Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

 Kui kohtutäitur pole nõus müüma eelnimetatud üldkoosoleku poolt määratud tingimustel, siis vastavalt Riigikohtu lahendis 3-2-1-38-17 sätestatule müüa pankrotivõlgniku ja XXX mõttelised osad samaaegselt koordineeritud enampakkumisel pankrotihalduri ja kohtutäituri poolt. Haldur ja täitur avaldavad ühise enampakkumise teate ja määravad enampakkumise läbiviimiseks sama tähtaja. 19.06.2017 kell 12.00 toimus võlgniku XXX (pankrotis) pankrotiasjas võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli toimkonna liikmete vabastamine ja uute toimkonna liikmete valimine ning pankrotivara müügi otsustamine. 20.06.2017 edastas pankrotihaldur võlausaldajatele üldkoosoleku protokolli. Hageja esitas 21.06.2017 taotluse üldkoosoleku protokolli parandamiseks. Pankrotihaldur edastas uue protokolli vastuvõetud otsustega 21.06.2017, mille võlausaldajad said kätte 22.06.2017. Hageja leiab, et kõnealune otsus on vastuolus seadusega päevakorrapunkti osas, millega otsustati vara müügi tingimused. Võlausaldajate üldkoosolek on määranud kohtutäiturile vara müügi läbiviimiseks täpsed tingimused, mis on vastuolus täitemenetluse seadustikust ja kohtutäituri seadusest tulenevate põhimõtetega. Võlausaldajate üldkoosolekul puudub õigus kohtutäiturit kohustada enampakkumist läbi viima ettenähtud tingimustel. Kohtutäitur peab oma ametitegevuses olema erapooletu. Kohtutäitur täidab oma ametiülesandeid vabana igasugustest välistest mõjutustest, ajenditest, surveavaldustest, ähvardustest ja sekkumistest. Enampakkumise tingimused, sh aja ning alghinna määrab kohtutäitur ning asjade müügist saadud tulemi jaotab kohtutäitur sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Täitemenetluse seadustiku järgi kannab kohtutäitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle 10 tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest. Kohtutäitur on kohustatud järgima täitemenetluse seadustikust tulenevaid tingimusi. Arvestades, et kinnistule registriosa numbriga 21853901 on seatud kaks hüpoteeki ning põhimõtet, et hüpoteegipidajate nõuded on eelistatud teistele nõuetele, ei oleks üldkoosoleku poolt tehtud otsus kõnealuse täite- ja pankrotimenetluse jaoks ökonoomne, see muudaks menetluste läbiviimise tunduvalt segasemaks ning rikuks hüpoteegipidajate huve. Sellises olukorras ei saaks sissenõudja nõue rahuldatud kõige kiiremal viisil. Lisaks tekiks nn topelttasustamise küsimus, kuivõrd saadud tulemist tuleb arvestada nii kohtutäituri kui ka pankrotihalduri tasu. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kõik võlausaldajate 19.06.2017.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused on seaduslikud ega riku võlausaldajate ühiseid huve. Hageja leiab ekslikult, et pankrotivara müügiõiguse üleandmisel kohtutäiturile on täpsemate müügitingimuste kindlaksmääramine lubamatu. Üldjuhul müüb kohtutäitur võlgniku vara täitemenetluses ametitoiminguna, millisel juhul tuleb kohaldada täitemenetluse seadustiku sätteid. Kui pankrotihaldur annab pankrotivarasse kuuluva kaasomandiosa müügiõiguse üle kohtutäiturile, on sisuliselt tegemist olukorraga, kus kohtutäitur viib pankrotivarasse kuuluva kaasomandiosa enampakkumise läbi ametiteenusena väljaspool täitemenetlust. Sellise enampakkumise läbiviimisel saab kohaldada täitemenetluse seadustiku sätteid üksnes osaliselt, kuna täitemenetluse seadustik reguleerib eelkõige võlgniku vara sundmüüki sissenõudja(te) nõuete rahuldamiseks, mis on põhimõtteliselt erinev ametiteenusena läbiviidava enampakkumise eesmärgist. Seetõttu ei ole nn eraenampakkumise korral kohaldatavad ka sätteid, mis reguleerivad tulemi jaotamist sissenõudjate vahel.

Kui kohtutäitur viib enampakkumise läbi ametiteenusena vara omaniku taotlusel (praegusel juhul halduri taotlusel, kellele on läinud üle võlgniku vara käsutusõigus), peab omanikul olema võimalik määrata kindlaks ka vara alghind enampakkumisel, samuti vara allahindluse maksimaalne ulatus kordusenampakkumise puhuks. Tingimus, mille kohaselt peab kohtutäitur maksma korteriomandite müügi tulemist 50% pankrotivarasse, on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga 10.05.2017.a lahendis nr 3-2-1-38-17. Samuti leidis Riigikohus, et ei ole välistatud ka pankrotivõlgniku ja XXX mõtteliste osade samaaegne koordineeritud müük pankrotimenetluses ja täitemenetluses. Hageja peab enda õigusi rikkuvaks eelkõige võlausaldajate üldkoosoleku otsusega seatud tingimust, mille kohaselt peab kohtutäitur maksma kaasomandis olevate korteriomandite müügi tulemist 50% (s.o pankrotivara hulka kuuluva kaasomandiosa müügist saadu) pankrotivarasse. Järelikult soovib hageja võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kaudu lõpptulemusena saavutada seda, et tema hüpoteegiga tagatud nõue XXX vastu rahuldataks täies ulatuses täitemenetluses. Kohtu põhjendused 10.10.2017 toimunud eelistungil nõustusid pooled asja edasise menetlemisega kirjalikus menetluses. Hageja selgitas, et ta kaitseb võlausaldajate (eelkõige hüpoteegipidajate) huve – huve rikuks see, kui haldur ja täitur nõuaks sama enampakkumise eest tasu. Kostja jäi seisukohale et üldkoosoleku otsus ei ole seadusega vastuolus, ei kahjusta võlausaldajate huve ja vastab Riigikohtu lahendi juhistele, mh on topelttasu võimalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 19.06.2017 toimus XXX (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli toimkonna liikmete vabastamine ja uute toimkonna liikmete valimine ning pankrotivara müügi otsustamine. 20.06.2017 edastas pankrotihaldur võlausaldajatele üldkoosoleku protokolli (t lk 16-18, 30-33, 60-63). Hageja esitas 21.06.2017 taotluse üldkoosoleku protokolli parandamiseks. Pankrotihaldur edastas uue protokolli vastuvõetud otsustega 21.06.2017, mille võlausaldajad said kätte 22.06.2017 (t lk 5-8, 26-29, 64-67). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Vastavalt PankrS § 83 lg 1 „võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.“ Sama paragrahvi 2. lõike järgi „nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest.“ 19.06.2017 üldkoosoleku otsuste kohta tehtud parandatud protokolli sai hageja kätte 22.06.2017, vaidlustamiseks on hagi esitatud 03.07.2017, seega tähtaegselt. Hageja vaidlustab vara müügiga seotud otsuseid. Esimese otsusega anti vara müügi õigus kohtutäiturile tingimusel, et pärast kulude mahaarvamist tuleb 50% maksta võlgniku pankrotivarasse 5 tööpäeva jooksul. Teise (alternatiivse) otsusega otsustati müüa pankrotivõlgniku ja XXX mõttelised osad samaaegselt koordineeritud enampakkumisel pankrotihalduri ja kohtutäituri poolt.

Hageja on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosolek ei saa seada kohtutäiturile vara müümiseks täitemenetluse seadustikuga mittekooskõlas olevaid tingimusi (enampakkumise aeg, alghind, tulemi jaotamisega seonduvad küsimused), kuna tingimuste seadmine on üksnes kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur peab olema erapooletu ja sõltumatu välistest mõjutajatest ning on kohustatud järgima täitemenetluse seadustikus ettenähtud tingimusi. Kostja hinnangul on tegu eraenampakkumisega ametiteenusena, kus kohalduvad täitemenetluse seadustiku normid vaid osaliselt. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 2 kohaselt kohtutäituri ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ja ametiteenusteks. KTS § 8 lg 1 p 1 kohaselt kohtutäitur võib isiku taotlusel ametiteenusena muuhulgas viia läbi vallas- ja kinnisasja enampakkumise (eraenampakkumine). KTS § 8 lg 5 sätestab: „Ametiteenuse osutamise tingimused ning tasustamise kord lepitakse teenuse taotlejaga kokku kirjalikult. Kokkulepitud tingimused ja tasu peavad olema kooskõlas hea ametitavaga.“ Viimasest normist nähtub, et tingimused lepitakse kokku taotlejaga, seega saab kokku leppida tingimused teisiti kui on reguleeritud täitemenetluse seadustikus. Üldkoosolekul otsustatud tingimusi vara müügiks ei pea kohus iseenesest ebamõistlikuks. Pealegi võib kohtutäitur ametiteenuse osutamisest keelduda (KTS § 8 lg 3). Selle võimalusega on arvestatud juba ka üldkoosolekul, kuivõrd otsustatud on ka alternatiivne vara müümise võimalus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et eraenampakkumise korraldamisel ei ole taotleja poolt omapoolsete tingimuste esitamine vastuolus seadusega (samuti ei ole konkreetses asjas esitatud tingimused vastuolus seadusega) ega riku kuidagi ka kohtutäituri sõltumatust, kuna täitur võib