nende Hageja: Sireli tee 1 korteriühistu (registrikood 80196514; asukoht Sireli tee 1, Haiba küla, 76301 Saue vald); Hageja lepinguline [email protected]);
esindaja:
Mart
Kuusk
(e-post
Kostja I: M H (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx); Kostja II: A H (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: Paul Puustusmaa (e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Sireli tee 1 korteriühistu ning M H ja A H vahel 27.07.2018.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.M H ja A H kohustuvad tasuma hagiavalduse esitamisel eksisteerinud põhinõude summas 3 042 eurot, hageja poolt tasutud 1⁄2 riigilõivu summas 175 eurot, so kokku 3 217 eurot alljärgneva graafiku alusel: Tasumise kuupäev
1.3.Juhul kui M H ja A H täidavad nõuetekohaselt käesoleva määruse p-des 1.1 ja 1.2 märgitud kohustused, loobub Sireli tee 1 korteriühistu hagiavalduses esitatud muudest nõuetest, st viivised ja menetluskulud.
1.4.Juhul, kui M H ja A H ei täida nõuetekohaselt käesoleva määruse p-des 1.1 ja 1.2 märgitud kohustusi ja jäävad tasumisega viivitusse kasvõi ühe päeva, muutub automaatselt sissenõutavaks kogu hagiavalduses märgitud võlgnevuse summas 4 240,55 eurot, mis koosneb põhivõlast 3 042 eurot, viivistest summas 519,55 eurot perioodi 31.01.2015 – 09.05.2018.a eest, poolest hageja poolt tasutud riigilõivust 175 eurot, hageja menetluskuludest summas 504 eurot ning alates 16.05.2017.a lisanduvad viivised tagastamata põhisummalt 3 042 eurolt kuni selle kohase täitmiseni arvestusega 0,02% päevas. Sireli tee 1 korteriühistul on õigus koheselt ja ilma M Hle ja A Hle täiendavat tähtaega andmata edastada nõue sundtäitmisse kohtutäiturile 4 240,55 euro ja lisanduvate viiviste (0,02% päevas 3 042 eurolt) sissenõudmiseks täies ulatuses, millest on maha arvestatud juba eelnevalt graafikualusel tasutud summad.
1.5.Juhul kui M H ja A H ei maksa Sireli tee 1 korteriühistu poolt esitatud jooksvaid arveid korteri kommunaalteenuste eest alates perioodist 30.05.2018.a ja edaspidi, ning jätavad tähtaegselt tasumata kas või ühe arve, muutub viivitamatult sissenõutavaks samuti kogu käesolevas tsiviilasjas käsitletav võla summa, s.o 4 240,55 eurot ning Sireli tee 1 korteriühistul on õigus koheselt kokkuleppe ühepoolselt lõpetada, käsitleda seda kompromissi kui täitedokumenti ja allutada punktis 1.4 toodud kogu nõue kohesele sundtäitmisele millest on maha arvestatud juba eelnevalt graafikualusel tasutud summad.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-18-104395.
3.Tagastada Sireli tee 1 korteriühistule pool tasutud riigilõivu summas 175 eurot ning kanda see Võlaabi OÜ arvelduskontole nr EE392200221030047524.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-18-104395
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on Sireli tee 1 korteriühistu hagi M H ja A H vastu võla nõudes.
2.Pooled on 27.07.2018.a allkirjastanud kompromissilepingu. Pooled paluvad selle kinnitada määrusega, millega ühtlasi lõpetatakse tsiviilasja menetlus. Pooled paluvad tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. Pooled lühendasid TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaja 1 päevani. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
5.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu, et pooltel oleks kokkulepe menetluskulude jaotuse osas. Seega jätab kohus kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.
7.Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagilt riigilõivu 350 eurot.
2-18-104395
8.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.
9.Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Võlaabi OÜ arvelduskontole nr EE392200221030047524.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaja 1 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest.