Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-17-10698 mitterahalise sissemakse tegemise kaudu". Üldkoosoleku toimumise ajaks määrati 25.04.2017 kell 12.00, asukohaga Meistri tee 9, Tutermaa küla, Harku vald, Harjumaa. 24.04.2017 edastas AS Krooning aktsionär AS Aqua Marina e-kirja teel aktsionäridele hoiatuse. AS Aqua Marina hoiatas aktsionäre Tiivi Kassi ja Riho Rõuk`i selles, et kui 25.04.2017 võetakse AS Krooning aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastu enamushäälte tulemusena ebaseaduslik ning aktsiaseltsi, selle võlausaldajaid ja aktsionäri AS Aqua Marina õigustatud huve kahjustav otsus, siis pöördub AS Aqua Marina TsMS § 3 lg 1 korras oma õiguste ja huvide kaitseks kahju hüvitamise ning otsuse tühiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes hagiavaldusega ja hagi tagamise avaldusega tehingute keelamiseks TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel kohtu poole. Aktsionär osundas, et 04.04.2017 AS Krooning erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade, päevakord ja otsuse eelnõu ei sisaldanud vajalikku teavet ega arutatavaid küsimusi, mille alusel saaksid aktsionärid otsuse eelnõust nähtuvalt niivõrd olulise otsuse, milleks on ettevõtte lõpetamine, vastu võtta. Tänaseni puuduvad vajalikud dokumendid, mis kinnitaksid otsuse vastuvõtmise ja seltsi lõpetamise vajadust/kaalutletust ning seda, et nõukogu on teates märgitult sellekohase ettepaneku teinud ja millistel põhjendustel ning kas nõukogu on sellest üldse teadlik. Eelmärgitust tulenevalt asus aktsionär (hageja) seisukohale, et 25.04.2017 toimuval aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul ei ole võimalik teates märgitud päevakorra punkti arutada, kaalutleda ja otsust vastu võtta. Aktsionärid R. Rõuk ja T. Kass pole arvestanud sellega, et osundatud otsuse vastu võtmine puudutab seejuures suurel hulgal erinevaid huvigruppe, nagu näiteks töötajaid, organi liikmeid, seltsi ja võlausaldajaid. Olulisemaks ja peamiseks pidas hageja aktsionäride tähelepanu juhtimist sellele, et vastava otsuse võtmine toob kaasa ettevõtte lõpetamise ja varatuna ei saa selts igapäevast majandustegevust jätkata. Arvestades siinjuures, et AS-ile Krooning jäävad teates märgitud otsuse vastu võtmise korral üksnes kohustused 1 616 960 euro ulatuses ja selle tulemusena kahjustatakse AS Krooning võlausaldajate huve, sest kütuse jaemüük tanklateta ning vastavate kinnistuteta (varatuna) on ilmselgelt võimatu ja selts ei suudaks võlausaldajate ees kohustusi täita. Hageja hoiatas, et 25.04.2017 otsuse vastuvõtmisel tekitavad T. Kass ja R. Rõuk teadvalt oma tahtliku tegevusega AS-i Krooning maksejõuetuse, milline tegevus on karistatav KarS § 384 lg 1 alusel. Lisaks eelnevale selgitas hageja, et aktsionäridel lasub kolmandate isikute (võlausaldajate) ees vastutus, kui nad rikuvad seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud võlausaldajate kaitseks. Hageja esitas 24.04.2017 hoiatuses aktsionäridele vastuväite, mille kohaselt väljendas ta seda, et ta ei nõustu 04.04.2017 teates märgitud otsuse eelnõus tooduga ja vastava otsuse 25.04.2017 koosolekul vastu võtmisega. AS Krooning kütuse jaemüügi ja varade üleviimine tütarettevõttesse ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna AS Krooning on täna tegutsev ja kasumit tootev äriühing. Hageja osundas aktsionärina, et sellise otsuse valguses "kanditakse" teiste aktsionäride poolt vastuvõetava ebaseadusliku otsuse alusel toimiva ettevõtte vara ja kogu tegevus viiakse üle Riho Rõuk`i kontrolli all olevasse OÜ Alteko Oil, vähendades seeläbi vähemusaktsionäri osalust, tekitades talle kahju ning rikkudes viimase õigustatud huve. Hageja juhtis aktsionäride tähelepanu juba varasemalt toimunule. Nimelt üritas Riho Rõuk juhatuse liikme volitusi ületades juba 2014. aastal ettevõtte tervikvara müüa ja AS-i Krooning tegevust alusetult lõpetada, kasutades selleks ebakohaseid vahendeid ja mõju. Lisaks eelnevale korraldas isik nõukogu liikmete üle mõjuvõimu kasutades ulatuslike preemiate maksmise (rohkem kui pool kogu 2013.a kasumist), mistõttu kasutati seltsi vara vääralt ja pillavalt. Riho Rõuk, kaasates Tiivi Kassi, jätkab antud juhul 04.04.2017 aktsionäride erakorralise koosoleku teatest ja otsuse eelnõust nähtuvalt oma tegevust ja üritab endiselt nagu ka varemgi realiseerida kavatsust, mille eesmärgiks on 25.04.2017 toimuval koosolekul ettevõtte tegevuse lõpetamine, mõistmata seejuures otsus ebaseaduslikkust ja kahjulikkust.