teenuse osutamisest keelduda. Hageja hinnangul võlausaldajate üldkoosoleku otsuses kirjeldatud viisil vara müük ei ole ka ökonoomne, muudab menetluse segasemaks, rikub hüpoteegipidajate huve, sissenõudja nõue ei saa rahuldatud kõige kiiremal viisil, tekib topelttasustamise küsimus. Kostja on seisukohal, et hageja soovib lõpptulemusena, et tema nõue rahuldataks täies ulatuses täitemenetluses. Kohtu arvates ei ole hageja argumendid sellised, mille alusel võiks pidada üldkoosoleku otsuseid vara müügi kohta ebaseaduslikeks. Kui müüa tuleb kaasomandis olev asi selliselt, et üks omanik on pankrotis ning teine ei ole, siis ei saa müüa asja tervikuna kas pankrotimenetluses (teine omanik ei ole pankrotis) või täitemenetluses (pankrotivara käsutamise õigus on pankrotihalduril mitte kohtutäituril, lisaks ei oleks see kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgi ega ka normidega). Kohtule arusaadavalt on hageja huvi, et asi müüdaks täitemenetluses, kuid sellisel juhul väheneb pankrotivara ning see ei ole kindlasti kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõuded võimalikus suures ulatuses. Pankrotimenetluses tuleb lisaks arvestada, et menetlus hõlmab kõiki võlausaldajaid, mitte ainult ühte nagu tavaliselt täitemenetluses. Vara müük täitemenetluses võib seetõttu osutuda ka teisi võlausaldajaid kahjustavaks. Lisaks näeb pankrotiseadus ette, et pandiga tagatud nõude võlausaldaja vastutab teatud ulatuses ka pankrotimenetluse kulude kandmise eest. Menetluse segasemaks muutumine ja topelttasustamine (tasu nii kohtutäiturile kui pankrotihaldurile) ei anna alust viia pankroti- ja täitemenetlust läbi ebakorrektselt ja seadusele mittevastavalt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-38-17 punktis 19 käsitlenud sellises olukorras tasustamise küsimust ning leidnud, et sellise tasu kompenseerib võimalus vara tervikuna müüa, kuivõrd mõtteliste osade eraldi müük ei pruugi anda üldse tulemust. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et pankrotiseadus võimaldab anda müügiõiguse kohtutäiturile, kui see annaks tulemuseks suurema kasu ning sellisel juhul tuleks kohtutäituril pärast täitekulude mahaarvamist kanda 50% saadud tulemist võlgniku pankrotivarasse. Seejuures on viidatud ka

sellele, et kui selline lahendus mingil põhjusel ei ole võimalik, siis ei ole välistatud koordineeritud müük, kuna kehtivad õigusaktid ei näe müügiks ette täiendavaid võimalusi. Antud juhul leiab kohus, et XXX (pankrotis) võlausaldajate 19.06.2017 üldkoosoleku otsus on seaduslik. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja palub määrata kindlaks ja välja mõista menetluskulu 864 eurot, mis seisneb lepingulise esindaja kulus 6 tunni eest tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Hageja ei nõustu menetluskuludega, sest Andres Hermet ei ole lepinguline esindaja. Teiseks ei ole selge, millises ulatuses ja alusel on õigusabikulud kantud – kuna õigusabikulude arveid ei ole esitatud, ei saa eeldada, et menetlusosalisel oleks tekkinud õigusabikulude eest tasumise kohustus. Põhjendatud ei ole tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks), kuna tasus ei ole kokku lepitud. Tegu ei ole keeruka vaidlusega, materjalide maht on väike ning Andres Hermet on pankrotimenetlusega olnud pidevalt kursis (osales ka vaidlusalusel üldkoosolekul), mistõttu tuleks ka ajakulu lugeda väiksemaks. PankrS § 83 lg 5 sätestab: „Pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.“ Praegusel juhul on esindajaks olnud üldkoosolekul valitud isik. Kohtu hinnangul on kostja esindaja näol tegu seadusliku esindajaga. Seadus näeb konkreetselt ette, kes peab sellise hagi menetlemisel võlgnikku esindama, toimkonna puudumisel on selleks võlausaldajate poolt valitud isik, kes on võtnud endale esindamise kohustuse. Kuigi seaduslik esindus on ilmselgem toimkonna esimehe puhul (isik on valitud reeglina menetluse algstaadiumis ning ta peab arvestama, et esindamine on toimkonna esimehe ametikohaga kaasnev kohustus), ei ole kohtu hinnangul põhjendatud pidada üldkoosolekul ainult hagi menetlemisel esindamiseks valitud isikut lepinguliseks esindajaks. See paneks põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda need võlgnikud, kellel on toimkond ning need, kellel ei ole - esimesed saaks nõuda õigusabikulusid siis, kui esindajaks on lisaks toimkonna esimehele ka lepinguline esindaja; teised aga saaks õigusabikulusid nõuda alati. Õigusabikulude väljamõistmine on seaduse (TsMS § 175) järgi ette nähtud juhul, kui esindajaks on lepinguline esindaja. Kuivõrd kostjat on menetluses esindanud seaduslik esindaja, ei ole taotlus õigusabikulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks põhjendatud ning taotlus jääb rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.