Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-8755
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Autorite Ühing hagi Sugar Media SIA vastu kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
6160,10 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182, Lille tn 13, 10614 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Mari Must (Advokaadibüroo Raidla Ellex, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, telefon 6407170, e-post: [email protected]); Kostja: SIA Sugar Media (registrikood 40103990960, Ranka dambis 31, LV-1048 Riia, Läti Vabariik; e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.2018 Hageja seaduslik esindaja: Kalev Rattus; Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja: advokaat Mari Must;
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja hagist loobumine kostja vastu kahju hüvitise nõude summas 411,78 eurot.
2.Lõpetada käesoleva tsiviilasja nr 2-17-8755 menetlus punktis 1 märgitud loobutud nõude osas.
Mõista kostjalt SIA-lt Sugar Media (Läti registrikood 40103990960) hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182) kasuks välja 6160,10 (kuus tuhat ükssada kuuskümmend eurot ja 10 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja SIA Sugar Media kanda.
2.Mõista kostjalt SIA-lt Sugar Media (Läti registrikood 40103990960) hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182) kasuks menetluskuludena välja 1852,33
(üks tuhat kaheksasada viiskümmend kaks eurot ja 33 senti) eurot, millest hageja õigusabikulud on 1285 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulud on 117,33 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 450 eurot.
3.Mõista kostjalt SIA-lt Sugar Media (Läti registrikood 40103990960) hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182) kasuks viivis menetluskulude summalt 1852,33 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise võlgnevusena 2000 eurot ning muusikateoste ebaseadusliku kasutamise eest kahju hüvitise 4571,88 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja Läti ettevõte, kes on korraldanud Eestis mitu kontserti. 21.10.2016 korraldas kostja Nordea kontserdimajas Xxxxx kontserdi ning 22.10.2016 sama artisti kontserdi Vanemuise kontserdimajas. 20.05.2017 korraldas kostja Xxxx xxxxxxxkontserdi Nordea kontserdimajas ja 22.05.2017 sama artisti kontserdi Jõhvi kontserdimajas.
2.Kostja ei ole täitnud hagejaga muusikateoste avaliku esitamise kohta Xxxxx kontsertide osas sõlmitud litsentsilepingu nr K2716 tingimusi ega maksnud nimetatud lepingu alusel maksmisele kuulunud litsentsitasu. Kostja allkirjastas hagejaga litsentsilepingu nr K2886 muusikateoste avaliku esitamise kohta Xxxx xxxxxxxkontsertide osas, kuid kuna kostja ei maksnud hagejale ära käsiraha, mis oli lepingu jõustumise tingimuseks, siis leping ei jõustunud. Seega ei olnud kostjal luba muusikateoste avalikuks esitamiseks Xxxx xxxxxxxkontsertidel ning kostja tekitas hagejale kahju nendel kontsertidel muusikateoste ebaseadusliku avaliku esitamisega.
3.Hageja viitas AutÕS § 4 lg 3 punktile 7 ja leidis, et muusikateosed on autoriõigusega kaitstavad teosed. Hageja viitas AutÕS § 13 lõike 1 punktile 7. AutÕS § 13 lõike 1 punktis 7 sätestatud teose avalik esitamine on teose kasutusviis, mis kuulub AutÕS § 10 lõikes 1 sätestatud üldmõiste üldsusele suunamine alla. Hageja viitas AutÕS § 10 lõikele 2, lõikele 3 ja lõikele 7, samuti AutÕS § 131 lõikele 2. Kostjal tuli teoste avalikuks esitamiseks saada luba hagejalt, kui autoreid esindavalt kollektiivselt organisatsioonilt.
4.Hageja kui kollektiivse esindamise organisatsioon tegutseb vastavalt AutÕS § 79 sätestatud printsiipidele. Hageja tehingujärgne esindamisõigus tuleneb Eesti Autorite Ühing MTÜ liikmeks olevatelt muusikaautoritelt ja nende õiguste omajatelt saadud volitustest ning teiste riikide muusikaautoreid ja -kirjastajaid esindavatelt kollektiivse esindamise organisatsioonidelt saadud volitustest (lepingutest). Tulenevalt Eesti muusikaautorite ja nende õiguste omajatega ning välisriikide muusikateoste autoreid ja –kirjastajaid esindavate kollektiivse esindamise organisatsioonidega sõlmitud lepingutele on hagejal õigus teostada enamuse autoriõigusega
kaitstud muusikateoste autorite varalisi õigusi. Hageja esindatud Eesti autorite nimekiri ja samuti välisriikide nimekiri, millistes asuvate kollektiivse esindamise organisatsioonidega on hageja sõlminud esinduslepingud, on kättesaadav hageja kodulehel www.eau.org.
5.Hageja viitas AutÕS § 79 lõikele 3 ja lõikele 7. Hageja töötaja Xxxx xxxxxx xxxxxxx saatis kostjale lepingu Xxxxx kontsertidel muusikateoste avalikuks esitamiseks 18. oktoobril 2016. Kostja juhatuse liige Valeri Birin ja hageja töötaja Xxxx xxxxxx xxxxxxx, kellel oli volitus litsentsilepingute sõlmimiseks, allkirjastasid lepingu nr K2716 digitaalselt 21. oktoobril 2016. Leping nr K2716 oli inglisekeelne versioon hageja tüüplepingust.
6.Lepinguga nr K2716 andis hageja kostjale loa hageja esindatud muusikateoste avalikuks esitamiseks Xxxxx kontsertidel, mis toimusid 21. oktoobril 2016 Tallinnas Nordea Kontserdimajas ja 22. oktoobril 2016 Tartus Vanemuise Kontserdimajas. Vastavalt lepingu punktile 4.3.5. kohustus kostja maksma hagejale loa ehk kasutusõiguse eest litsentsitasu 5% kontserdi sissepääsutasust, kuid mitte vähem kui 25,56 eurot ühe päeva ehk sisuliselt ühe kontserdi eest. Litsentsitasu lepingu punktis 4.3.5. sätestatud määras pidi kostja maksma hagejale sõltumata sellest, kui suur osa kontsertidel ette kantud muusikateostest oli esindatud hageja poolt.
7.Selleks, et hageja saaks esitada kostjale arve maksmisele kuuluva litsentsitasu kohta, pidi kostja vastavalt lepingu nr. K2716 punktile 5.1. esitama hagejale finantsaruanded kontsertide sissepääsutasude kohta. Kostja saatis finantsaruanded hagejale e-postiga 28. novembril 2016. Vastavalt finantsaruannetele pidi kostja lepingu nr K2716 alusel hagejale tasuma 2169,02 eurot (litsentsitasu 2077,69 eurot + käibemaks 91,42 eurot). Käibemaks lisandus mitte kogu summale, vaid hageja vahendustasule, mistõttu oli arvel välja toodud autoritasu suurus ja vahendustasu suurus.
8.Hageja saatis kostjale lepingu nr K2716 alusel maksmisele kuuluva litsentsitasu kohta arve nr 611462 e-postiga 29. novembril 2016. Kostja oli vastavalt lepingu nr. K2716 punktile 5.3. kohustatud saadud arve tasuma viie pangapäeva jooksul. Kostja täitis selle kohustuse osaliselt alles 20. veebruaril 2017, mil ta kandis hagejale üle ainult 1169,02 eurot. Kostja jättis lepingu alusel tasumata litsentsitasust 1000 eurot, mille kohta saatis hageja kostjale mitmeid meeldetuletusi.
