võlgnik ei ole tõendanud bilansivälise vara nimekirjas toodud vara kuulumist talle. Teiseks on kohtu hinnangul nimekirjas kajastatud vara, mis ei kuulu oma olemuselt põhivara hulka ja kolmandaks ei vasta nimekirjas toodud vara väärtus ilmselgelt tegelikkusele. Samuti on bilansivälise vara nimekirjas kajastatud vara, mida võlgnik on eelnevalt põhivarana kajastanud, nagu nimekirjas EX Kasiino varana kajastatud vara, mille nimekiri langeb täielikult kokku varaga, mille võlgnik on kajastanud AS-ilt Paani Varahaldus üüri katteks saadud varaga. Bilansivälise vara nimekirja loetelus nr 162 – 167 on võlgnik põhivarana kajastanud vara kokku 55 677.19 eurot. Nimetatud vara koosneb hoone renoveerimise kulust, katuse küttekaablist, plaatidest hoone ees, Loungebaari sisustusest, keldri kanalisatsioonitorudest ja trepimodemi betoonplaatidest. Toodud vara olemusest järeldub, et need on kas püsivalt hoonega ühendatud või ei ole võlgnik tõendanud selle kuulumist talle (Loungebaari sisustus) ja ei kuulu seetõttu oma olemuselt põhivara hulka. Samuti ei kuulu oma olemuselt põhivara hulka puitribikardinad (loetelu nr 5), taimed ja potid (loetelu nr 6 ja 7), valgusreklaam (loetelu nr 10), valgustid (loetelu nr 65 – 67, 72, 100, 112 – 114, 127, 157), seinakell (loetelu nr 68), kummimatt (loetelu nr 81, 159), tulekustuti (loetelu nr 82, 83, 145), vaas (loetelu nr 94), reklaamkastid (loetelu nr 105, 115), telefon (loetelu nr 109, 123), peegel (loetelu nr 128, 153), lillekastid (loetelu nr 131), seebi dosaator (loetelu nr 152), paberihoidja kätele (loetelu nr 154), harjade hoidja (loetelu nr 155), seinanagi puhastustarvetele (loetelu nr 156), plastik prügikast (loetelu nr 158). Samuti tõusetub kahtlus sama vara nimekirjas korduv kajastamine: näiteks loetelu nr 133 on SÕPRUS tähed katusel väärtuseks toodud 8000 eurot ja loetelu nr 179 on Sõpruse katusetähed väärtusega 7000 eurot; loetelu nr 136 on kajastatud tammepuust reklaamkasti aknad väärtusega 3500 eurot ja loetelu nr 180 kajastab tammepuidust reklaamkasti raame väärtusega 4000 eurot. Samuti on võlgnik bilansivälise vara nimekirjas põhivarana kajastanud vara, mille kohta on AE Projekti Insener OÜ ülevaatuse raportis andnud hinnangu kui töökõlbmatu või amortiseerunud vara kohta, nagu loetelus nr 1 kajastatud ventilatsiooniagregaat, loetelu nr 61 elektrikilp, loetelu nr 132 õhkkardin (välisukse kohal). Samuti on võlgnik bilansivälise vara nimekirjas kajastanud turvaseadmeid, mille nimekirjas toodud väärtus ei vasta ka seadme uuele hinnale käesoleval ajal, mistõttu ei ole võlgniku nimekirjas toodud valvesüsteemi osade hinnad usaldusväärsed. Samuti koosneb arvestatav osa võlgniku bilansivälisest varast elektroonikast ja arvutitehnikast, mille soetamisaega ei ole teada. Kohus luges üldteada asjaoluks selle, et nimetatud tehnika kaotab oma turuväärtust väga kiiresti ja seetõttu ei ole põhjendatud selle vara väärtuseks lugeda soetusväärtus. Samuti ei ole selle vara võlgnikule kuulumine ja asukoht teada. Lisaks koosneb arvestatav osa võlgniku bilansivälisest varast mööblist, mille puhul ei ole samuti teada, kas see kuulub võlgnikule ja kus on iga mööblieseme asukoht. Kohus märkis, et arvestades võlgniku põhitegevusala, peaks see mööbel olema olnud pidevalt intensiivses kasutuses ja seetõttu ei oma see märkimisväärset turuväärtust. Samuti on mööbli hulgas spetsiifilist mööblit, näiteks 9 (20)