2-17-10698 25.04.2017 toimus AS Krooning aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mille kohta on vormistatud protokoll nr 62 (otsus). Päevakorra punktis 1 on märgitud AS Krooning kontserni reorganiseerimine. Koosolekut protokollis Tiivi Kass. R. Rõuk selgitas aktsionäridele, et nõukogu on teinud ettepaneku reorganiseerida AS Krooning kütusemüük koos varadega Alteko Oil OÜ-sse, viimase osakapitali suurendamise läbi mittevaralise sissemakse tegemise kaudu. Hageja esitas aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul mitmeid küsimusi, millele õiguspäraseid ja asjaoludest ning tegevuse vajalikkusest lähtuvalt vastuseid aktsionäridelt T. Kass`ilt ja Riho Rõuk`ilt ei saanud. R. Rõuk vastustest kajastus see, et mistahes hindamist, sh huvigruppidega (võlausaldajate ja hageja huvidega arvestamist ei toimu) arvestamist, mõjuanalüüsi pole tellitud, ta ei ole kunagi reorganiseerimist läbi viinud ja ta ei teagi kuidas seda teha, igasugune tegevuskava puudub. Hageja esitas protokollist nähtuvalt vastuväite, et ei nõustu AS Krooning koosolekul kokku kutsumise teates märgitud otsuse eelnõus tooduga ja ei nõustu sellekohase otsuse vastuvõtmisega. Hääletamistulemusena võeti 25.04.2017 (T. Kass ja R.Rõuk enamusosalusega) otsusega vastu otsus, mille kohaselt otsustati 04.04.2017 otsuse eelnõus märgitult reorganiseerida AS Krooning. AS Krooning 25.04.2017 protokollis ei kajastatud kõiki aktsionäride seisukohti. Hageja palus korduvalt viia protokoll kooskõlla koosolekul tegelikult toimunuga ehk teisisõnu protokollida kõik vastused ja küsimused, mida T. Kass R. Rõuki mõjutusel protokollijana ei teinud. Seetõttu peab hageja vajalikuks tervikliku protokolli esitamist, millele aktsionärid alla ei kirjutanud. Hageja juhtis aktsionäride tähelepanu asjaolule, et seltsi jagunemine on väga napisõnaline, ei oma sisulisi selgitusi, mida soovitakse teha ja seda, kuidas peaks reorganiseerimise samm seltsile kasu tooma. R. Rõuk ega T. Kass ühelegi küsimusele vastata ei osanud (ei oska öelda, kuidas, ei tea, kas kasu toob, tegevuskava ja mõjuanalüüs puudub). Hageja küsimusele, et kas enne peaks planeerima ja siis otsustama või vastupidi, vastasid aktsionärid, et ei tea. R. Rõuk ja T. Kass vastasid, et nad ei mäleta, kelle idee oli päevakorras sätestatu. Hageja palus nõukogu otsusega tutvuda, mis oli märgitud ka 04.04.2017 eelnõus, kuid sellele andis eitava vastuse R. Rõuk, selleks tuleb pöörduda nõukogu poole. Samas on otsuse eelnõu kohaselt teinud päevakorras oleva ettepaneku teinud nõukogu, kuid koosolekul ettepanekut hagejale, viimase nõudmisel ei esitatud ega selgitatud. Teadaolevalt vastavat nõukogu ettepanekut ei eksisteerigi. Nõukogu ei ole hagejale osundatud otsust tänaseni väljastanud. Samuti puuduvad tegevuskava ja mistahes analüüsid niivõrd olulise otsuse tegemiseks ja elluviimiseks, mis näitab hageja hinnangul üksnes seda, et aktsionärid tegutsevad läbimõtlematult huvigruppide ja vähemusaktsionäri huvide vastaselt. Hageja taotleb AS Krooning aktsionäride 25.04.2017.a otsuse, millega võeti vastu AS Krooning kontserni reorganiseerimine kütuse jaemüügi koos varadega viimise teel Alteko Oil OÜ osakapitali suurendamisel mitterahalise sissemakse tegemise kaudu, tühisus ja alternatiivselt kehtetus. Riigikohus on oma 17.06.2002.a otsuses nr 3-2-1-82-02 punktis 20 väljendanud seisukohta, et tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada, kuna see on kehtetu algusest peale. Seega tuleb kõigepealt tuvastada, kas esinevad vaidlustatud otsuse tühisuse aluseks olevad asjaolud. Juhul, kui kohus leiab, et otsus ei ole tühine, palub hageja tunnistada 25.04.2017 otsus kehtetuks. Hageja leiab, et 25.04.2017 otsus on ÄS § 3011 lg 1 p-st 2 tulenevalt vastuolus heade kommetega. AS Krooning majandustegevuse lõpetamine ja seltsi varade loovutamine (üle andmine) Alteko Oil OÜ-le osakapitali mittevaralise suurendamise kaudu on ajendatud R. Rõuk`i soovist saada AS Krooning majandustegevuse üle absoluutne kontroll ja elimineerida hageja, kui vähemusaktsionär või limiteerida hageja võimalusi seltsi majandustegevusest saadava kasu äralõikamises ja informatsiooni saamiseks. Kontrolli haaramine on vajalik seetõttu, et jätkata enda, kui enamusaktsionäri mõju kuritarvitamist ning varaliste vahendite

2-17-10698 väljaviimist AS-ist Krooning hageja seaduslikke huve ja õigusi kuritarvitades. Enamusaktsionärid on vastuvõetava otsusega vähemusaktsionäri huve kahjustanud osaluse kaotusega või vähenemisega OÜ-s Alteko Oil, arvestades siinjuures AS-is Krooning olevat osaluse väärtust ja Alteko Oil OÜ kapitaliga seonduvat, on teised aktsionärid saanud eeliseid ja vähemusaktsionärile ehk hagejale ning AS-ile Krooning tekib kahju. R. Rõuk`i täieliku kontrolli all on Alteko Oil OÜ, kus ta on ainuosanik ja juhatuse liige, teiseks on vastaval isikul ulatuslik mõju AS-is Krooning, olles seltsingu juhatuse liige ning omades mõju seltsi nõukogus (lähedased isikud). Olukorras, kus R. Rõuk, kui enamusaktsionär on nõukogu liikmetega lähikondlane, on ilmne, et R. Rõuk tegutseb kontrolli