9.Kokku moodustab lepingust nr K2716 tulenev hageja tasunõue kostja vastu 2000 eurot, mis koosneb tasumata põhinõudest summas 1000 eurot ja viivisest arve nr 611462 maksmisega viivitamise eest. Kooskõlas lepingu nr K2716 punktiga 5.4 on kostja kohustatud maksma hagejale viivist 0,5% iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tähtaegselt tasumata summast. Hagi esitamise ajaks ületas viivise summa võlgnetava litsentsitasu summat, mistõttu nõudis hageja kostjalt viivist kuni tasumata litsentsitasu suuruseni.
10.Hageja kahjunõue teoste ebaseadusliku kasutamise eest oli seotud kostja korraldatud Xxxx xxxxxxxkontsertidega 20.05.2017 ja 22.05.2017. Hageja töötaja Xxxx xxxxxx xxxxxxx saatis
16.mail 2017 kostja juhatuse liikmele Valeri Birinile e-kirja, milles juhtis tähelepanu, et kostja peab sõlmima hagejaga muusikateoste avaliku esitamise lepingu 20. mail 2017 Tallinnas Nordea kontserdimajas ja 22. mail Jõhvi Kontserdimajas toimuvate Xxxx xxxxxxxkontsertide suhtes. Kuna kostjal oli hageja eest võlgnevus litsentsitasu mittetäieliku maksmise osas vastavalt lepingule nr. K2716 1000 eurot, saatis hageja kostjale lepingu, mille tingimuseks oli käsiraha maksmine enne kontsertide toimumist. Käsirahana pidi kostja tasuma hagejale 5% Xxxx xxxxxxxkontsertide piletite müügist laekunud sissetulekust 18. mai 2017 seisuga.
11.Kostja juhatuse liige Valeri Birin allkirjastas digitaalselt hageja saadetud litsentsilepingu nr K2886 ja saatis selle hagejale 19. mail 2017 koos aruandega Xxxx xxxxxxxTallinna kontserdi
piletite eelmüügi kohta. Kostja saadetud finantsaruande kohaselt oli 19. mai seisuga Nordea Kontserdimajas toimunud Xxxx xxxxxxxkontserdile müüdud 1019 piletit kokku summas 43343,90 eurot. Tasuta jagati 122 piletit summas 2603,60 eurot. Leping nr. K2886 oli eestikeelne ja kogu hageja ning kostja vaheline kirjavahetus Xxxx xxxxxxxkontsertide osas toimus eesti keeles, kuna selgus, et kostja juhatuse liige Valeri Birin elab Eestis ja oskab eesti keelt. Valeti Birin oli varem sõlminud hagejaga muusikateoste avaliku esitamise lepinguid OÜ TCLUB (registrikood 12977473) juhatuse liikmena.
12.Hageja arvestas Xxxx xxxxxxxkontserdi piletite eelmüügi aruande alusel välja käsiraha suuruse ja koostas arve nr 705319. Hageja saatis arve kostjale e-postiga 19. mail 2017. Hageja lähtus arve koostamisel Nordea Kontserdimajas toimunud Xxxx xxxxxxxkontserdi sissepääsutasust lepingu nr. K2886 punkti 5 tähenduses ja arvestas litsentsitasu lepingu nr. K2886 punktis 6 sätestatud määras. Hageja võttis käsirahana maksmisele kuuluva litsentsitasu arvestamisel aluseks nii piletite müügist saadud sissetuleku (summas 43343,90 eurot) kui ka tasuta jagatud piletid, mida jagati üle 10% piletite koguarvust, keskmise piletihinna järgi (summas 448,14 eurot, kuna kokku müüdi 1019 piletit, tasuta jagati 122 piletit, seega üle 10% jagati 21 piletit, millede keskmine hind oli 21,34 eurot) ja arvestas sellest 5% (5% 43792,04 eurost = 2189,60 eurot). Arvel nr. 705319 on nimetatud käsirahana maksmisele kuuluvale litsentsitasule lisati käibemaks 96,34 eurot.