kino saalitoolid (loetelu nr 176), mille vastu ostuhuvi tulenevalt nende spetsiifikast ei pruugi olla suur. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna võlgnik ei ole bilansivälise vara summas 867 017.41 eurot kohta esitanud muid tõendeid kui nimekirja, puuduvad andmed vara soetamise aja ja asukoha kohta, võlgnik ei ole esitanud tõendeid, mis tõendavad vara kuulumist talle, samuti on nimekirjas kajastatud sama vara korduvalt, siis ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et võlgnikule kuulub bilansiväline vara summas 876 017.41 eurot.

Eastern European Property Managent LLC ees tasumata jäänud summa kahekordses määras ehk summas 200 975.90 eurot. Koostöölepingu peatükk “Penalty and claims clause“ näeb ette, et kui äriühingul Eastern European Property Managent LLC tekivad lepingust võlgniku vastu nõuded, siis saab need esitada Ecofisk OÜ, kelle kasuks on seatud võlgniku varale kommertspant summas 191 734.94 eurot. Pandiõigus tekkis 19.06.2001, Ecofisk OÜ omandas pandiõiguse 24.10.2016. Kommertspandiregistris on veel teisel järjekoha pant Teodosius Invest OÜ kasuks summas 200 000 eurot, kuid võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud informatsiooni, kas tal on selle ettevõtte ees kohustusi. Eeltoodust järeldub, et kuna võlgniku vallasvarale on kommertspant seatud kahe võlausaldaja kasuks kokku summas 391 734.94 eurot ja kinnisvara võlgnikul puudub, siis juhul, kui kommertspandipidajad oma nõudeõigused realiseerivad, puudub võlgnikul vara pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja üürilepingust tuleneva nõude tasumiseks. Kohus leidis, et tulenevalt asjas kogutud informatsioonist võib võlgnikul tekkida eelpool käsitlemata kohustus, mis tuleneb asjaolust, et võlgnik ei ole poolte vahelist üürilepingut täitnud nõuetekohaselt, kuna on jätnud täitmata üürilepingu punktist 3.2.1 tuleneva kohustuse ja tagama, et üürilepingu alusel üürile antavat kinnistut ja sellel paiknevaid ehitisi kasutatakse heaperemehelikult ja kooskõlas õigusaktide nõuetega. Üürilepingu punktist 3.2.2 tuleneb võlgniku kohustus taastada omal kulul kinnistu või selle osaks olev ehitis. Kohus tuvastas, et AE Projekti Insener OÜ augustis 2015. a XXXXXXX hoonele tehtud ülevaatuse raporti kohaselt ei ole hoonet heaperemehelikult kasutatud. Seega võivad võlgniku kohustused suureneda üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Kohus leidis, et võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 254 744.41 eurot, millele lisandub pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Amplius Invest OÜ viivisenõue 110.91 eurot päevas, mille suuruseks pankrotiavalduse esitamise ajaks oli 11 626.77 eurot.

saamine võlgniku varalisest seisundist. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile vaatamata korduvale nõudmisele esitanud nõuetekohaseid andmeid võlgniku põhivara koosseisu, maksumuse ja asukoha kohta, samuti ei ole võlgnik esitanud oma raamatupidamise siseeeskirju, millest nähtuvad olulised andmed, nagu näiteks amortisatsioonimäär, mis võimaldab anda hinnangut vara väärtuse kohta. Samuti ei ole võlgnik esitanud ajutisele pankrotihaldurile tehingute algdokumente, vaid on palunud ajutisel pankrotihalduril tulla isiklikult võlgniku asukohta võlgniku dokumentidega tutvuma. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige taganud võlgniku raamatupidamise korraldamisel kõikide seadusest tulenevate põhinõuete täitmist. Nimetatut näitab asjaolu, et ta ei ole ajutisele pankrotihaldurile vaatamata korduvatele nõudmistele esitanud RPS § 4 p 3 tulenevat koonddokumenti, millest oleks üheselt aru saadav võlgnikule kuuluva vara koosseis ja selle väärtus. Samuti leidis kohus, et võlgniku juhatuse liige peab teadma eelnimetatud vara asukohta. Selle asemel, et esitada selgelt nõutavad raamatupidamisdokumendid, on võlgniku juhatuse liige esitanud kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile korduvalt mahukaid, ebaselgeid ja vastuolulisi materjale võlgniku majandusliku olukorra kohta. Kohus ei välista, et võlgniku juhatuse liikme eesmärgiks ongi pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, ajutise pankrotihalduri ja kohtu eksitusse viimine rohkete ja ebaselgete materjalidega selleks, et varjata võlgniku maksejõuetust. Kohus leidis, et võlgnik on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea.

