Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

ASJAOLUD

06.06.2018 esitas Näituste Kinnisvara OÜ Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on tasunud seaduses sätestatud määras riigilõivu. 08.06.2018 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupi. Ajutine haldur esitas 03.07.2018 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutisele pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara 520 921,87 eurot (käibemaksuta) ja kohustusi on umbes 1 539 478 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik loodud ühe kinnisvaraobjekti arendamiseks, milleks oli kortermajade ehitus ja nendes olevate korterite reliseerimine ning seetõttu ei ole võlgnikul tulevikku suunatud jätkuvat tegevust, mis annaks aluse võlgniku ettevõtte tervendamisele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänaseks muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuse täpsemaks väljaselgitamiseks on vajalik põhjalikum analüüs. 20.06.2018 esitasid avaldaja juhatuse liikmed Priit Pihela ja Igor Pihela taotluse avaldusest loobumiseks või alternatiivselt avalduse rahuldamata jätmiseks, mille kohaselt Näituste Kinnisvara ei ole püsivalt maksejõuetu. Valentin Štavbonko esitatud avaldus kannab üksnes soovi mõjutada Näituste Kinnisvara osanike vahelist vaidlust temale ja temaga seotud isikutele soodsas suunas. Pankrotimenetluse eesmärgiks aga ei ole lahendada osanike vahelisi erimeelsusi ega tsiviilvaidlusi. 21.06.2018 esitas Valentin Štavbonko arvamuse, milles leiab, et Igor Pihela ja Priit Pihela 20.06.2018 avaldus on kelmuslik ja kantud eesmärgist vältida tagasinõuete esitamist pankrotimenetluses ja kuriteokaebuste esitamist. Ajutine haldur on 29.06.2018 esitanud seisukoha, milles viitab PankrS § 31 lõikele 4, et juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Seega puudub alus jätta pankrotiavaldus läbivaatamata. Ajutise halduri aruandes leiab ta, et võlgnik on maksejõuetu ja pankrot tuleb väljakuulutada. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks. 05.07.2018 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja ajutise pankrotihalduri. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Halduri tasu osas vastuväiteid ei esitatud

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 06.06.2018 esitas Näituste Kinnisvara OÜ Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgniku varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku ülejäänud juhatuse liikmed paluvad jätta pankrotiavalduse läbivaatamata või rahuldamata. PankrS § 13 lg 4 järgi juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist

isikut üksinda esindada. Seega oli Valentin Štavbonkol õigus pankrotiavaldust esitada. Ta ei ole oma avaldust tagasi võtnud. Ülejäänud juhatuse liikmete avaldusest loobumisel ei ole seega tähtsust. Pankrotiavalduse rahuldamise ja pankroti väljakuulutamise otsustab kohus võlgniku majandusliku seisundi järgi, mitte lähtudes võlgniku juhatuse liikmete vahelistest kokkulepetest ja suhetest. Kohus on määranud ajutise halduri, kes on tuvastanud, et võlgnikul on vara 520 921,87 eurot (käibemaksuta) ja kohustusi on umbes 1 539 478 eurot. 2017 majandusaasta aruande järgi oli võlgniku omakapital miinuses üle 1 mln euro. Seega kohtu arvates on ilmselgelt võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et vaidlus konkreetse nõude üle väljub pankrotimenetluse raamest ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. PankrS § 31 lg 4 järgi, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 13.07.2018 kell 12:00. Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Martin Krupp vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Martin Krupi pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 27 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 430 eurot, millele lisandub käibemaks 486 eurot ja kulutuste hüvitis 136,04 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 2 430 eurot, millele lisandub käibemaks 486 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused 68,24 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatud ei ole kontoriruumide ja tehnika kulud summas 67,80 eurot. Need ei ole otseselt pankrotimenetlusega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud

kinnistusraamatusse. Lähtudes eeltoodust tuleb teha võlgnikule kuuluvate kinnisasjade juurde märkus pankroti väljakuulutamise kohta, s.o korteriomandid asukohaga Uuslinna 9 (korterid nr 6- registriosa nr 344850, 15 – registriosa nr 345750, 46 – registriosa nr 348850, 1 – registriosa nr 350350, 15 – 351750, 24 - registriosa nr 352650, 49 – registriosa nr 355150) ja parkimiskohad nr 8 – registriosa nr 357050, 30 – registriosa nr 359250, 31 – registriosa nr 359350 ja 40 – registriosa nr 360250. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.