XX hagi Osaühingu Costech Microanalytical vastu 23.11.2017.a osanike koosoleku otsuse (päevakorrapunkti nr 2) tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2018.a määrus hagist loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik XX määruskaebus Osaühingu Costech Microanalytical määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Marge Rebane Kostja Osaühing Costech Microanalytical (registrikood 10619829), tehinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.05.2018.a määrus menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jäetakse maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
3.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus XX hagis Osaühingu Costech Microanalytical vastu 23.11.2017.a osanike otsuse koosoleku (päevakorrapunkt nr 2) tühisuse tuvastamiseks. 3.2.Välja mõista Osaühingult Costech Microanalytical XX kasuks riigilõiv 150 eurot. 3.3.Jätta XX menetluskulud Osaühingu Costech Microanalytical kanda ning Osaühingu Costech Microanalytical menetluskulud tema enda kanda.
5.Osaühingu Costech Microanalytical määruskaebus jätta rahuldamata.
6.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Osaühingu Costech Microanalytical kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.XX (hageja) esitas 22.02.2018.a Harju Maakohtule hagi Osaühingu Costech Microanalytical (kostja) vastu 23.11.2017.a osanike koosolekul vastu võetud päevakorrapunkti nr 2 tühisuse tuvastamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 28.02.2018.a määrusega.
2.Hageja esitas maakohtule 13.04.2018.a avalduse hagist loobumiseks põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Hageja esitas kohtule kostja osanike 29.03.2018.a otsuse, millega tühistati vaidlustatud otsus kostja osakapitali suurendamise kohta. Hageja palus tagastada hagejale poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning jätta muud menetluskulud kostja kanda.
3.Kostja esitas maakohtule 16.04.2018.a vastuse hagile, milles võttis hagi õigeks ja taotles õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemist. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Maakohus tegi 04.05.2018.a määruse, millega võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda ning puuduvad asjaolud, mis loobumise vastuvõtmise välistaks, seega tuleb loobumine vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Maakohus määras, et vastava avalduse esitamisel on hagejal õigus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 alusel saada tagasi pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 150 eurot ning jättis muud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud hageja enda kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt andis kostja oma käitumisega hagejale põhjuse pöörduda nõudega kohtusse ning rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Maakohus jättis seega ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 5.
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse tervikuna ja teha asjas õigeksvõtul põhineva otsuse ning jätta TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud kostjal kavatsust vaidlustatud otsust täita, seega ei põhjustanud kostja enda käitumisega hageja kohtusse pöördumist. Hageja oleks ka võinud kostjale teatada oma soovist kohtusse pöörduda, mis oleks aidanud kohtuvaidlust vältida.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-2963
7.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Hageja vaidles kostja kaebusele vastu ning palus jätta maakohtu määruse hagist loobumise vastuvõtmise ning menetluse lõpetamise osas muutmata. Määruse põhjendused
9.Tutvunud tsiviilasja materjaliga leiab ringkonnakohus, et hageja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse (määruse resolutsiooni p 3). Kostja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.TsMS § 4 sätestab menetlusõiguste käsutamise põhimõtted. Nimetatud sätte lõike 3 teise lause järgi võib hageja esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 429 lg 1 esimese lause järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Praegusel juhul lõpetas maakohus asjas põhjendatult menetluse hagist loobumise tõttu. Hageja esitas maakohtule hagist loobumise avalduse ning aluseid hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ei olnud. Seega tuli asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kuna menetlus tuli lõpetada, ei olnud maakohtul enam võimalik rahuldada hagi õigeksvõtu tõttu, nagu seda taotles kostja. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus määras õigesti, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal hagist loobumise tõttu õigus tagasi saada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning teise poole riigilõivust mõistis kohus hageja kasuks välja kostjalt. Ringkonnakohtu hinnangul on aga maakohus põhjendamatult kohaldanud poolte muude menetluskulude (õigusabi kulude) nende enda kanda jätmisel TsMS § 162 lg-t 4, mille järgi võib jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Asjaolusid, mis äärmisele ebaõiglusele viitaksid, ei esine. Ühingu otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise hagid on igapäevased ning üldise kohtupraktika kohaselt jagatakse nendes asjades menetluskulud üldiste reeglite järgi. Asjaolu, et ühing peab vastutama tema liikmete või osanike poolt vastu võetud otsuste vaidlustamisel menetluskulude eest, juhul, kui hagi rahuldatakse, ei anna alust järeldada äärmist ebaõiglust.