investeeringutes vabad. Võlgniku hinnangul muutis ajutine pankrotihaldur oma seisukoha aruandes lõppjärelduse osas vastupidiseks peale võlgniku tähelepanu juhtimist asjaolule, et aruandes puudub halduri seisukoht lõppjäreldusena. Võlgniku hinnangul lähenes ajutine pankrotihaldur peale seda asjale isiklikult ja erapooletult. Samuti on kohus jätnud rahuldamata võlgniku taotluse paikvaatluse läbiviimiseks võlgniku varalise seisu kindlakstegemisel, kuigi kohus on nõustunud, et võlgnikul puudus ligipääs valdusele. Täiesti põhjendamatu on kahe pankrotihalduri määramine. Teise pankrotihalduri juurde määramine ei lahenda kuidagi probleemi, et esimene pankrotihaldur oleks edaspidi erapooletu. Kohus ei ole vaidlustatud määruses piisaval määral arvestanud teiste käimasolevate menetlustega (tsiviilasjad nr 2-16-16051 ja 2-17-10197). Võlgniku hinnangul kuulub käesoleva avalduse menetlus peatamisele, kuni teistes pooleliolevates tsiviilasjades lõpplahendi jõustumisteni. Kohus on põhjendamatult ületanud oma diskretsiooni piire, s.t väljunud menetluse raamidest, mis on toonud kaasa menetlusõiguslikud rikkumised ja väära kohtulahendi. Samuti ei ole kohus üheski kohtumääruse punktis analüüsinud võlgniku ja DCF International OY vahelist piiriülese ühinemise lepingut, mis on sõlmitud 02.03.2017. Antud lepingu eesmärgiks oli tagada täiendavate investeeringute tegemine võlgnikule, kuid tulenevalt alustatud pankrotimenetlusest on ühinemine külmutatud. Selline tegevus on võlgnikule täiendava kahju tekitamine saamata jäänud tulu näol, millise tulemusel oleks võlgnik saanud investeeringuid suurusjärgus 200 000 eurot. Lisaks ei nõustu võlgnik kohtu järeldustega investeerimiskohustuse täitmata jätmise osas, sh ehitustehnilise ekspertiisi arvamuses väljatoodud võlgniku mistahes kohustuse täitmata jätmisega hoone korrashoiuks. Ehitustehnilise ekspertiisi tellis võlgnik ise kinnitamaks, et võlgniku poolt majja paigaldatud ventilatsioon on olemas ja vajalik, kuid kohus on nimetatut käsitlenud vastupidiselt võlgnikule etteheidete tegemiseks. Võlgniku roll majas ei olnud tegeleda investeeringute tegemisega, vaid olemasoleva maja opereerimise ja säilitamiseks vajalike tööde tegemisega. Uuendused ja investeeringud on kas maja omaniku või allüürnike kohustus. Näiteks on OÜ Lab Entertainment ja võlgniku vahelises allüürilepingu 17.05.2016 lisas kokku lepitud, et allüürnik võttis endale kohustuse teostada renoveerimist summas 161 897 eurot. Nimetatule ei ole kohus tähelepanu pööranud. Võlgnik on läbivalt opereerinud majaga selliselt, et allüürnikud teevad majja investeeringuid. Võlgnik on endiselt seisukohal, et ta on täitnud 24.01.2006 üürilepingus tulenevaid kohustusi vastavalt lepingule, võlga ei tunnista ja leiab, et tal on õigus see tasaarvestada. Lisaks märgib võlgnik, et võlgniku omanikfirma on andnud garantiikirja, milles kinnitab, et juhul kui võlgnikult mõistetakse välja üürivõlgnevus kohtulahendiga, garanteerib võlgniku omanikfirma jõustunud kohtulahendi alusel selle tasumise. Siiski jääb võlgnik arvamusele, et võlanõue ei ole selge ja suurus on vaieldav. Esitatud on nõue leppetrahvi osas, milliseks aga alus puudub. Lisaks on nõudes maamaksu tasumise nõue, kuid arvestatud ei ole asjaoluga, et alates 04.11.2016 on leping üles öeldud ja seega alates sellest ajast ei olnud võlgnikul maamaksu tasumise kohustust. Ka ekspertiisi teostamise kulu nõude esitamine on alusetu, kuna need ei kuulu võlgniku majandamiskulude hulka. Ekspertiiside tellimine on omaniku vaba voli enda vahenditest. Käesolevaga ei ole tõendatud ja tuvastatud vajalikud alused pankroti väljakuulutamiseks. Samuti ei ole võlgnikule arusaadav, miks kohus leidis, et võlgniku poolt antud tagatised ei olnud piisavad. Võlgnik märgib, et esitatud tõenditest on üheselt selge, et võlgnik ei ole oma raha kunagi peitnud, vaid on teostanud investeeringuid kooskõlastatuna omanikuga. Omanik on kõikidest 13 (20)