haaramise eesmärgil Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-10 tähenduses. Kontrolli haaramise eesmärki on R. Rõuk püüdnud rakendada ka juba varasemalt. Heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks ei saa lugeda aktsionäride T. Kass`i ja Riho Rõuk`i tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teise aktsionäri (hageja) arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud muuhulgas selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid. Oma olemuselt puudub siinjuures 25.04.2017 otsuse vastuvõtmisel igasugune majanduslik sisu, kaalutletus, rääkimata huvigruppide (võlausaldajad, kliendid, töötajad), hageja ja seltsi huvide arvestamisest. Hageja osundab, et enamusaktsionäride poolt otsuses vastuvõetud mitmepoolse tehingu (TsÜS § 67 lg 2) näol on tegemist ebaseadusliku pealesunnitud tehinguga, eirates aktsionäri võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuivõrd hageja, kui vähemusaktsionär otsustas esitada vastuväiteid sellekohase otsuse vastuvõtmise vastu, ka varasemalt, siis otsustaski R. Rõuk mõjuvõimu kasutades kaasata häälteenamuse saavutamiseks ja kontrolli haaramise eesmärki täites Tiivi Kassi. Andmata aru, et vastav otsus on vastuolus heade kommetega ja sellega kaasneb seltsi maksejõuetus, sest viimasele jäävad üksnes kohustused ning seltsi teadlik varatuks tegemine eesmärgil, et selts ei suuda oma kohustusi võlausaldajate (laenuandjate jm) ees enam täita on KarS § 384 lg 1 mõistes kriminaalkorras karistatav tegevus. Otsusest nähtub ka tõik, et mõlemal enamusaktsionäril puudub igasugune kompetents otsuse sisu, selle mõju ja tagajärgede osas sedavõrd olulise otsuse vastuvõtmisel. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hageja on seisukohal, et T. Kass ja R. Rõuk on rikkunud aktsionärile kehtestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hoolas aktsionär peab kaitsma ja hoidma seltsi vara ning kasutama ressursse vastutustundlikult ja otstarbekohaselt. Lojaalne aktsionär ei kasuta oma positsiooni isikliku kasu saamiseks (seltsi varade üle andmine enda kontrollitavasse ettevõttesse - Alteko Oil OÜ) juriidilise isiku ehk AS Krooning arvelt, jättes viimasele kohustused ning võtab otsuste tegemisel arvesse üksnes seltsi ja seltsi aktsionäride õigustatud huve ja arvestab aktsionäride võrdset kohtlemise printsiipi, ei mõjuta teist enamusaktsionäri enda isiklike huvide saamiseks kontrolli haaramise eesmärgil. 25.04.2017 otsusest (protokollist) nähtuvalt on aktsionärid Tiivi Kass ja Riho Rõuk hea ühingujuhtimise tava reegleid rikkunud, kuivõrd hagejale, kui aktsionärile ei ole esitatud päevakorra teemaga (seltsi lõpetamine) olulisi andmeid, mis olid vajalikud üldkoosoleku otsuse tegemiseks. Teiseks, aktsionärid ei esitanud hagejale üldkoosoleku ajal ja ka pärast seda mistahes selgitusi ega põhjendusi päevakorras vastuvõetava otsuse kohta.

2-17-10698 Hageja hinnangul on lisaks eeltoodule rikutud ÄS § 294 lg-s 5 sätestatut, kuivõrd nõukogu ettepanekut ei esitatud. Tegemist on siiski olulise rikkumisega, mis tingib üldkoosoleku otsuse tühisuse või kehtetuse ÄS § 3011 lg 2 või ÄS § 302 lg 1 alusel. Nõukogu ettepaneku lisamata jätmisega üldkoosoleku kokkukutsumise teatele jäi täitmata aktsionäri teavitamise funktsioon. Hageja rõhutab, et vastav funktsioon jäi täielikult täitmata, kuivõrd hagejal, protokollist nähtuvalt, ei olnud võimalust ka päevakorrapunkti hääletades saada nõukogu seisukohta ei vahetult ega üldkoosoleku toimudes, sest kõikidele hageja küsimustele vastati eitavalt ja mistahes selgitusi vähemusaktsionärile ei antud ning seda tänaseni. Eelviidatust järeldub see, et enamusaktsionärid rikkusid hageja huve ja võrdse kohtlemise printsiipi, mis oli omakorda kantud kontrolli haaramisest eesmärgist. Kahe aktsionäri (T. Kass`i ja R. Rõuk`i) otsus toob kaasa ettevõtte lõpetamise, sest varatuna ei saa selts oma igapäevast majandustegevust jätkata. AS-i Krooning põhitegevuseks on kütuse jaemüük ning kütuse jaemüük bensiinijaamadeta (ning vastavate kinnistuteta) ja muu varata on ilmselgelt võimatu ning millega tekitatakse teadvalt seltsi maksejõuetus, sest seltsile jäävad üksnes kohustused ja varatuna ei ole võimalik võlausaldajate (laenukohustusi) nõudeid rahuldada. Käesoleval juhul tekivad Riho Rõuk`il majanduslikud huvid, mis vastanduvad AS Krooning huvidele. Seetõttu tuleb ÄS § 303 lg 1 tõlgendada selliselt, et aktsionär ei või hääletada ka siis, kui otsuste vastu võtmisel võib tekkida majanduslike huvide konflikt, mida tuleb õiguslikult seejuures eeldada. 