12.TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimati nimetatud juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kuna üldjuhul jäetakse hagist loobumise korral menetluskulud hageja kanda ja sellest põhimõttest erinev menetluskulude jaotus on erandlik, saab kohus TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt määrata TsMS § 168 lg-s 4 sätestatust erineva menetluskulude jaotuse üksnes siis, kui hageja esitab asjaolud, mille alusel saab kohus tõendatuks lugeda, et kostja täitis pärast hagi esitamist hagi esemeks oleva nõude.
13.Praeguses asjas esitas hageja nõude, milles palus tuvastada kostja 23.11.2017.a osanike koosolekul vastu võetud päevakorrapunkti nr 2 tühisuse. Nimetatud päevakorrapunkti all võeti
3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-2963 vastu otsus, millega osaühing otsustas suurendada osakapitali selliselt, et hagejal (osaühingu 33% osakapitali omaja) puudus võimalus kasutada oma õigust osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade märkimiseks võrdeliselt tema osaga. Kostja enamusosaniku häälte alusel võttis kostja vaidlustatud otsuse vastu hoolimata hageja vastuväidetest (tl 6 pöördel ja tl 7 pöördel). Kuigi osaühingu enamusosanik kinnitas hageja väitel otsuse vastu võtmisel, et kostja ei pruugi otsust äriregistrile registreerimiseks esitada, ei saanud hagejal olla selles osas kindlust, kuna osakapitali suurendamise otsust on võimalik esitada äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest. Otsuse vaidlustamise tähtaja lõppemise tõttu oli hageja sunnitud otsuse tühisuse tuvastamiseks pöörduma nõudega kohtusse. Kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et hageja pidi olema teadlik, et kostja otsust ei kavatseta äriregistris registreerida. Asjaolu, et kostja andis hagejale 01.12.2017.a (seaduses ette nähtud koosoleku kokkukutsumisest teatamise tähtaega rikkudes) üle kutse osanike 05.12.2017.a toimuma pidanud koosolekule (tl 33), kus päevakorra punkt oli osanikele uute osade emiteerimine proportsionaalselt nende osalusele ühingus, ei saanud anda hagejale kindlust eelnevalt vastu võetud otsuse registreerimata jätmise osas. Alles pärast hagi menetlusse võtmist võtsid kostja osanikud 29.03.2018.a vastu otsuse tühistada vaidlustatud otsus osakapitali suurendamiseks ning hageja esitas seetõttu maakohtule avalduse hagist loobumiseks.
14.Seega põhjustas hagi kohtusse esitamise vajaduse kostja käitumine, hageja saavutas esitatud hagiga soovitud eesmärgi (kostja otsuse tühistamise), ning hageja loobus nõudest pärast selle täitmist. Eeltoodu tõttu tuleb TsMS § 168 lg 5 järgi kõik menetluskulud, välja arvatud hagejale tagastamisele kuuluv riigilõivu osa, jätta kostja kanda. Taolisi erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte enda kanda, ei ole kostja kohtu ette toonud. Kuna hageja pöördus avaldusega kohtusse kostja otsuse vaidlustamise tähtaja viimasel päeval, kostja oli teadlik hageja soovist kasutada osaühingu osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade märkimisõiguse eesõigust võrdeliselt oma osa suurusega, kuid kehtiv kostja otsus seda ei võimaldanud, ei olnud ilmselgelt võimalik pooltel vaidlust lahendada kohtuväliselt. Seetõttu ei saa menetluskulude jaotuse üle otsustamisel pidada erandlikuks olukorda, et hageja pöördus nõudega kohtusse sellest vahetult kostjat teavitamata.
TsMS § 171 lg 1 järgi kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja.
16.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.