võlgniku juhatuse otsustest teadlik ja aktsepteerinud tehinguid. Võlgnik palub kuulutada käesolev menetlus kinniseks, kuna avalik huvi on suur ning on selge, et käesoleva menetluse informatsiooni levitamine kannab endas eesmärki survestada võlgnikku ja leidma kompromissi võlausaldajaga. Menetluses on ärisaladusega kaetud informatsiooni, mille levitamine on sattunud ilmselgelt käesolevas menetluses ohtu. Lisaks ei ole selline informatsiooni levitamine kolmandatele osapooltele ülekaaluka huviga, mis kaaluks üle võlgniku huvid. Menetluse edasine käik

ja

andis

võlausaldajale

ning

Kui võlgnik väidab, et tal on vara vallasasjade näol mingis konkreetses väärtuses, siis tulenevalt PankrS § 22 lg 3 p 1 ja PankrS § 85 tulnuks võlgnikul endal esitada ka dokumendid, mis võimaldanuks kohtul asjade omandiõiguse ja väärtuse kohta järeldusi teha. Ka määruskaebuses ei ole võlgnik näidanud, et võlgniku juhatuse liikme edastatavates dokumentide kastides sisaldunuks vaid asjakohased dokumendid nt nimekirjas sisaldunud asjade omandamist tõendavad dokumendid. Seetõttu ei ole põhjendatud võlgniku väide, et ajutine pankrotihaldur ei ole teostanud oma ülesandeid nõuetele vastavalt ja et kohus ei ole kohaldanud uurimisprintsiipi täielikult määral, rajades oma seisukohad puudulikule ajutise pankrotihalduri aruandele.

