Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16676
Tsiviilasi
Amplius Invest OÜ avaldus osaühingu Kino Sõprus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. detsembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Amplius Invest OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Amplius Invest OÜ (registrikood 12533049), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp Puudutatud isik (võlgnik): osaühing Kino Sõprus (registrikood 10476838), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 12. detsembri 2016 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule uuesti lahendamiseks. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
− Sefirius Invest OÜ (edaspidi „esialgne üürileandja“) ja võlgnik sõlmisid
2 (8)
− pankrotiavaldus on esitatud pärast võlgniku poolt võlausaldaja vastu hagi esitamist, mis on võetud menetlusse (tsiviilasi nr 2-16-16051) ning mille raames vaidlevadki võlgnik ja võlausaldaja selle üle kas võlausaldaja poolt võlgnikuga üürilepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane ning mh ka selle üle kas ja mis summas saab lugeda, et võlgnik on pankrotihoiatusega hõlmatud kohustused täitnud tasaarvestuse korras; − pankrotiavalduse aluseks olev kohustus on täidetud, võlgniku maksejõuetus on põhistamata ja puudus alus võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamiseks. Võlgnik täitis omapoolsed kohustused 14. oktoobril 2016 tasaarvestuse korras; − menetlusökonoomilistest kaalutlustest lähtuvalt, õigusselguse tagamise huvides ja vältimaks võlgnikule pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimist (ajutise halduri nimetamine võib tuua kaasa võlgniku majandustegevuse lõppemise) on põhjendatud esmalt lahendada kohtu korras küsimus sellest, kas ja mis summas üldse esineb võlausaldajal nõue võlgniku vastu ning puudub põhjendus, miks sama küsimust peab kohus lahendama paralleelselt eraldiseisvas tsiviilasjas, pankrotimenetluses; − võlausaldaja nõue on pandiga tagatud, võlausaldaja ei kasuta menetlusõigusi heauskselt. Võlausaldaja esitas 22. septembril 2016 koos üürilepingu ülesütlemisavalduse, leppetrahvinõude ja pankrotihoiatusega ka teate üürileandja pandiõiguse teostamise kohta, mille võlgnik sai kätte kohtutäituri vahendusel 4. oktoobril 2016. Kõnesolevas teates teavitas võlausaldaja tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lgle 1 üürileandja pandiõigusest ning tuginedes asjaõigusseaduse § 293 lgle 1 kavatsusest realiseerida üürileandja pandiõigus ühe kuu möödumisel üürileandja vastava avalduse esitamisest juhul, kui võlgnik ei täida kõiki samas dokumendis toodud kohustusi võlausaldaja ees. Võlgnikule teadaolevalt ei ole võlausaldaja VÕS § 305 lgst 1 tulenevat pandiõigust realiseerinud, mis on ühtlasi tõendiks selle kohta, et võlausaldaja ise ei ole samuti kindel selles kas pidada võlgniku poolt tasaarvestuse korras vaidlusaluste kohustuste täitmist põhjendatuks või mitte.
esitas 14. oktoobril 2016 tasaarvestusavalduse. Maakohus tugines pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 ple 1 ja leidis, et võlgnikule ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on vaidlustanud üürilepingu ülesütlemise esitades 24. oktoobril 2016 hagi üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Võlausaldaja esitatud vastuväidetest tulenevalt on vaidluse all ka võlgniku poolt võlausaldaja ees üürilepingust tulenevate kohustuste täitmine tasaarvestuse korras. Maakohtu hinnangul ei kuulu üürivaidlus lahendamisele pankrotimenetluses. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks kohus andma samaaegselt tsiviilasja nr 216-16051 menetlusega hinnangu tasaarvestusavaldusele ja tuvastama üürilepingu ülesütlemise õiguspärasuse, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
esitas vastuväite (tasaarvestuse avalduse) selleks, et takistada tema vara tagasivõitmist ja luua võimalused olemasoleva vara väljaviimiseks ühingust. Sellist käitumist illustreerib mh asjaolu, et pärast pankrotihoiatuse saamist otsustas võlgnik koormata oma vara kommertspandiga seotud isiku kasuks. Samuti ei ole võlgnik esitanud 2015. aasta majandusaasta aruannet. Kuna võlgniku majandustegevus on seiskunud ning võlgniku sisuliseks tegevuseks saab lugeda vaidluse pidamise (tsiviilasjas nr 2-16-16051), ei mõjutaks ajutise halduri määramine ega ka võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine võlgniku tegevust. Võlgnikul säiliks võimalus kohtumenetluses osaleda ja juhul, kui vaidlus osutub edukaks, ka oma nõuded maksma panna. Kolmandaks tekitab ajutise halduri määramata ja pankroti väljakuulutamata jätmine olulise riski võlausaldaja nõude sissenõudmisele ja võimaldab võlgnikul välistada pankrotimenetluse eesmärkide saavutamise (mh püsivalt maksejõuetu ühingu tegevuse jätkamine võlausaldajaid kahjustades). Olukorras, kus võlgnik on enne üürilepingu lõppemist kogunud allüürimakseid, kuid need enam kui seitsme kuu ja ca 190 000 euro ulatuses üürileandjale (võlausaldajale) edastamata jätnud ning esitanud pärast pankrotihoiatuse saamist alusetu ja põhjendamatu vastuväite maksejõuetusmenetluse vältimiseks, koormates samal ajal oma vara kommertspandiga seotud isiku kasuks ja vältides oma majandustegevuse kohta andmete avaldamist, ei saa pankrotiavalduse läbivaatamisel tugineda pelgalt formaalsele vastuväitele. Neljandaks jättis maakohus tähelepanuta, et võlgnik on oma maksejõuetust tunnistanud 28. oktoobri 2016 menetlusdokumendis tsiviilasjas nr 2-16-16051. Seega tulnuks kohtul määrata ajutine haldur, kelle aruandele tuginedes oleks saanud kohus anda hinnangu püsiva maksejõuetuse ja pankroti väljakuulutamise eelduste esinemise kohta. Lisaks on võlgnik maksejõuetu ka PankrS § 10 lg 2 p 3 alusel (võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse). Oktoobris 2016 seati võlgniku varade suhtes kommertspant Teodosius Invest OÜ kasuks, mille juhataja on võlgniku juhatuse liige. Seega on võlgnik asunud koormama oma vara lähikondsete kasuks seatavate tagatistega.
Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. PankrS § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-13, p 16 esimene lõik). Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lgd 5 ja 7). Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
vältida (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-13, p 14, samuti
ja hinnata võlgniku vastuväite põhjendatust.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.