2-18-6755/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

12.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Delavue Est OÜ esitas 30.04.2018 a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgnevat: Avalduse kohaselt võlgnik osutas teenuseid füüsilistele isikutele kosmetoloogia alal neile, kes sõlmisid laenulepinguid teenuste ostmiseks. Teenuse aluseks oli krediidiettevõtete poolt jooksev teenuste krediteerimine – krediidiettevõte maksis kinni peamise osa teenusest, hiljem aga klient maksis juba krediidiettevõttele. 2017.a jaanuaris olevat võlgnikku massrünnatud ajakirjanike poolt. Selle tulemusena kannatas võlgnik suurt maine langust, mis viis suure majandusliku kaotuseni. 2018.a märtsis ja aprillis ilmus rida artikleid internetis, kus ettevõtte tegevus seati alusetult kahtluse alla. Selle tulemusena partneritest krediidiettevõtetest üks lõpetas koostöö ning teine peatas selle. Kuna krediteerimine lõppes, siis ettevõte ei olnud enam võimeline ostma vajalikke preparaate, spetsialistidele töö eest maksma, palka maksma, tasuma muude vajalike kulude eest. Juhtkond pidas läbirääkimisi alternatiivsete krediteerimise võimaluste leidmiseks, kuid keegi ei soovinud enam koostööd teha. Edasine tegevus ainult halvendas majanduslikku olukorda, võlgnik ei suutnud laenuandjatele võlgu tasuda ega osutada teenuseid, mille eest oli juba tasutud, siis otsustas juhtkond esitada avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Delavue Est OÜ on asutatud 30.10.2015.a XXX ja XXXi poolt. Ta rentis Eften Sky OÜ-lt ruumid Tallinnas XXX hotelliga ühes hoones ning kohandas ja sisustas need kosmeetikateenuste osutamiseks. Renditasu kuus moodustas 8633.- eurot, millele lisandusid kommunaalkulud. Võlgnik sõlmis LHV Finance OÜ-ga ja OÜ-ga Koduliising koostöölepingud klientide finantseerimiseks. Juhatuse liikmeks oli XXX, hiljem ta vabastati ja alates 28.03.2017.a on juhatuse liikmeks Venemaa kodanik XXX. Töötajaid on võlgniku poolt esitatud nimekirjas kokku

64.Võlgnik loodetud käivet, mille arvel saanuks katta kõik kulud, ei saavutanud ja 2016.a majandusaasta lõpetati 371 268 euro suuruse kahjumiga. 2017. majandusaasta lõpetati samuti 380 563 euro suuruse kahjumiga ja omakapital oli juba 749 331 euroga miinuses. 2018.a aprilli lõpus võlgnik lõpetas majandustegevuse. Käesoleval ajal on teavitatud Töötukassat kollektiivsest koondamisest, milleks Töötukassa andis ka loa. Pressinõukogu arutas võlgniku kaebust seoses 20.01.2017.a Eesti Päevalehes avaldatud artikliga „Radisson hotellis tegutseb ilusalongi varjus laenuvabrik“. Pressinõukogu 30.03.2017.a otsuse kohaselt Eesti Päevaleht ei rikkunud head ajakirjandustava. Võlausaldaja XXX esitas avalduse Politsei- ja Piirivalveametile võlgniku poolt tema suhtes kelmuse toimepanemise kohta. 21.05.2018.a jäeti kriminaalmenetlus alustamata (kriminaalmenetlus nr 18230100750). Ajutine haldur saatis 09.05.2018.a võlgniku esindajatele teabenõude, millele palus vastata hiljemalt 16.mail 2018. Lepinguline esindaja teatas 06.juunil 2018.a haldurile, et ta on palunud juhatuse liikmel vajalikud dokumendid esitada, kuid selle ajani ta ei olevat neid saanud. Pärast meeldetuletusi lepinguline esindaja 11.o6.2018.a kell 11.45 vastas ajutise halduri teabenõudele. Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud raamatupidamisprogrammi väljatrükkide kohaselt võlgneb võlgnik 30. aprilli 2018. a seisuga klientidele 1 054 215 eurot, töötajatele 104 735 eurot, hankijatele 10 647 eurot, maksuvõlad moodustavad 82 960 eurot ja võlad juhatuse liikmele 54 482 eurot. Seega moodustavad võlad kokku vähemalt 1 390 819 eurot, kuid arvestades, et 30. aprillist 2018 on möödunud enam kui kuu aega ja võlgnevus saamata palga ja maksude lisandumisega, samuti ruumide rendi (8633 eurot kuus) näol pidevalt kasvab, siis on võlgnevus orienteeruvalt 1,4 miljonit eurot. Samas on raha pangakontol Swedbank AS-s vaid 372 eurot ning põhivahendite raamatupidamislik maksumus moodustab 45 864 eurot. Põhivahendid asuvad kuni käesoleva ajani renditud ruumides, tekitades täiendavat kulu. Pankade andmeil teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma. Kassas raha olemasolu kohta kindlad andmed puuduvad. Maanteeameti andmeil võlgnikule sõidukeid ega väikelaevu ei kuulu. Võlgnik ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja seega sissetulekud puuduvad, võlgnevus aga kasvab. Võlgnikul on kohustusi ligikaudu 1,4 miljonit eurot, kuid vara raamatupidamislikus maksumuses umbes 45 000 eurot. Samas kasutatud kontorimööbli turuväärtus on negatiivne, sest selle ümberpaigutamine ja hoiukulud ületavad tavaliselt selle eest kiirmüügikorras saadavat hinda. Samuti on kasutatud kosmeetikaseadmete turg väike, mistõttu nende turuväärtus võib mitte ületada 20% raamatupidamislikust väärtusest. Põhivahenditest tulekustutussüsteem ja videosüsteem on ehitatud konkreetsete ruumide vajadusi ning spetsiifikat arvestades ning nende raamatupidamislik väärtus koosneb peamiselt nende paigaldamise maksumusest, mistõttu nende turuväärtus läheneb nullile. Seega võib võlgniku vara reaalne väärtus olla ainult umbes 5000 kuni 6000 eurot. Võlgnik ei soovi täiendavaid investeeringuid võlgniku maksevõime taastamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks teha ning esitas kohtule pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku enda pankrotiavalduse korral eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku pangakontolt on vahetult enne pankrotiavalduse esitamist 16.04.2018 kuni 22.04.2018.a sularahas välja võetud 11 850 eurot, mille kasutusotstarve on ajutisele haldurile teadmata ja mida võib olla võimalik tagasi nõuda või tagasi võita. Samas arvestades, et juhatuse liikme näol on tegemist väljaspool Eestit resideeruva Venemaa kodanikuga võib raha reaalne tagasisaamine osutuda keeruliseks ja kulukaks. Teisi vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Likviidset vara, mida saaks ajutise halduri tasu ning kulude hüvitamiseks, samuti pankrotimenetluse kulude katteks kasutada, on käesoleval ajal võlgnikul ainult 372,5 eurot

pangakontol oleva raha näol. Väheväärtuslik põhivara tekitab suuri kulusid hoiukulude näol (praegu vähemalt 8633 eurot kuus), millele võivad lisanduda transpordikulud vara teisele hoiupinnale viimiseks, jne. Arvestades et varade reaalne müügihind võib olla ainult umbes 5000 kuni 6000 eurot, on ilmne, et varade müügist saadav ei kata kõiki mõistlikke pankrotimenetluse kulusid (ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis koos käibemaksuga 1123 eurot, halduri tasu ja kulud koos käibemaksuga umbes 2500 eurot, vara transpordi- ja hoiukulu ning müügikulud umbes 16 000 eurot arvestusega 2 kuu eest, dokumentide hoiukulu umbes 1200 eurot, raamatupidamisteenus seoses töötajate saamatajäänud töötasu, hüvitiste ja saamata jäänud puhkuserahade saamiseks Töötukassale esitatava taotlusega umbes 500eurot, jne). Juhul, kui otsustatakse esitada hagi vara tagasinõudmiseks või tagasivõitmiseks, lisandub riigilõiv summas 600 eurot, millele võivad lisanduda erinevad kohtukulud. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankrS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 8000 eurot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on ebaõnnestunud, liiga optimistlik äriplaan ja loodetud käibe mittesaavutamine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on pankrotistumise põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kooskõlas PankrS § 23 palub ajutine haldur määrata ajutise halduri tasuks 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot; määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 43 eurot, millele lisandub käibemaks 8,6 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis määrata OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid (reg kood 10145857, pangakonto nr XXX Swedbank). Kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri kulude hüvitis ja tasu 397 euro ulatuses välja mõista riigi vahenditest. Pankrotimenetluse lõppedes määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige XXX (sündinud 03.02.1978). Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Delavue Est OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid ligi 1,4 miljonit eurot, vara hinnanguliselt 5000 kuni 6000 eurot. Võlgniku esindaja selgitas 12.06.2018 toimunud kohtuistungil, et temale teadaolevalt on võlgniku valve all oleva vara väärtuseks hinnanguliselt 40 000 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur peab võimalikuks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Delavue Est OÜ juhatuse liige XXX (isikukood ).