ning ka Kohtute infosüsteemist üle kontrollides ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud lepingu kohtule esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tõi võlgnik piiriülese ühinemise asjaolu kohtu ette 15.03.2017 eelistungil (tl 224, I kd) ning esitatud on Ametlikes Teadaannetes avaldatud piiriülese ühinemislepingu sõlmimise teade (tl 53, II kd). Kolleegiumi hinnangul ei ole esitatu alusel võimalik teha järeldusi, kuidas väidetav ühinemislepingu sõlmimine mõjutab võlgniku majanduslikku seisundit, sest võlgnik ei ole kohtule selgitanud isegi, mil viisil ühinemine on kokku lepitud (ÄS § 391 lg-d 1 ja 4 või § 392 lg lg 2 alusel). Ka määruskaebuses ei ole selgitatud ega põhistatud, mida antud piiriülene äriühingute ühinemine võlgnikule endaga kaasa toob, kuidas muutub seeläbi tema õiguslik ja majanduslik seisund konkreetselt. Võlgnik on maakohtus märkinud, et investeerimise kokkuleppe alusel ühinemisprotsessi tulemusena on võimalik saada võlgnikul kasumit 252 697 eurot (15.03.2017 eelistung tl 224, I kd), kuid ei ole väidet põhistanud. Määruskaebuses väidab võlgnik, et ühinemise tulemusena oleks võlgnik saanud täiendavaid investeeringuid suurusjärgus 200 000 eurot. Kuna ka see väide on täielikult põhistamata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlgnik muutnud usutavaks, et väidetav ühinemine välistaks ta maksejõuetuse. Maakohus on analüüsinud võlgniku investeeringutega seonduvat vaidlustatud määruse p-s 31, st võlgniku, Law Office Mets & Co OÜ ja Eastern European Property Management LLC (USA) vahel 18.10.2016 sõlmitud koostöölepingut, osundanud õigesti võlgniku maksevõime seisukohalt olulistele asjaoludele, eelkõige sellele, et lepingust ei selgu, millise hüve võlgnik saab lepingujärgse investeerimiskohustuse täitmise eest ning leidnud, et kuna lepingu tähtajaks on 31.01.2020, ei saa sellest tulenevalt pikaajalist nõuet lugeda varaks, mille arvelt täita lühiajaline kohustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees.

üürileping on üles öeldud 04.11.2016 seisuga, s.t et ei ole alust nõuda terve poolaasta eest maamaksu. Lisaks ei ole põhjendatud ekspertiisi tegemise nõude esitamine võlgnikule. Võlausaldaja on esitanud kohtule koos pankrotiavalduse esitamisega nõude suuruse arvestuse aluseks olevad järgmised arved: - 01.04.2016 arve nr 16005 maksetähtajaga 02.04.2016, millise sisuks on XXXXXXX üür aprill 2016 summas 35 949.84 euro (tl 33, I kd), kusjuures võlausaldaja on märkinud võlgnevuse arvestusse, et nimetatud arve on osaliselt tasutud ning võlgnevuse suuruseks on 33 289.84 eurot (tl 96, I kd). - 01.05.2016 arve nr 16009 maksetähtajaga 02.05.2016, millise sisuks on XXXXXXX üür mai 2016 summas 35 949.84 eurot (tl 34, I kd); - 01.06.2016 arve nr 16010 maksetähtajaga 02.06.2016, millise sisuks on XXXXXXX üür juuni 2016 summas 35 949.84 eurot (tl 35, I kd); - 01.09.2016 arve nr 16014 maksetähtajaga 02.09.2016, millise sisuks on XXXXXXX üür september 2016 summas 35 949.84 eurot (tl 36, I kd); - 26.09.2016 arve nr 16015 maksetähtajaga 03.10.2016, millise sisuks on maamaks II osamakse 2016 summas 8779.56 eurot (tl 37, I kd); - 01.10.2016 arve nr 16017 maksetähtajaga 02.10.2016, millise sisuks on XXXXXXX üür oktoober 2016 summas 35 949.84 eurot (tl 38, I kd); - 01.11.2016 arve nr 16018 maksetähtajaga 02.11.2016, millise sisuks on XXXXXXX üür november 2016 summas 35 949.84 eurot (tl 39, I kd). Eelmärgitud tasumata arvete alusel on võlausaldaja hinnangul võlgniku võlg 04.11.2016 seisuga (üürilepingu ülesütlemise kuupäev) kokku 221 818.60 eurot, millele lisandub viivis summas 11 626.77 eurot (tl 40, I kd). Kohtule 28.11.2016 esitatud menetlusdokumendis on võlausaldaja esitanud korrigeeritud arve nr 16018, millise sisuks on XXXXXXX üür novembrikuu eest 01.-03. kuupäevade eest summas 3594.98 eurot (tl 97, I kd). Tulenevalt eelnimetatud korrigeeritud arvest on võlausaldaja 28.11.2016 seisuga märkinud võlgnevuse suuruseks 189 463.74 eurot, millele lisandub viivis summas 13 867.98 eurot (tl 96; I kd). Kuna võlausaldaja esitatud arvete selgitustest on üheselt näha, et arved on esitatud üüri ja maamaksu eest, siis on alusetud võlgniku määruskaebuses esitatud väited, et võlausaldaja on nõudnud ka leppetrahvi ja ekspertiisitasu. Samas on põhjendatud määruskaebuses esitatud väide maamaksu suuruse arvestuse osas. Maamaksuseaduse (MaaMS) § 8 lg 1 esimene lausepool sätestab, et maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril. Seega on maamaksu nõude periood 1. jaanuarist kuni