13.Kostja ei ole siiamaani käsiraha arvet tasunud ega esitanud hagejale lõplikku aruannet
20.mail 2017 Nordea Kontserdimajas toimunud Xxxx xxxxxxxkontserdi sissepääsutasust saadud sissetuleku kohta. Samuti ei ole kostja hagejale esitanud aruannet 22. mail 2017 Jõhvi Kontserdimajas toimunud Xxxx xxxxxxxkontserdi sissepääsutasust saadud sissetuleku kohta. Hageja on kostjat võlgnevustest teavitanud 22. mail 2017. Kuna kostja ei tasunud käsiraha, leping nr K2886 ei jõustunud. Kostja korraldas Xxxx xxxxxxxkontsertidel muusikateoste avaliku esitamise ebaseaduslikult ehk ilma hageja loata.
14.Hageja lähtus Xxxx xxxxxxxkontsertidel muusikateosete ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju arvestamisel tasu suurusest, mida kostja pidi hagejale maksma, kui leping nr. K2886 oleks jõustunud ning vajadusest mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest muusikateoste ebaseaduslikust avalikust esitamisest ja sellega kahju tekitamisest. Litsentsitasu 5% Xxxx xxxxxxxkontsertide sissepääsutasust, on tavapärane sellesse žanrisse kuuluvate kontsertide puhul. Tingimused muusikateoste avalikuks esitamiseks on avaldatud hageja kodulehel. Hageja kohaldab tingimusi võrdselt kõikide kontserdikorraldajate suhtes. AutÕS §13 lõikes 1 ja AutÕS §14 lõikes 1 sätestatud autori ainuõigus saada tasu oma teoste kasutamise eest ei ole mitte võlaõiguslik põhimõte, vaid seadusega tagatud õigus.
15.Kostja oli teadlik kohustusest saada eelnev luba muusikateoste avalikuks esitamiseks Xxxx xxxxxxxkontsertidel ja maksta muusikateoste esitamise eest tasu. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 6. MTÜ Eesti Autorite Ühing juhatuse 4. novembri 2003 otsuse alusel lähtutakse kahju hüvitise määramisel kahekordsest tavapärasest tasust. Hageja seisukoht on kõigile kättesaadav hageja veebilehe kaudu. Hageja kodulehel on eraldi värvilises kirjas ja rõhutatult välja toodud, et „Teoste kasutamisel ilma EAÜ loata ehk lepinguta jätab EAÜ endale õiguse küsida tasu kahekordse tasumäära ulatuses võrreldes tasuga, mis oleks kuulunud maksmisele EAÜ-ga sõlmitud lepingu alusel.“ Samasisuline teade oli lepingu nr K2886 punktis 24.
16.Kostja ei peaks õigusrikkumise tõttu saama eelist nende teoste kasutajate ees, kes on saanud hagejalt loa muusikateoste avalikuks esitamiseks. Hagejal on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamisega viivitamisel viivist üksnes seaduses sätestatud määras, mis on vähem kui tavapäraselt teoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingutes kokkulepitu. Seega olukorras, kus hageja ei saa kostja suhtes rakendada lepingus nr K2886 sätestatud viivisemäära, on kostja soodsamas olukorras kui seaduskuulekalt käitudes. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 1037 lõike 1
alusel hüvitist muusikateoste ebaseadusliku avaliku esitamise eest summas 4571,88 eurot (2 x 2285,94 eurot). Hageja nõue ei ole lõplik, sest hagejale ei ole teada lõplik müüdud ja tasuta jagatud piletite arv 19.05.2017 kontserdil ning 22.05.2017 kontserdil.