25.04.2017 aktsionäride üldkoosolekul andsid hääle kaks aktsionäri Riho Rõuk ja Tiivi Kass ehk üle poolte häältest. Kostja põhikirja p 4.8. kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt on antud rohkem kui pool üldkoosolekul esindatud häältest. Koosolekul vastuvõetud otsus võeti vastu hääletada mittetohtinud Riho Rõuk`i häälega, ÄS § 297 lg 1 järgi ei võinud üldkoosolek kvoorumi puudumise tõttu otsuseid vastu võtta, seejuures Tiivi Kass`i häälega jäi kvoorum täitmata ja hageja andis vastuhääle. Seega, tuleb otsus tunnistada ÄS § 302 lg 1 järgi kehtetuks ja sellest tulenevalt hagi alternatiivnõude osas rahuldada. II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. AS Krooning nõukogu pole aktsionär Riho Rõuk’i kontrolli all. Ekslik on hagiavalduses märgitud AS Krooning nõukogu koosseis. Nõukogusse ei kuulu XXX, vaid hoopis XXX. Seega on ebaõige on ka hagiavalduses toodud väide, et nõukogu on aktsionär Riho Rõuk’i kontrolli all. Nõukogu kolmest liikmest 2 on aktsionär Tiivi Kassi lähisugulased, s.t. abikaasa (XXX) ja tütar (XXX). Hageja väide on seda arusaamatum, kuna hageja ise on hagi lisana esitanud äriregistri väljavõtte, millest nähtub, et nõukogu liikmed on XXX, XXX (ja mitte XXX) ja XXX. Alteko Oil OÜ ainuosanikuks on AS Krooning, mitte Riho Rõuk. Hageja on esitanud hagiavalduses valeväite, mille kohaselt Riho Rõuk on Alteko Oil OÜ ainuosanik. Kõigile kättesaadavate äriregistri andmete kohaselt on OÜ Alteko Oil ainuosanik AS Krooning, s.t. Alteko Oil on 100 %-line AS-i Krooning tütarettevõtja ehk AS Krooning ja Alteko Oil OÜ moodustavad kontserni (ÄS § 6). Hageja ise on esitanud hagiavalduse lisana 1-1 väljatrüki pealkirjaga “ettevõttega seotud isikud”. Nimetatud väljatrüki kohaselt on OÜ Alteko Oil osanikuks AS Krooning, mitte Riho Rõuk.

2-17-10698 Hageja on põhjustanud põhjendamatu kohtuvaidluse. Kogu hagiavaldus on ülesehitatud valeväitele nagu tahaks AS Krooning kantida oma vara Riho Rõuk’i ainuomandis olevasse osaühingusse Alteko Oil OÜ ja muuta AS Krooning varatuks. Kostja leiab, et hageja on esitanud pahatahtliku ja eksitava hagiavalduse. Hageja esitab hagis valesid faktiväiteid. Lisaks pole hagivalduses vahet tehtud äriõigsuslikel mõistetel. AS Krooning aktsionäride 25.04.2017 otsus pole aluseks äriühingu ega ettevõtte lõpetamisele, likvideerimisele, nende maksejõuetuse põhjustamisele, võlausaldajatele või aktsionäridele kahjutekitamisele. Samuti pole nimetatud otsus aluseks, et kanda AS Krooning vara väljapoole kontserni kolmandate isikute omandisse. Hageja – AS Aqua Marina – on AS-i Olerex aktsionär. AS-le Aqua Marina kuulub 45,45% ASi Olerex aktsiatest. AS Olerex on Eesti suurima tanklaketi omanik. AS Olerex on ühtlasi AS-i Krooning suurim konkurent. AS Olerex on ilmselgelt huvitatud, et AS-il Krooning, kui konkurendil, ei läheks majanduslikult hästi. AS Olerex on huvitatud AS-i Krooning varade omandamisest. Tulenevalt eeltoodust on AS Aqua Marina pidevalt üritanud AS Krooningu äritegevust ja eriti laienemist takistada. Ilmselgelt on ka käesolev kohtuvaidlus motiveeritud eesmärgist pärssida AS-i Krooning majandustegevust. AS Aqua Marina, olles AS Krooning aktsionär, tegutseb AS-i Krooning konkurendi AS Olerex huvides. AS Krooning varad ei liigu väljapoole AS Krooning kontserni. AS Krooning aktsionäride 25.04.2017 otsusega otsustati AS-i Krooning kontsern reorganiseerida selliselt, et kütuse jaemüügiga tegelev ettevõte (s.o. ettevõtteks olev tanklakett) läheb AS Krooning tütaräriühingusse OÜ Alteko Oil. Juriidiliselt suurendatakse OÜ Alteko Oil osakapitali mitterahalise sissemaksega. Mitterahaliseks sissemakseks on tanklaketi varad. AS Krooning ja OÜ Alteko Oil moodustavad kontserni. AS-i Krooning omandis on 100%-line OÜ Alteko Oil osa. Seega on ebaõige hageja väide, et AS Krooning muudetakse varatuks. AS Krooning kontserni restruktureerimise eesmärk. Kavandatava kontserni struktuuri puhul saab AS-il Krooning olema mitu tütaräriühingut. Kõik AS-i Krooning “tütred” tegelevad erineva äriga. Kui OÜ Alteko Oil teenib kasumit, siis makstakse see välja ainuosanikule AS-le Krooning. Nüüd otsustab AS Krooning omakorda, kas tütaräriühingust laekunud kasum maksta välja AS Krooning aktsionäridele või laenata OÜ-le Y või paigutada OÜ X osakapitali nende äride edendamiseks. Seega oleks AS Krooning nn. holding, kes hoiab tütaräriühingute osasid ning, mis otsustab, millise tütaräriühingu kasum maksta välja AS Krooning aktsionäridele, millise äriühingu kasum suunata teiste AS Krooning kontserni kuuluvate äriühingute äride arendamisse. Selline kontserni struktuur on ärimaailmas laialt levinud ja aktsepteeritud. Kontserni restruktureerimise eesmärk on struktuuri korrastamine edasiseks laienemiseks. Äriühingul on õigus moodustada kontsern. See on kooskõlas seaduse ja hea tavaga. Tütaräriühingud võivad tegelda erinevate äridega. Kontserni sees varade ümberpaigutamine on kooskõlas seaduse ja hea tavaga. Hageja pole ära näidanud, millega AS Krooning kontserni sees muudatuste tegemine vastolus on. Hagejale kuulub 20 % AS Krooning aktsiatest. Ainuüksi asjaolu, et hagejale restruktureerimine ei meeldi, ei tähenda, et hagejal peaks olema enda 20 % aktsiatega äriühingus vetoõigus. Kui hageja leiab, et talle on kahju tekitatud, siis on hagejal äriseadustikust tulenev õigus esitada kahju tekitamisel nõue kahju tekitanud aktsionäri, nõukogu liikme või juhatuse liikme vastu. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb hageja kahju. Ettevõtte üleminekul lähevad ettevõttega koos üle ka kõik kohustused. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Seega lähevad AS-lt Krooning OÜ-le Alteko Oil üle kõik tanklaketiga seotud

