2-24-120041/7 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja 19.02.2020 järelmaksulepingu nr 5841867, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 144,99 eurot. Kostja ostis järgmise kauba: võimas võsalõikur HPG -CTBC520 ja lööktrell Daewoo DAID850 139 eurot ja saatekulu 5,99 eurot. Kokku 144,99 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena 30 kuu jooksul, esimene makse tuli sooritada 10.09.2020 ja viimane makse 10.08.2022. Maksetähtpäevad olid igakuiselt 10. kuupäeval. Lepingutasu oli 0 eurot. Viivitusintressi määr oli 24,15% aastas, 0,067% päevas. Intressimäär laenujäägilt oli 37,57% aastas, 0,104% päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 38,66%. Hagejal leiab, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti krediidiandja poolt, mistõttu esitab hageja hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seadusjärgne intressimäär oli 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja tasus lepingu täitmiseks kokku 93,20 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Põhiosa võlg on 51,79 eurot. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga, ei olnud täidetud ülesütlemise eeldused ja ülesütlemisel ei onud õiguslikku tagajärge. Leping lõppes ja kõik summad muutusid sissenõutavaks viimase maksetähtpäeva 10.08.2022 möödumisega. Viivist arvestab hageja põhivõla jäägilt (51,79 eurolt) lepingu viimasele maksetähtpäevale järgnenud päevast, s.o alates 11.08.2022. Perioodi 11.08.2022–29.10.2024 eest on viivis 12,77 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhivõlalt alates 30.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Äriregistrist nähtuvalt on hageja esindaja ka hageja andmekaitsespteisalist. Kohtul tekkis tsiviilasjas nr 2-22-150807 kahtlus, kas hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi on hageja töötaja, kes esindab hagejat töökohustusena. Seetõttu määras kohus hagejale eelnimetatud asjas tähtaja välja toomaks, millises lepingulises suhtes osutab Alar Liivamägi hagejale teenust ja esitama kohtule selle kohta tõendi. Hageja kohtule eeltoodud asjas vastust ega tõendeid ei esitanud. Hageja ei kõrvaldanud kahtlust selle kohta, et hageja lepinguline esindaja võib olla hageja töötaja. Seetõttu jätab kohus ka käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Kohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks uuesti määrata hageja esindajale tähtaega selgitamaks, millises lepingulises suhtes osutab Alar Liivamägi hagejale teenust. Äriregistrist nähtuvalt on hageja esindaja endiselt ka hageja andmekaitsespteisalist. Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS § 4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja.