Swedbank AS-i hagi RP (P, pankrotis) vastu võlausaldajate 19.06.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.11.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Birgit Juhanson Kostja RP (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxx), esindaja võlausaldajate üldkoosoleku valitud esindaja Andres Hermet
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 02.11.2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad Swedbank AS-i kanda. Välja mõista Swedbank AS-ilt ringkonnakohtu menetluskulud 511,20 eurot RP (pankrotis) kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Swedbank AS-il tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.Swedbank AS (hageja) esitas 03.07.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse RP (pankrotis; kostja) vastu. Hagis ja selle täpsustuses palus hageja tunnistada osaliselt kehtetuks võlausaldajate 19.06.2017 üldkoosoleku otsuse RP (pankrotis) pankrotiasjas teise päevakorrapunkti esimese poole osas, millega otsustati vara müügi tingimused: - Anda RP pankrotivaraks oleva 1⁄2 kaasomandi osa, 461/392900 mõttelist osa kinnistust registriosa number xxxxxxxx ja pankrotivaraks oleva 1⁄2 kaasomandi osa, 925/28495 mõttelist osa kinnistust registriosa number xxxxxxxx müügiõigus üle kohtutäitur Elin Vilippusele tingimusel, et peale täitekulude mahaarvamist tuleb 50% tulemist maksta RP pankrotivarasse 5 tööpäeva jooksul. - Kui kohtutäitur pole nõus müüma eelnimetatud üldkoosoleku poolt määratud tingimustel, siis vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-17 sätestatule müüa pankrotivõlgniku ja TT mõttelised osad samaaegselt koordineeritud enampakkumisel pankrotihalduri ja kohtutäituri poolt. Haldur ja täitur avaldavad ühise enampakkumise teate ja määravad enampakkumise läbiviimiseks sama tähtaja. Hagi kohaselt toimus 19.06.2017 kell 12.00 RP (pankrotis) pankrotiasjas võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli toimkonna liikmete vabastamine ja uute toimkonna liikmete valimine ning pankrotivara müügi otsustamine. 20.06.2017 edastas haldur võlausaldajatele üldkoosoleku protokolli. Hageja esitas 21.06.2017 taotluse protokolli parandamiseks. Haldur edastas uue protokolli vastuvõetud otsustega 21.06.2017, mille võlausaldajad said kätte 22.06.2017. Kõnealune otsus on vastuolus täitemenetluse seadustikust (TMS) ja kohtutäituri seadusest (KTS) tulenevate põhimõtetega päevakorrapunkti osas, millega otsustati vara müügi tingimused. Kohtutäitur peab oma ametitegevuses olema erapooletu ja täitma ametiülesandeid vabana igasugustest välistest mõjutustest, ajenditest, surveavaldustest, ähvardustest ja sekkumistest. Enampakkumise tingimused, sh aja ja alghinna määrab kohtutäitur ning asjade müügist saadud tulemi jaotab täitur sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. TMS-i järgi kannab täitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle 10 tööpäeva jooksul raha täituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest. Arvestades, et kinnistule registriosa numbriga xxxxxxxx on seatud kaks hüpoteeki ja põhimõtet, et hüpoteegipidajate nõuded on eelistatud teistele nõuetele, ei oleks üldkoosoleku poolt tehtud otsus täite- ja pankrotimenetluse jaoks ökonoomne, see muudaks menetluste läbiviimise tunduvalt segasemaks ja rikuks hüpoteegipidajate huve. Sellises olukorras ei saaks sissenõudja nõue rahuldatud kõige kiiremal viisil. Lisaks tekiks nn topelttasustamise küsimus, kuna saadud tulemist tuleb arvestada nii täituri kui ka halduri tasu. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kõik võlausaldajate 19.06.2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on seaduslikud ega riku võlausaldajate ühiseid huve. Hageja leiab ekslikult, et pankrotivara müügiõiguse üleandmisel