2-17-10698 kohustused. Seega on eksitav hageja väide, et tanklaketi üleminekuga tekitatakse kahju AS Krooning võlausaldajatele. Kohustused liiguvad varaga kaasa OÜ-sse Alteko Oil. Lisaks, enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja (s.o. AS Krooning) võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. AS-i Krooning kontserni väärtus ja AS Krooning aktsiate väärtus jääb endiseks. AS Krooning väärtus ei sõltu sellest, kas kütuse jaemüügiga tegelev ettevõte asub AS-s Krooning või tema tütaräriühingus OÜ-s Alteko Oil. Hageja omandis olevate AS-i Krooning aktsiate väärtus ei sõltu sellest sellest, kas tanklakett asub AS-is Krooning või OÜ-s Alteko Oil omandis. Tanklaketi viimisel AS Krooning tütaräriühingusse OÜ-sse Alteko Oil ei lange AS-i Krooning väärtus, kuna AS Krooning on OÜ Alteko Oil ainuosanik. AS Krooning kontserni väärtuse arvutamisel liidetakse AS Krooning ja OÜ Alteko Oil kokku. Hagiavalduses on segamini aetud äriühing ja ettevõtte. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Äriühing on usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Käesoleval juhul on ettevõtteks kütuse jaemüügiga tegelev tanklakett. Ettevõte ei ole samastatav äriühinguga. Äriühing seega omab ettevõtet või mitut ettevõtet ja tegutseb nende kaudu. Ettevõtte üleandmisel kontserni sees tütaräriühingule ei toimu äriühingu ega ettevõtte likvideerimist. Käesoleval juhul AS-le Krooning kuuluv ettevõte (tanklakett) läheb üle tütarärihingule OÜ Alteko Oil. AS Krooning on OÜ Alteko Oil ainuosanik. Hageja ajab segamini ettevõtte müügi, äriühingu likvideerimise ja osakapitali suurendamise mõisteid. Ettevõtte müük on protsess, mille käigus teatud vara kogum ning varalised õigused ja kohustused, millest ettevõtte koosneb, müüakse raha eest kolmandale isikule. Ettevõtte müügi puhul, ei võeta obligatoorselt vastu otsust äriühing lõpetada ja äriühingut ei pruugita likvideerida. Äriühing saab tegutseda edasi raha baasil, mida ta sai ettevõtte müügist. Näiteks hakkab äriühing, mis enne tegutses kinnisvaraga, tegutsema jaekaubanduses. Käesoleval juhul AS-le Krooning kuuluvat ettevõtet ei müüda vaid paigutatakse tütaräriühingusse OÜ Alteko Oil osakapitali mitterahalise sissemaksena. Tanklaketi, kui ettevõtte tegevus jätkub OÜ-s Alteko Oil sama moodi nagu ettevõte oli tegutsenud AS-is Krooning. Samuti jätkub äriühing AS-i Krooning tegevus. Äriühing AS Krooning jätkab tegevust OÜ Alteko Oil osa ja teiste tütaräriühingute osade hoidjana. Hagiavalduses rõhutatakse korduvalt, et kui äriühing müüb ettevõtte, siis on ta varatu ning äriühing ei saa oma tegevust jätkata. Selline väide on asjatundmatu. Vastupidi, äriühingu AS Krooning ei muutu varatuks, kuna tema varaks on OÜ Alteko Oil osa. OÜ Alteko Oil osaväärtus sõltub omakorda tanklaketi kui ettevõtte väärtusest. Äriühingu likvideerimine on juriidiline protsess , mille kestel müüakse maha kogu äriühingule kuuluv vara, võlausaldajate nõuded rahulatakse, seejärel jagatakse järelejäänud vara (raha) aktsionäride vahel ja äriühing, kui juriidiline isik kustutakse registrist. AS Krooning aktsionäride üldkoosolek ei ole võtnud vastu AS Krooning likvideerimise otsust. AS-i Krooning ei likvideerita. AS Krooning aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsus on vastu võetud ÄS § 298 lg 2 alusel nõukogu nõudel. Ettevõtte müügi üle otsustamise õigus on aktsiaseltsis antud nõukogule. Kuid ÄS § 298 lõike 2 alusel võib aktsionäride üldkoosolek võtta vastu otsuseid, mis pole otseselt üldkoosoleku pädevuses, ka nõukogu nõudel. Nõukogu pidas vajalikuks, et kontserni seisukohalt oluline otsus võetaks vastu just AS Krooning aktsionäride poolt. Hagiavalduse kohaselt tuleks aktsionäride üldkoosoleku otsus tunnistada tühiseks kuna koosoleku kokkukutsumise teatele ei olevat lisatud nõukogu ettepanekut. Kostja ei nõustus selle

2-17-10698 hageja seisukohaga. ÄS § 294 lõike 5 kohaselt peab iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku, mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. See nõue on kostja poolt täidetud. Hageja ise on esitanud hagiavalduse lisana AS Krooning aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teate. Teates on otsesõnu kirjas: ”Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku reorganiseerida AS Krooning kontserni kütuse jaemüügi –koos varadega – viimise teel AS Krooning tütarettevõttesse OÜ Alteko Oil viimase osakapitali suurendamise läbi mitterahalise sissemakse tegemise kaudu.” Seega on koosoleku kokkukutsumise teates kirjas AS Krooning nõukogu seisukoht ja ÄS § 294 lg 5 nõue on täidetud. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub tuvastada AS Krooning aktsionäride 25.04.2017 otsuse, millega võeti vastu AS Krooning kontserni reorganiseerimine kütuse jaemüügi koos varadega viimise teel OÜ Alteko Oil osakapitali suurendamisel mitterahalise sissemakse tegemise kaudu, tühisus. Hageja on seisukohal, et nimetatud otsus on tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega, kuna kostja majandustegevuse lõpetamine ja varade loovutamine (üle andmine) Alteko Oil OÜ-le osakapitali mittevaralise suurendamise kaudu on ajendatud kostja aktsionäri Riho Rõuk ́i soovist saada AS-i Krooning majandustegevuse üle absoluutne kontroll ja elimineerida hageja kui väikeaktsionär või limiteerida hageja võimalusi seltsi majandustegevusest saadava kasu äralõikamiseks ja informatsiooni saamiseks. 