lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8523/5

Ühinguõigus › Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-8523/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
927
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu80153717(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-8523

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-18-8523

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Kaupo Paal

Kohtuasi

Korteriühistu Järveotsa tee 9 määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 15.05.2018.a eitavale kandemäärusele nr Ü 10060019 / 17

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 15.05.2018.a eitav kandemäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Järveotsa tee 9 määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Korteriühistu Järveotsa tee 9 (registrikood 80153717), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed IK, IV ja BM Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 15.05.2018.a määrus nr Ü 10060019 / 17 muutmata.
2.Jätta Korteriühistu Järveotsa tee 9 määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda.
4.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Jätta Korteriühistu Järveotsa tee 9 taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale (v.a resolutsiooni p 4 peale) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.08.05.2018.a esitas avaldaja kandeavalduse, paludes muuta korteriühistu juhatuse koosseisu 29.04.2018.a korteriomanike otsuse alusel.
2.Tartu Maakohtu registriosakond kandeavalduse rahuldamata.

tegi

15.05.2018.a

määruse,

millega

jättis

1(3)

Tsiviilasi nr 2-18-8523 Määruse kohaselt ei saa kannet teha, sest juhatuse koosseisu muutmise aluseks olev korteriomanike otsus ei vasta korteriühistu põhikirja nõuetele. Kandeavaldusele lisatud 29.04.2018.a hääletusprotokolli kohaselt oli juhatuse koosseisu muutmise aluseks oleva otsuse poolt 52 korteriomanikku. Korteriühistu põhikirja p 6.9 kohaselt võrdsustakse üldkoosoleku otsusega korteriühistu liikmete kirjalik otsus, kui sellise otsuse poolt olid kõik korteriühistu liikmed. Kinnistul asukohaga Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Järveotsa tee 9 on 72 korteriomandit. 29.04.2018.a hääletusprotokoll ei vasta korteriühistu põhikirjale, kuna otsuse poolt ei olnud kõik korteriühistu liikmed ehk 72 häält. Kannet ei saa teha, kui kandeavaldust põhistav dokument ei vasta seaduse nõuetele. KrtS § 21 kohaldub otsuse tegemisele juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud rangemaid nõudeid otsuse vastuvõtmisele.

3.25.05.2018.a esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja teha vastavad kanded. Määruskaebuse kohaselt jääb kandemääruseta korteriühistu ilma juhatuseta. Olemasolev juhatus on teovõimetu ega tegele maja probleemide lahendamisega. Avaldaja põhikiri on kehtivuse kaotanud. Põhikiri on vastuolus seadusega, kuna selle vastuvõtmise ajal korteriomandi- ja korteriühistuseadust ei eksisteerinud. Põhikirja uuendamise kohustus oli eelmisel juhatusel. Seega tuleb juhinduda seadusest. Uus juhatus on teovõimeline. 72 hääle saavutamine kirjalikus hääletuses on võimatu. Kui kohus ei aktsepteeri korteriomanike valikut, peab ta määrama ajutised juhatuse liikmed, kes täidavad juhatuse kohustusi. Avaldaja palus ka tagastada määruskaebuse eest tasutud riigilõivu.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb seega jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega hakka neid kordama. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Maakohus tuvastas õigesti, et kandeavalduse aluseks olevate otsuste osas ei olnud täidetud põhikirjas sätestatud otsuste vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte nõue. Esitatud üldkoosoleku otsusest (tl 5) nähtub, et otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletuse teel. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 21 reguleerib otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Käesoleval juhul aga on põhikirjas ette nähtud suurema häälteenamuse nõue. Põhikirja p 6.9 kohaselt võrdsustatakse üldkoosoleku otsusega liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Seega peab põhikirja p 6.9 kohaselt olema koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmisel kõigi korteriomanike nõusolek. Üldkoosoleku otsuse kohaselt saavutati 52 poolthäälega häälteenamus. Maakohus tuvastas, et kinnistul on 72 korteriomandit, mida määruskaebuses vaidlustatud pole. Eeltoodust tulenevalt ei olnud otsuste vastuvõtmiseks kõigi korteriomanike nõusolekut, mis tähendab, et otsust ei võetud vastu ning avaldatud kannete tegemisest nimetatud otsuste alusel tuleb keelduda (äriseadustiku § 33 lg 5).
7.Asjaolud juhatuse kohustuste täitmisega ja täitmata jätmisega ei anna alust määruse tühistamiseks. Viide KrtS § 17 lg-le 1 on asjakohatu, arvestades et käesoleval juhul on

2(3)

Tsiviilasi nr 2-18-8523 korteriühistul vastuvõetud ja kehtiv põhikiri olemas. Asjaolu, et avaldaja hinnangul tuleks põhikirja muuta, ei anna alust mitte arvestada kehtivat põhikirja. Kohus saab asja lahendamisel lähtuda kehtiva põhikirja tekstist ega saa põhikirjas sätestatud rangemate nõuete korral kohaldada seadust (KrtS § 21 lg 3). Uute seaduste jõustumise ega seadusmuudatustega ei kaota põhikiri kehtivust. Käesoleval juhul ei ole asjassepuutuv põhikirja p 6.9 vastuolus kehtiva seadusega. KrtS § 21 lg 3 lubab kehtestada otsuste vastuvõtmisele rangemaid nõudeid. Samuti ei anna teistsuguse lahendi tegemiseks alust asjaolu, et 72 hääle saavutamine kirjalikus hääletuses on avaldaja hinnangul võimatu. Korteriühistul on võimalik võtta otsuseid vastu ka üldkoosolekul, millisel juhul ei kohalduks põhikirja p 6.9, mis näeb ette, et koosolekut kokku kutsumata peavad otsuse poolt olema kõik korteriühistu liikmed. Määruskaebuses on avaldaja märkinud, et kui kohus ei aktsepteeri korteriomanike valikut, peab ta määrama ajutised juhatuse liikmed, kes täidavad juhatuse kohustusi. Nimetatud väite jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Ringkonnakohtul on pädevus kontrollida üksnes vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust. Vajadusel saavad selleks õigustatud isikud esitada eelmärgitud nõude vastavate eelduste korral maakohtule uue avaldusena.

8.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks, kuivõrd menetluses ei osalenud teisi isikuid.
9.Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole alust tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 näeb ette, et määruskaebuse esitajale tagastatakse riigilõiv üksnes kaebuse rahuldamise korral. Ringkonnakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot (TsMS § 150 lg 8). Käesoleval juhul kuulus tasumisele ja avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot, seega ei saa Riigikohtule edasi kaevata riigilõivu tagastamata jätmise osas.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium