Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-10226
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi RP (P, pankrotis) vastu võlausaldajate 19.06.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.11.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Birgit Juhanson Kostja RP (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxx), esindaja võlausaldajate üldkoosoleku valitud esindaja Andres Hermet
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(7)
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
2(7)
täiturile on täpsemate müügitingimuste kindlaksmääramine lubamatu. Üldjuhul müüb täitur võlgniku vara täitemenetluses ametitoiminguna, kuid kui haldur annab pankrotivarasse kuuluva kaasomandiosa müügiõiguse üle täiturile, on tegemist olukorraga, kus täitur viib enampakkumise läbi ametiteenusena väljaspool täitemenetlust. Sellise enampakkumise läbiviimisel saab kohaldada TMS-i sätteid vaid osaliselt, kuna TMS reguleerib eelkõige võlgniku vara sundmüüki sissenõudja(te) nõuete rahuldamiseks, mis on erinev ametiteenusena läbiviidava enampakkumise eesmärgist. Seetõttu ei ole nn eraenampakkumise korral kohaldatavad ka sätteid, mis reguleerivad tulemi jaotamist sissenõudjate vahel. Kui kohtutäitur viib enampakkumise läbi ametiteenusena halduri taotlusel, peab tal olema võimalik määrata kindlaks ka vara alghind enampakkumisel ja vara allahindluse maksimaalne ulatus kordusenampakkumise puhuks. Tingimus, mille kohaselt peab täitur maksma korteriomandite müügi tulemist 50% pankrotivarasse, on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-38-17. Riigikohus leidis, et välistatud ei ole võlgniku ja TT mõtteliste osade samaaegne koordineeritud müük pankrotimenetluses ja täitemenetluses. Hageja soovib võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kaudu saavutada seda, et tema hüpoteegiga tagatud nõue RP vastu rahuldataks täies ulatuses täitemenetluses. Maakohtu lahend
3(7)
Hageja argumendid ei ole sellised, mille alusel võiks pidada üldkoosoleku otsuseid vara müügi kohta ebaseaduslikeks. Kui müüa tuleb kaasomandis olev asi selliselt, et üks omanik on pankrotis ja teine ei ole, siis ei saa müüa asja tervikuna kas pankrotimenetluses (teine omanik ei ole pankrotis) või täitemenetluses (pankrotivara käsutamise õigus on halduril mitte täituril, lisaks ei oleks see kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgi ja normidega). Kohtule arusaadavalt on hageja huvi, et asi müüdaks täitemenetluses, kuid sel juhul väheneb pankrotivara ja see ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses. Pankrotimenetluses tuleb arvestada, et menetlus hõlmab kõiki võlausaldajaid, mitte ainult ühte nagu tavaliselt täitemenetluses. Vara müük täitemenetluses võib seetõttu osutuda ka teisi võlausaldajaid kahjustavaks. Lisaks näeb PankrS ette, et pandiga tagatud nõude võlausaldaja vastutab teatud ulatuses pankrotimenetluse kulude kandmise eest. Menetluse segasemaks muutumine ja topelttasustamine (tasu nii täiturile kui haldurile) ei anna alust viia pankroti- ja täitemenetlust läbi ebakorrektselt ja seadusele mittevastavalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-38-17 p-s 19 käsitlenud sellises olukorras tasustamise küsimust ja leidnud, et sellise tasu kompenseerib võimalus vara tervikuna müüa, kuna mõtteliste osade eraldi müük ei pruugi anda tulemust. Riigikohus märkis, et PankrS võimaldab anda müügiõiguse kohtutäiturile, kui see annaks tulemuseks suurema kasu ja sel juhul tuleks täituril pärast täitekulude mahaarvamist kanda 50% saadud tulemist võlgniku pankrotivarasse. Seejuures on viidatud sellele, et kui selline lahendus mingil põhjusel ei ole võimalik, siis ei ole välistatud koordineeritud müük, kuna kehtivad õigusaktid ei näe müügiks ette täiendavaid võimalusi. Seega on võlausaldajate 19.06.2017 üldkoosoleku otsus seaduslik ja hagi jäi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kostja palus määrata kindlaks ja välja mõista menetluskulud. PankrS § 83 lg 5 alusel on kostja esindaja näol tegu seadusliku esindajaga. Kuna õigusabikulude väljamõistmine on TsMS § 175 järgi ette nähtud juhul, kui esindajaks on lepinguline esindaja, jäi taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4(7)
on müügist saadud tulem. Maakohus ei põhjendanud ja kostja ei ole välja toonud, miks eraenampakkumise läbiviimine annaks suuremat kasu ja oleks võlausaldajate huvides. Juhul kui vara müük tuleb läbi viia ametiteenuse näol eraenampakkumisena, ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsus kooskõlas ametiteenuse läbiviimise tingimustega KTS § 8 lg 5 tähenduses. Üldkoosoleku otsus ei sisalda täpseid tingimusi ametiteenuse läbiviimiseks, puudub kokkulepe täituri tasu osas ja puudub kirjalik kokkulepe eelnimetatud tingimuste osas täituriga. Ainuüksi 5 tööpäeva jooksul 50% tulemi kandmine võlgniku pankrotivarasse ei ole piisav tingimus. Maakohtu lahend rikub hüpoteegipidajate õigusi. Hüpoteegiga koormatud kinnisasi tuleb müüa enampakkumisel ja sellest tuleb teha hüpoteegipidajale väljamaksed (vt analoogia korras Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-14, p 16). Arvestades täitemenetluse osas TMS § 174 lg 3 p-s 2 ja pankrotimenetluse puhul PankrS § 153 lg 1 p-s 1 väljatoodud põhimõtteid, tuleb hüpoteegiga tagatud nõuet eelistada teistele nõuetele. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-17 pole analüüsitud kaasomanike vahelisi võlaõiguslikke suhteid, mistõttu ei ole see antud juhul osaliselt asjakohane. Arvestades asjaõigusseaduse § 325 lg-t 1 ja § 352 lg-t 1 on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TMS-is sätestatud korras igakordselt omanikult ja hüpoteeki peab saama realiseerida tervikuna. Lisaks tuleb täitemenetluse läbiviimisel lähtuda TMS § 53 lg-t 3 ja § 137 arvestades põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil. Vastus apellatsioonkaebusele
5(7)
tingimustel. Maakohus on põhjendatult viidanud ka asjaolule, et kui selline lahendus ei ole mingil põhjusel võimalik, siis ei ole välistatud tulenevalt üldkoosoleku otsusest koordineeritud müük. Ka võlausaldajate üldkoosolek on lähtunud võimalusest, et kohtutäitur ei pruugi nõustuda sõlmima pankrotihalduriga lepingut üldkoosoleku poolt määratud tingimustel.
6(7)
ja § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.