2(7)
täiturile on täpsemate müügitingimuste kindlaksmääramine lubamatu. Üldjuhul müüb täitur võlgniku vara täitemenetluses ametitoiminguna, kuid kui haldur annab pankrotivarasse kuuluva kaasomandiosa müügiõiguse üle täiturile, on tegemist olukorraga, kus täitur viib enampakkumise läbi ametiteenusena väljaspool täitemenetlust. Sellise enampakkumise läbiviimisel saab kohaldada TMS-i sätteid vaid osaliselt, kuna TMS reguleerib eelkõige võlgniku vara sundmüüki sissenõudja(te) nõuete rahuldamiseks, mis on erinev ametiteenusena läbiviidava enampakkumise eesmärgist. Seetõttu ei ole nn eraenampakkumise korral kohaldatavad ka sätteid, mis reguleerivad tulemi jaotamist sissenõudjate vahel. Kui kohtutäitur viib enampakkumise läbi ametiteenusena halduri taotlusel, peab tal olema võimalik määrata kindlaks ka vara alghind enampakkumisel ja vara allahindluse maksimaalne ulatus kordusenampakkumise puhuks. Tingimus, mille kohaselt peab täitur maksma korteriomandite müügi tulemist 50% pankrotivarasse, on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-38-17. Riigikohus leidis, et välistatud ei ole võlgniku ja TT mõtteliste osade samaaegne koordineeritud müük pankrotimenetluses ja täitemenetluses. Hageja soovib võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kaudu saavutada seda, et tema hüpoteegiga tagatud nõue RP vastu rahuldataks täies ulatuses täitemenetluses. Maakohtu lahend
3.Maakohus jättis 02.11.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis rahuldamata R. P (pankrotis) taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Vaidlusaluse 19.06.2017 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli toimkonna liikmete vabastamine ja uute toimkonna liikmete valimine ning pankrotivara müügi otsustamine. 20.06.2017 edastas haldur võlausaldajatele üldkoosoleku protokolli ja 21.06.2017 esitas hageja taotluse üldkoosoleku protokolli parandamiseks. Haldur edastas uue protokolli vastuvõetud otsustega 21.06.2017, mille võlausaldajad said kätte 22.06.2017. Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus luges need TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. 19.06.2017 üldkoosoleku otsuste kohta tehtud parandatud protokolli sai hageja kätte 22.06.2017, vaidlustamiseks esitati hagi 03.07.2017, seega tähtaegselt (PankrS § 83 lg-d 1, 2). Hageja vaidlustab vara müügiga seotud otsuseid. Esimese otsusega anti vara müügi õigus kohtutäiturile tingimusel, et pärast kulude mahaarvamist tuleb 50% maksta võlgniku pankrotivarasse 5 tööpäeva jooksul. Teise (alternatiivse) otsusega otsustati müüa võlgniku ja T. T mõttelised osad samaaegselt koordineeritud enampakkumisel halduri ja täituri poolt. Kohus nõustus kostjaga, et tegu on eraenampakkumisega ametiteenusena, kus kohalduvad TMS-i normid vaid osaliselt. KTS § 8 lg 1 p 1 kohaselt kohtutäitur võib isiku taotlusel ametiteenusena mh viia läbi vallas- ja kinnisasja enampakkumise (eraenampakkumine). KTS § 8 lg 5 järgi lepitakse ametiteenuse osutamise tingimused ja tasustamise kord teenuse taotlejaga kokku kirjalikult. Kokkulepitud tingimused ja tasu peavad olema kooskõlas hea ametitavaga. Kuna tingimused lepitakse kokku taotlejaga, saab kokku leppida tingimused teisiti kui on reguleeritud TMS-is. Üldkoosolekul otsustatud tingimused vara müügiks ei ole ebamõistlikud. Pealegi võib kohtutäitur ametiteenuse osutamisest keelduda (KTS § 8 lg 3). Selle võimalusega on arvestatud juba ka üldkoosolekul, kuna otsustatud on alternatiivne vara müümise võimalus. Seega ei ole eraenampakkumise korraldamisel taotleja poolt omapoolsete tingimuste esitamine vastuolus seadusega ega riku kuidagi täituri sõltumatust, kuna täitur võib teenuse osutamisest keelduda.