13.12.2017 vastuses on hageja otsuse tühisuse alusena asjaolu, et rikutud on ka otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda (ÄS § 3011 lg 1 p 4). Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud ÄS § 294 lg 5 sätestatud nõudeid. Alternatiivselt palub hageja tunnistada AS Krooning aktsionäride 25.04.2017 otsus kehtetuks, kuna puudus otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hageja nõue on põhjendamatu. AS Krooning ja Alteko Oil OÜ moodustavad kontserni. Alteko Oil OÜ ainuosanikuks on kostja, mitte Riho Rõuk. Kostja aktsionäride 25.04.2017 otsusega otsustati AS Krooning kontsern reorganiseerida selliselt, et kütuse jaemüügiga tegelev ettevõte läheb AS Krooning tütaräriühingusse OÜ Alteko Oil. Juriidiliselt suurendatakse OÜ Alteko Oil osakapitali mitterahalise sissemaksega, milleks on tanklaketi varad. Kostja omandis on 100%-line OÜ Alteko Oil osa. Äriühingul on õigus moodustada kontsern. Kontserni sees varade ümberpaigutamine on kooskõlas seaduse ja hea tavaga. Hageja ei ole välja toonud, millega on vastuolus AS Krooning kontserni sees

2-17-10698 muudatuste tegemine. Samuti pole hageja välja toonud asjaolusid, mis võiks olla aktsionäride otsuse kehtetuks tunnistamisele. Äriregistri andmetel on AS Krooning aktsionärideks Riho Rõuk, Tiivi Kass ja AS Aqua Marina (tl 15). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Riho Rõuk ́ile ja Tiivi Kass ́ile kuulub kummalegi 40% AS Krooning aktsiatest ja hagejale kuulub 20% AS Krooning aktsiatest. Samuti puudub poole vahel vaidlus selle üle, et 25.04.2017 toimus AS Krooning aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus võeti vastu otsus reorganiseerida AS Krooning kontserni kütuse jaemüügi – koos varadega – viimise teel AS-i Krooning tütarettevõttesse OÜ Alteko Oil viimase osakapitali suurendamise läbi mitterahalise sissemakse tegemise kaudu (tl 49 – 50). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevalt tühine või alternatiivselt kehtetu, kuna see on vastuolus AS Krooning põhikirja punktiga 4.8. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet kostja aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. ÄS § 3011 lg 1 p 2 kohaselt aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele. Hageja on seisukohal, et vaidlusalune kostja aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsus ei vasta headele kommetele, kuna Riho Rõuk, kes on ühtlasi kostja aktsionär, on OÜ Alteko Oil ainuosanik ja seega on kostja majandustegevuse lõpetamine ja seltsi varade loovutamine Alteko Oil OÜ-le osakapitali mittevaralise suurendamise kaudu ajendatud Riho Rõuk ́i soovist saada kostja majandustegevuse üle absoluutne kontroll. Kontrolli haaramine on vajalik seetõttu, et jätkata enda kui enamusaktsionäri mõju kuritarvitamist ja varaliste vahendite väljaviimist ASist Krooning hageja seaduslikke huve ja õigusi kuritarvitades. Hageja väide, et Alteko Oil OÜ kuulub Riho Rõuk ́ile, on väär. Äriregistri väljavõttest (tl 82) nähtub, et Alteko Oil OÜ ainuosanikuks on kostja, AS Krooning. ÄS § 6 lg 1 esimese lause kohaselt kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Vastavalt ÄS § 6 lg 3 emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Seega moodustavad AS Krooning ja Alteko Oil OÜ kontserni. Tulenevalt ÄS § 6 on ettevõttel õigus moodustada kontserni. Hageja hinnangul puudus vaidlusaluse kostja aktsionäride 25.04.2017 otsuse vastuvõtmisel igasugune majanduslik sisu ja kaalutletus, samuti ei arvestatud erinevate huvigruppide (võlausaldajad, kliendid, töötajad), hageja ja seltsi huve. Samuti on hageja seisukohal, et kostja aktsionäride 25.04.2017 otsusega kaasneb AS Krooning maksejõuetus, kuna kostjale jäävad ainult kohustused. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ettevõtte (s.o tanklaketi) üleminekuga kaasneb kostja maksejõuetus. Kostja on 15.11.2017 vastuses (tl 73 – 76) selgitanud, et AS-i Krooning varad ei liigu väljapoole AS Krooning kontserni, vaid kostja aktsionäride 25.04.2017 otsusega otsustati

2-17-10698 AS Krooning kontsern reorganiseerida selliselt, et kütuse jaemüügiga tegelev ettevõte (s.o ettevõtteks olev tanklakett) läheb AS Krooning tütarühingusse Alteko Oil OÜ. Juriidiliselt suurendatakse Alteko Oil OÜ osakapitali mitterahalise sissemaksega, milleks on tanklaketi varad. Kostja on selgitanud, et kontserni restruktureerimise eesmärk on struktuuri korrastamine edasiseks laienemiseks. VÕS § 182 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses e ole sätestatud teisiti. Hageja väide, et tanklaketi üleminekuga kahjustatakse võlausaldajate, klientide ja töötajate õigusi, on ekslik, kuivõrd vastavalt VÕS § 182 lg 2 lähevad AS-ilt Krooning OÜ-le Alteko Oil üle ka kõik ettevõttega seotud kohustused. Vastavalt VÕS § 183 lg 1 vastutab AS Krooning enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks 5 aasta jooksul pärast üleminekut, võlausaldajate ees solidaarselt OÜ-ga Alteko Oil. Hageja seisukoht, et aktsionäride otsus toob kaasa ettevõtte lõpetamise, sest varatuna ei saa kostja oma igapäevast majandustegevust jätkata, on alusetu. Hageja on seisukohal, et AS Krooning põhitegevuseks on kütuse jaemüük, mida ilma bensiinijaamadeta (ja vastavate kinnistuteta) ning muu varata on ilmselgelt võimatu täita. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tanklaketi üleminekul muutub kostja varatuks. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i Krooning omandis 100% OÜ Alteko Oil osadest. Seega AS-ile Krooning kuulub OÜ Alteko Oil, millele omakorda kuulub tanklakett. Kostja on selgitanud, et käesoleval juhul ei müüda kostjale kuuluvat ettevõtet, vaid paigutatakse tütarühingusse OÜ Alteko Oil osakapitali mitterahalise sissemaksena. Tanklaketi kui ettevõtte tegevus jätkub OÜ-s Alteko Oil samamoodi nagu oli ettevõte tegutsenud AS-is Krooning. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et AS-i Krooning väärtus ei lange tanklaketi ülemineku tõttu, kuna ta on OÜ Alteko Oil ainuosanik. OÜ Alteko Oil osa väärtus sõltub omakorda tanklaketi kui ettevõtte väärtusest. Hageja väide, et Riho Rõuk on koostöös XXX ́iga (AS Krooning nõukogu liige) võõrandanud AS-ile Krooning kuuluva tankla makseterminali AS-ile Favora ca 1500 euro eest, mis näitab, et R. Rõuk tegutseb omakasu eesmärgil ja AS-ile Krooning kahju tekitades, on alusetu. AS Krooning aktsionäride 25.04.2017 otsus ei näe ette AS Krooning varade kandmist väljapoole AS Krooning kontserni. Kostja on 26.01.2018 vastuses selgitanud, et nimetatud makseterminal (kassaaparaat) müüdi, kuna see seisis AS-is Krooning kasutuseta ja Favora tanklaketi palvel müüdi see AS-ile Johnny, kes oli Favora tanklaketi omanik (tl 94 pöördel). Kohtule on esitatud arve nr 17062 (tl 97), millest nähtuvalt on Johnny AS kohustatud AS-ile Krooning tasuma makseterminali N24-2010 eest 1680 eurot. Kostja on 26.01.2018 vastuses kinnitanud, et Johnny AS on nimetatud arve AS-ile Krooning tasunud. Kohus on seisukohal, et nimetatud tehing ei tõenda kuidagi kostjale kahju tekitamist, kuivõrd raha kasutuseta seisnud makseterminali eest on kostja kinnitusel tasutud kostjale. Nimetatud makseterminali eest ei tasutud R. Rõugu ́le või mõnele kolmandale isikule. Kostja on 15.11.2017 vastuses selgitanud, et AS-i Krooning tegevus jätkub. AS Krooning jätkab tegevust OÜ Alteko Oil ja teiste tütaräriühingute osade hoidjana (tl 75). Seega on alusetu hageja väide, et AS Krooning lõpetab tegevuse. Hageja ei ole kohtule esitanud dokumente, millest võiks järeldada, et AS Krooning on vastu võtnud otsuse tegevuse lõpetamiseks. Kostja

2-17-10698 on 15.11.2017 vastuses kinnitanud, et AS Krooning aktsionäride üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust AS Krooning likvideerimiseks (tl 75). Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, miks ei vasta ettevõtte üleviimine kontserni siseselt tütaräriühingusse headele kommetele. Hageja ei ole tõendanud, et kütuse jaemüügiga tegelev ettevõte liiguks väljapoole AS Krooning – OÜ Alteko Oil kontserni. Asjaolu, et hagejale ei meeldi ettevõtte viimine AS-ist Krooning OÜ-sse Alteko Oil, ei tähebda, et kostja 25.04.2017 aktsionäride otsus on heade kommetega vastuolus. Hageja on kostja aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena välja toonud ka asjaolu, et rikutud on otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda (ÄS § 3011 lg 1 p 4), kuivõrd kokkukutsumise teatesse ei olnud märgitud nõukogu ettepanekut. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud ÄS § 294 lg 5 sätestatud nõudeid. Vastavalt ÄS § 3011 lg 1 p 4 aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. ÄS § 294 lg 5 kohaselt iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku, mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. Ettepaneku teatesse märkimata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. AS Krooning aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (tl 34) nähtuvalt on hagejat kui AS Krooning aktsionäri kutsutud erakorralisele aktsionäride üldkoosolekule 25.04.2017 kell 12.00, kus päevakorras on AS Krooning kontserni reorganiseerimine. Teatest nähtub, et nõukogu on teinud aktsionäridele ettepaneku reorganiseerida AS Krooning kontserni kütuse jaemüügi – koos varadega- viimise teel AS-i Krooning tütarettevõttesse OÜ Alteko Oil viimase osakapitali suurendamise läbi mitterahalise sissemakse tegemise kaudu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates on kostja kasutanud sõnastust „ettepanekut tegema“, mitte „ettepanekut esitama“, siis ei vasta teade ÄS § 294 lg 5 nõuetele. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et sõnastus „ettepanekut tegema“ ja „ettepanekut esitama“ on sisuliselt samatähenduslikud. Kutse sõnastus ja kostja nõukogu tahe on tavapärasele lugejale arusaadav. Ühtlasi märgib kohus, et tulenevalt ÄS § 294 lg 5 viimasest lausest ei ole ettepaneku teatesse märkimata jätmine üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Seega ei saa üksnes nimetatud asjaolu põhjal üldkoosoleku otsuse tühisust tuvastada, kuivõrd vastavalt ÄS § 3011 lg 1 p 4 on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. Kostja aktsionäride 25.04.2017 otsuse tühisuse aluseks ei saa olla ka asjaolu, et 25.04.2017 protokollis ei kajastatud kogu koosolekul toimunut. Vastavalt ÄS § 3011 lg 1 p 3 on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud. Käesoleval juhul ei ole hageja sellele tuginenud. Kostja on 26.01.2018 vastuses märkinud, et aktsionäride üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue antud juhul puudus. Asjaolu, et aktsionäride üldkoosoleku protokoll ei kajasta kogu koosolekul toimunut, ei ole otsuse tühisuse aluseks. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kostja aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Järgnevalt käsitleb kohus hageja alternatiivset nõuet kostja aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

2-17-10698 ÄS § 302 lg 1 kohaselt kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Hageja on seisukohal, et kostja aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsus on kehtetu, kuna see on vastuolus AS Krooning põhikirja punktiga 4.8 ja ÄS § 298 lg 1. 25.04.2017 aktsionäride üldkoosolekul andsid hääle kaks aktsionäri, Riho Rõuk ja Tiivi Kass. Kostja põhikirja punkti 4.8 kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt on antud rohkem kui pool üldkoosolekul esindatud häältest. Koosolekul vastuvõetud otsus võeti vastu hääletada mittetohtinud Riho Rõuk ́i häälega. Hageja on seisukohal, et kuna Riho Rõuk on AS Krooning ainus juhatuse liige, aktsionär ja OÜ Alteko Oil ainuosanik ja juhatuse liige, siis ei võinud ta vaidlusaluse aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel hääletada. ÄS § 297 lg 1 järgi ei võinud üldkoosolek kvoorumi puudumise tõttu otsuseid vastu võtta, seejuures Tiivi Kass ́i häälega jäi kvoorum täitmata, sest hageja andis vastuhääle. ÄS § 303 lg 1 kohaselt ei või aktsionär hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata. Kohus on eelnevalt selgitanud, et hageja väide nagu kuuluks Alteko Oil OÜ Riho Rõuk ́ile, on väär. Äriregistri väljavõttest (tl 82) nähtub, et Alteko Oil OÜ ainuosanikuks on kostja, AS Krooning. Seega käesoleval juhul ei kohaldu Riho Rõuk ́ile ÄS § 303 lg 1 sätestatud piirang ja tema hääle arvestamata jätmine ei ole põhjendatud. Vastavalt ÄS § 297 lg 1 üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. AS Krooning põhikirja (tl 12 – 14) punkti 4.8 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud rohkem kui pool üldkoosolekul esindatud häältest. Seaduses sätestatud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks vajalik suurem häälteenamus. AS Krooning 25.04.2017 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokollist (tl 49 – 50) nähtub, et koosolekul osalesid kolm aktsionäri, kelle aktsiatega on esindatud 220 häält, mis moodustab 100% häältest. Otsus reorganiseerida AS Krooning kontserni kütuse jaemüügi koos varadega viimise teel AS Krooning tütarettevõttesse OÜ Alteko Oil viimase osakapitali suurendamise läbi mitterahalise sissemakse tegemise kaudu, on vastu võetud 176 häälega, mis moodustab 80% koosolekul esindatud häältest. Seega on nimetatud otsus vastu võetud kooskõlas ÄS § 297 lg 1 ja kostja põhikirja punktis 4.8 sätestatud korra kohaselt. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused kostja aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuivõrd hageja nõuded ei ole põhjendatud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.

2-17-10698 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 18.06.2018 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt menetluskulusid summas 1375 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas kostja lepingulise esindaja teenust kokku 11 tundi, mis kulus hagile vastuse koostamiseks ja kostja kirjaliku seisukoha koostamiseks. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 125 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on kostja on põhistanud oma menetluskulude suuruse, kuivõrd menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingute tegemise ajakulu vastab kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahule ja keerukusele. Hageja väited, et kostja lepingulise esindaja toimingud on olnud mittevajalikud ja asjakohatud, on alusetu. Kostja on menetluskulude nimekirjas välja toonud, et õigusabi on koosnenud 15.11.2017 hagile vastuse koostamisest ja 26.01.2018 kostja kirjaliku seisukoha koostamisest. Kostjal oli kohustus hagile vastata, mistõttu hageja arvamus, et kostja oleks võinud kohtu korralduse täitmata ja hagile vastamata jätta, on põhjendamatu. Samuti oli kostjal õigus esitada oma kirjalik seisukoht hageja 13.12.2017 vastusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt välja kostja menetluskulud 1375 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.