Kuna üürilepingu p-s 9.1 on pooled kokku leppinud ka viivitusintressis, mis on 0,05% tasumisega hilinenud summalt iga hilinenud päeva eest (tl 14, I kd), siis muutub arvestades muutunud maamaksu summat (5999.38 eurot) ka viivisearvestus sellele vastavalt. Viivitusintressi suuruseks päevas on seega summalt 5999.38 eurot 3 eurot (5999.38 x 0,05%). 26.09.2016 esitatud arve nr 16015 maksetähtajaks on märgitud 03.10.2016, siis 28.11.2016 seisuga on viivitatud päevade arvuks 56, seega viivitusintressi suuruseks 168 eurot (56 x 3). Võlausaldaja esitatud 28.11.2016 seisuga võlgnevuse arvestuse tabelis kajastuvalt saaks viivitusintressi summaks üürivõlgnevuse eest ilma 26.09.2016 esitatud arvelt arvestatud viivisteta (nr 16015) olla 13 622.14 eurot (tl 96, kd I). Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et võlausaldaja 28.11.2016 seisuga esitatud võlaarvestusest (nõude suurus) ei ole korrektselt arvestatud maamaksu osa ning põhinõudena saaks arvestada summat 186 683.56 eurot (arve nr 16005 summas 33 289.84 eurot + arve nr 16009 summas 35 949.84 eurot + arve nr 16010 summas 35 949.84 eurot + arve nr 16014 summas 35 949.84 eurot + arve nr 16015 summas 5999.38 eurot + arve nr 16017 summas 35 949.84 eurot + arve nr 16018 summas 3594.98 eurot). Viivitusintressi arvestus saaks olla 28.11.2016 seisuga summas 13 790.14 eurot (arvest nr 16005 summalt 33 289.84 eurot 240 päevase viivitusena 0,05% päevas kogusummas 3994.78 eurot + arvest nr 16009 summalt 35 949.84 eurot 210 päevase viivitusena 0,05% päevas kogusummas 3774.73 eurot + arvest nr 16010 summalt 35 949.84 eurot 179 päevase viivitusena 0,05% päevas kogusummas 3217.51 eurot + arvest nr 16014 summalt 35 949.84 eurot 87 päevase viivitusena 0,05% päevas kogusummas 1563.82 eurot + arvest nr 16015 summalt 5999.38 eurot 56 päevase viivitusena 0,05% päevas kogusummas 168 eurot + arvest nr 16017 summalt 35 949.84 eurot 57 päevase viivitusena 0,05% päevas kogusummas 1024.57 eurot + arvest nr 16018 summalt 3594.98 eurot 26 päevase viivitusena 0,05% päevas kogusummas 46.73 eurot). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et pankrotiavalduse esitamisel 28.11.2016 seisuga saaks võlausaldaja nõude (põhinõue koos viivitusega) suuruseks olla 200 473.70 eurot (186 683.56 + 13 790.14), millele lisandub igapäevaselt viivis summas 93.34 eurot (186 683.56 x 0,05%).

huvist suurem. Osundatud normi järgi menetluse kinniseks kuulutamiseks, tuleb kindlaks teha, mis on konkreetselt võlgniku ärisaladus ning hinnata, kas saladuse kaitse huvi on suurem huvist asja avaliku arutelu vastu. Kolleegium leiab, et võlgnik ei ole näidanud, mis tema ärisaladus on, st millise konkreetse teabe võlgniku äritegevuse kohta avaldamine teistele isikutele kahjustaks võlgniku huve. Seega ei esine TsMS § 38 lg 1 p 6 kohast alust kaaluda menetluse kinniseks kuulutamist.

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Margó Klaar

20 (20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.