3(7)
Hageja argumendid ei ole sellised, mille alusel võiks pidada üldkoosoleku otsuseid vara müügi kohta ebaseaduslikeks. Kui müüa tuleb kaasomandis olev asi selliselt, et üks omanik on pankrotis ja teine ei ole, siis ei saa müüa asja tervikuna kas pankrotimenetluses (teine omanik ei ole pankrotis) või täitemenetluses (pankrotivara käsutamise õigus on halduril mitte täituril, lisaks ei oleks see kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgi ja normidega). Kohtule arusaadavalt on hageja huvi, et asi müüdaks täitemenetluses, kuid sel juhul väheneb pankrotivara ja see ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses. Pankrotimenetluses tuleb arvestada, et menetlus hõlmab kõiki võlausaldajaid, mitte ainult ühte nagu tavaliselt täitemenetluses. Vara müük täitemenetluses võib seetõttu osutuda ka teisi võlausaldajaid kahjustavaks. Lisaks näeb PankrS ette, et pandiga tagatud nõude võlausaldaja vastutab teatud ulatuses pankrotimenetluse kulude kandmise eest. Menetluse segasemaks muutumine ja topelttasustamine (tasu nii täiturile kui haldurile) ei anna alust viia pankroti- ja täitemenetlust läbi ebakorrektselt ja seadusele mittevastavalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-38-17 p-s 19 käsitlenud sellises olukorras tasustamise küsimust ja leidnud, et sellise tasu kompenseerib võimalus vara tervikuna müüa, kuna mõtteliste osade eraldi müük ei pruugi anda tulemust. Riigikohus märkis, et PankrS võimaldab anda müügiõiguse kohtutäiturile, kui see annaks tulemuseks suurema kasu ja sel juhul tuleks täituril pärast täitekulude mahaarvamist kanda 50% saadud tulemist võlgniku pankrotivarasse. Seejuures on viidatud sellele, et kui selline lahendus mingil põhjusel ei ole võimalik, siis ei ole välistatud koordineeritud müük, kuna kehtivad õigusaktid ei näe müügiks ette täiendavaid võimalusi. Seega on võlausaldajate 19.06.2017 üldkoosoleku otsus seaduslik ja hagi jäi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kostja palus määrata kindlaks ja välja mõista menetluskulud. PankrS § 83 lg 5 alusel on kostja esindaja näol tegu seadusliku esindajaga. Kuna õigusabikulude väljamõistmine on TsMS § 175 järgi ette nähtud juhul, kui esindajaks on lepinguline esindaja, jäi taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonmenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus on vastuolus TMS § 105 lg-tega 1 ja 2 ning § 174 lg-ga 1, kuna üldkoosolek määras kohtutäiturile täpsed tingimused enampakkumise läbiviimisel tulemi jaotamiseks. Kohtutäituril on TMS-ist tulenev õigus müüa pankrotis mitteoleva T. T mõtteline osa ja PankrS § 136 lg-st 1 tulenev õigus müüa pankrotivõlgniku vara enampakkumisel TMSis sätestatud korras. Seega ei kuulu kohaldamisele KTS-i sätteid ametiteenuse osas. Haldur annab PankrS § 136 lg 1 arvestades kohtutäiturile üle enda menetlusliku õiguse ja täitur viib läbi enampakkumise kogu vara suhtes, tuginedes TMS-ile. Kuivõrd kohtutäitur algatas hageja täitmisavalduse alusel täitemenetluse ka T. Tle kuuluva vara suhtes, on eraenampakkumise läbiviimiseks vajalik ka hageja nõusolek. Kuna täitemenetlus on juba alustatud, oleks uue menetluse algatamine KTS § 8 lg 1 p 1 alusel ebaotstarbekas (vt nt TMS § 53 lg 2, PankrS § 55 lg 1), arvestades täiendavaid kulusid, sh ajakulu. Enampakkumise läbiviimine TMS-i alusel on efektiivsem, sest menetlus ei eelda tingimuste ja tasustamise korra kokkuleppeid, arvestades mh, et tegemist on mahuka pankrotimenetlusega. Ametiteenuse läbiviimine eraenampakkumise teel kahjustaks võlausaldajate ja võlgniku huve. Enampakkumine viiakse läbi kahe kinnisasja suhtes ja alles vara müügi käigus selgub, milline
4(7)
on müügist saadud tulem. Maakohus ei põhjendanud ja kostja ei ole välja toonud, miks eraenampakkumise läbiviimine annaks suuremat kasu ja oleks võlausaldajate huvides. Juhul kui vara müük tuleb läbi viia ametiteenuse näol eraenampakkumisena, ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsus kooskõlas ametiteenuse läbiviimise tingimustega KTS § 8 lg 5 tähenduses. Üldkoosoleku otsus ei sisalda täpseid tingimusi ametiteenuse läbiviimiseks, puudub kokkulepe täituri tasu osas ja puudub kirjalik kokkulepe eelnimetatud tingimuste osas täituriga. Ainuüksi 5 tööpäeva jooksul 50% tulemi kandmine võlgniku pankrotivarasse ei ole piisav tingimus. Maakohtu lahend rikub hüpoteegipidajate õigusi. Hüpoteegiga koormatud kinnisasi tuleb müüa enampakkumisel ja sellest tuleb teha hüpoteegipidajale väljamaksed (vt analoogia korras Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-14, p 16). Arvestades täitemenetluse osas TMS § 174 lg 3 p-s 2 ja pankrotimenetluse puhul PankrS § 153 lg 1 p-s 1 väljatoodud põhimõtteid, tuleb hüpoteegiga tagatud nõuet eelistada teistele nõuetele. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-17 pole analüüsitud kaasomanike vahelisi võlaõiguslikke suhteid, mistõttu ei ole see antud juhul osaliselt asjakohane. Arvestades asjaõigusseaduse § 325 lg-t 1 ja § 352 lg-t 1 on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TMS-is sätestatud korras igakordselt omanikult ja hüpoteeki peab saama realiseerida tervikuna. Lisaks tuleb täitemenetluse läbiviimisel lähtuda TMS § 53 lg-t 3 ja § 137 arvestades põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.TMS § 105 reguleerib tulemi jaotamist asjade müügi korral ja selle esimese lõike kohaselt jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. Sama sätte teise lõike kohaselt kannab kohtutäitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest, kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist. TMS § 174 lg 1 reguleerib kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamist. Mõlemad normid reguleerivad sundtäitmisele esitatava täitedokumendi täitmist.
8.Käesoleval juhul on võlausaldajate üldkoosolek teinud pankrotihaldurile ülesandeks anda vara müügiõigus üle kohtutäiturile nn eraenampakkumise läbiviimiseks, kusjuures täitur peaks kandma 50% müügitulemist peale täitekulude mahaarvamist pankrotivarasse lühema tähtaja ehk viie päeva jooksul. Nii sundenampakkumise kui eraenampakkumise korral on kohtutäituril õigus tasule. Kohtutäituri seaduse § 8 lg 5 kohaselt lepitakse ametiteenuse osutamise tingimused ning tasustamise kord teenuse taotlejaga kokku kirjalikult. Kokkulepitud tingimused ja tasu peavad olema kooskõlas hea ametitavaga. Nimetatust tulenevalt on eraenampakkumise korraldamine teoreetiliselt võimalik üldkoosoleku poolt heakskiidetud
5(7)
tingimustel. Maakohus on põhjendatult viidanud ka asjaolule, et kui selline lahendus ei ole mingil põhjusel võimalik, siis ei ole välistatud tulenevalt üldkoosoleku otsusest koordineeritud müük. Ka võlausaldajate üldkoosolek on lähtunud võimalusest, et kohtutäitur ei pruugi nõustuda sõlmima pankrotihalduriga lepingut üldkoosoleku poolt määratud tingimustel.
9.Hageja arvates ei saa pankrotimenetluses vara eraenampakkumisel tulenevalt PankrS § 136 lg-st 1 müüa. PankrS § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevas seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole võimalik pankrotivara müüa tervikuna täitemenetluses ega pankrotimenetluses. Pankrotiseaduse mõttest tulenevalt tuleb vara müüa võimalikult suurt kasu andval viisil ja võlausaldajate huve arvestades. PankrS § 136 lg-st 1 tulenevalt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seadus peab ilmselt silmas sundenampakkumist. Tulenevalt PankrS § 137 lg-st 1 võib võlausaldajate üldkoosolek teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük annab sel viisil suuremat kasu. Nimetatust tulenevalt saab asuda järeldusele, et ka eraenampakkumine on selline vara müügi viis, mille kohta võib üldkoosolek teha haldurile ettekirjutuse.
10.Üldkoosoleku otsuse alusel saab müüa üksnes pankrotivarasse kuuluvat R. P kaasomandi osa, mistõttu on põhjendamatu apellandi seisukoht, et eraenampakkumise läbiviimiseks on vajalik hageja nõusolek. T. Tle kuuluva täitemenetluse raames ei saa R. P osa müüa. R. P suhtes algatas kohtutäitur vaidlustamata asjaolude kohaselt täitemenetluse hageja avalduse alusel, kuid see täitemenetlus on täituri poolt lõpetatud. Seega tuleb R. P kaasomandi osa müümiseks algatada uus täitemenetlus või nagu käesoleval juhul on otsustatud, müüa see eraenampakkumise korras.
11.Hageja ei ole selgitanud, kuidas eraenampakkumine tema kulutusi võrreldes sundenampakkumisega suurendada saab ja miks ta leiab, et selline viis on aeglasem kui täitemenetluses vara müük. Apellandi kui pandiga tagatud nõude omaniku kohustus osaleda koos teiste võlausaldajatega pankrotimenetluse kulude kandmises tuleneb PankrS § 153 lg-st 2, mille kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük viisil, et 1⁄2 mõttelist osa müüb kohtutäitur eraenampakkumisel ja 1⁄2 osas müüb sama kohtutäitur võlgnikule mittekuuluvat osa hageja alustatud täitemenetluse alusel, võimaldab müüa hüpoteegiga koormatud vara tervikuna. Hageja väited pankrotimenetluse mahukuse kohta on üldsõnalised ja esitatud esmakordselt ringkonnakohtus, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta (TsMS 652 lg 4 alusel). Eraenampakkumisele panek ei eelda täiendavaid kokkuleppeid võlausaldajatega tingimuste ja tasustamise kohta, kuna pankrotihaldur saab kohtutäituri poole pöörduda üldkoosoleku otsuse alusel, sõlmides kohtutäituriga eraldi kokkuleppe. Pankrotihalduri kohustus on seejuures tagada PankrS § 137 lg-st 1 tulenevalt, et vara müüakse suuremat kasu andval viisil.
12.Kuigi Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-17 pole analüüsitud kaasomanike vahelisi suhteid, on maakohtu viide selle lahendi punktile 19 seonduvalt kohtutäituri tasustamise küsimusega asjakohane.
13.Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda (TsMS § 162 lg 1
6(7)
ja § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
14.Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 511,20 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 3 tundi 3 minutit, ringkonnakohtu kirjaga tutvumine 5 minutit ja apellandi 04.06.2018 seisukohaga tutvumine, nõupidamine kliendiga 25 minutit.
15.Apellant ei esitanud menetluskulude taotlusele vastuväited.
16.Arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele koostatud vastuse mahtu ning sisu, saab pidada viimasele kulutatud aega vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Ringkonnakohtu kirjaga tutvumine 5 minutit ja kliendiga nõupidamine on vajalik ja põhjendatud kokku 30 minutilise ajakuluga. Kirja sisu tuli tutvustada kliendile ja selgitada talle selle tähendust käesolevas asjas. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot + käibemaks on mõistlik.
17.Seega on vastustaja põhjendatud menetluskulud 511,20 eurot ja nimetatud summa kuulub väljamõistmisele apellandilt vastustaja kasuks. Vastustaja taotluse alusel märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb apellandil tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.