2-18-26/15 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX XXXl tasuda DIDO Vennad OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Julianus Inkasso OÜ ja OÜ FURGOTEC sõlmisid 12.12.2016 võla tasumise kokkuleppe nr 2155055. Kokkuleppe p 1 alusel loovutas DIDO Vennad OÜ (hageja) VÕS §-de 164 ja 167 alusel hageja ja OÜ FURGOTEC vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos õigustega nõuda kõrvalnõudeid Julianus Inkasso OÜ-le. Varalise nõude aluseks on tasumata arved nr MA 160434 (08.06.2016), MA160295 (29.04.2016), MA160225 (31.03.2016) ja MA160224 (31.03.2016), mis on koostatud hageja poolt osutatud teenuse ja kauba eest. Kokkulepe p 2 alusel on OÜ FURGOTEC võlgnevus Julianus Inkasso OÜ ees 06.12.2016 seisuga 13 586,69 eurot, mis koosneb võlgnevusest 11 164,86 eurost, viivisest 412,16 eurot ja kahjuhüvitisest 2009,67 eurot. Julianus Inkasso OÜ ja XXX XXX (kostja) sõlmisid 12.12.2016 käenduslepingu. Käenduslepingu p 1 järgi kostja käendab OÜ FURGOTEC ja Julianus Inkasso OÜ vahel 12.12.2016 võla tasumise kokkuleppest nr 2155055 tulenevate OÜ FURGOTEC kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist. Vastavalt käenduslepingu p-le 2 vastutab kostja samasuguses ulatuses kui põhivõlgnik, kuid mitte suuremas summas kui 14 000 eurot. Käenduslepingu p 3 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. OÜ FURGOTEC ei täitnud poolte vahel sõlmitud kokkulepet, mistõttu saatis hageja 19.01.2017 OÜ-le FURGOTEC teatise kogu kokkuleppe p-s 2 toodud nõude summas 13 586,69 eurot viivitamatuks tasumiseks. OÜ FURGOTEC nõuet ei täitnud ja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu Julianus Inkasso OÜ tuginedes käenduslepingu p-le 3 esitas kostjale kui käendajale 08.02.2017 teate käenduskohustuse

2-18-26 täitmiseks, andes kostjale täiendava tähtaja 15.02.2017 võlgnevuse summas 13 586,69 eurot ja täiendava viivise summas 848,35 eurot tasumiseks nii käendaja e-postile, kui kirjana kostja käenduslepingus toodud aadressile. OÜ FURGOTEC ja kostja ei teinud ühtegi makset vastavalt võla tasumise kokkuleppele. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulu tõendava dokumendi, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 400 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 400 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 142,50 eurot (s.o 1,5 tundi x tunnihind 95 eurot), mis tuleb lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 86% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 896,55 eurot (s.o 1042,50 eurost 86%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.