Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G.T vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
747,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht XXX-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: XXX) Kostja: G.T
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt G.T (isikukood XXX) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja TKM Finants AS ja G.T vahel 12.01.2024 sõlmitud Ostulimiit lepingust nr. 384948-1 ja 26.04.2024 nõude Aktsiaselts PlusPlus Capitalile loovutamise alusel põhivõlgnevus 499,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 11.02.2024 kuni 29.01.2025 eest) 114,80 eurot ja sissenõudmiskulud 15,00 eurot.
3.Välja mõista G.T-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks alates 30.01.2025 kuni põhivõlgnevuse (499,00 eurot) tasumiseni viivis viivisemääraga 0,065% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 499,00 euro ulatuses. Menetluskulud
6.Välja mõista G.T-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 244 eurot) summas 439 eurot. 1
2-24-131935
7.Välja mõista G.T-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (439 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 04.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 606,13 euro saamiseks. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati 14.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus tegi 15.01.2025 hagejale ettepaneku esitada oma nõue kostja vastu ning tasuda täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu 30.01.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista TKM Finants AS ja G.T vahel 12.01.2024 sõlmitud Ostulimiit lepingust nr. 384948-1 tulenev võlgnevus 499 €, viivised 114,80 €, sissenõudekulud 15 €. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 499 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 30.01.2025. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 175 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ning õigusabikulu summas 427 €. Hageja palub mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 2
2-24-131935 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohus võttis hagi 21.03.2025 määrusega menetlusse kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.2.Kostjale toimetati 30.01.2025 hagiavaldus koos lisadega ja 21.03.2025 kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu 08.04.2025. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (22.04.2025) ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.
2.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.1.TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 2.2 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
3.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3.1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3.2.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, õigusabikulud summas 427 samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
3.3.Riigilõivu summas 175 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3.4.Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 14.01.2025 määrusega üle kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning seega on hagejal õigus TsMS § 484 2 kohasele menetluskulude hüvitisele 20 eurot.
3.5.Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud summas 427 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tasumäär on põhjendatud. Kohtu hinnangul on tegemist standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja lepingulise esindaja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas ega õiguslikult keerukas. Hageja nõue tuleneb ühest 3
2-24-131935 lepingust ja nõude aluseks olevate dokumentide arv on minimaalne ning hagimenetluses on hageja lepinguline esindaja koostanud aj esitanud kohtule ainult hagiavalduse, täiendavate seisukohtade esitamise jm toimingute jaoks on vajadus puudunud. Dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja lepingulisel esindajal olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks. Eeltoodut, asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses.
3.6.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 439 eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 244 eurot).
3.7.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik).
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.