17.Täiendavalt selgitas hageja, et lepingu nr K2716 punkti 5.4 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% iga arve maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tähtaegselt tasumata summast. Hageja saatis kostjale 29. novembril 2016 lepingu K2716 alusel arve nr 611462, mille kohaselt kuulus tasumisele 2169,02 eurot. Vastavalt lepingu nr K2716 punktile 5.3 oli kostja kohustatud tasuma arve viie pangapäeva jooksul, seega hiljemalt 6. detsembriks 2016. Kostja tasus arve osaliselt 20. veebruaril 2017, kandes hagejale üle 1169,02 eurot. Selleks ajaks oli kostja viivitanud võlasumma 2169,02 euro tasumisega 06.12.2107 kuni 20.02.2017 77 päeva. Viivise määra 0,5% päevas kohaselt oli viivise summa 835,07 eurot.
18.Alates 20.02.2017 kuni hagi esitamiseni 05.06.2017 viivitas kostja võlasumma 1000 eurot tasumisega 106 päeva. Viivise määra 0,5% päeva alusel oli sissenõutavaks muutunud viivis 530 eurot. Seega oli kogumis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 835,07 eurot + 530 eurot = 1365,07 eurot. Hageja nõudis viivise väljamõistmist summas 1000 eurot, sest viivisenõue ületas põhinõuet. Samuti selgitas hageja, et lepingu nr K2716 alusel kuulus kostjal tasumisele 2169,02 eurot.
19.01.06.2018 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 4160,10 eurot. Hageja selgitas, et Valeri Birin oli kostja juhatuse liige 6. maist 2016 kuni
13.juunini 2017. Vaidlusaluste Xxxxx kontsertide (21.10.2016 Nordea, 22.10.2016 Vanemuise) ja Xxxx xxxxxxxkontsertide (20.05.2017 Nordea, 22.05.2017 Jõhvi) ajal oli Valeri Birin kostja juhatuse liige.
20.Hageja palus litsentsitasu nõude osas lähtuda 5% litsentsitasumäärast ja mõista kostjalt välja 6160,10 eurot. Xxxxx 21.10.2016 ja 22.10.2016 kontsertide kohta sõlmitud lepingu nr K2716 alusel saatis hageja kostjale arve nr 611462, mille alusel pidi kostja tasuma 2169,02 eurot. Kostja tasus arve osaliselt 20. veebruaril 2017, kandes üle 1169,02 eurot. Kuna kostja viivitas litsentsitasu maksmisega, palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 1000 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 1000 eurot.
21.Xxxx xxxxxxxkontsertide kohta sõlmitud lepingu nr K2886 alusel koostas hageja kostjale käsiraha arve nr 705319, mida kostja ei tasunud ja litsentsileping ei jõustunud. Kostja ei esitanud koheselt Nordeas toimunud kontserdi kohta lõplikku piletimüügi aruannet ega Jõhvi kontserdi kohta eelmüügi või lõplikku aruannet, kuid kostja saatis vastavad lõplikud aruanded Xxxx xxxxxxx20. mai 2017 Nordea kontserdi ja 22. mai 2017 Jõhvi kontserdi kohta 21. juunil 2017. Aruannete järgi müüdi Nordea kontserdile kokku 1055 piletit summas 44 099,90 eurot. Tasuta jagati 124 piletit.
22.Tasuta jagatud piletid, mis ületavad 10% ürituse piletite koguarvust, arvatakse sissepääsutasu hulka ning nende litsentsitasu arvutuse aluseks rakendatakse piletite keskmist müügihinda. Müüdud oli 1055 piletit, seega lubatud 10% tasuta piletite arv oli 105 piletit. Kuna tasuta jagati kontserdile 124 piletit, mistõttu läheb litsentsitasu arvestuse hulka 19 piletit. Aruandes oli ära toodud tasuta jagatud piletite summa 2184,40 eurot. Tasuta jagatud piletite keskmine hind oli seega 2184,40/124 tk = 17,62 eurot. Litsentsitasu arvestusse läks juurde 19 tk x 17,62 eurot =334,78 eurot. Sissepääsutasud kokku olid 44 099,90 eurot + 334,78 eurot = 44434,68 eurot. Sissepääsutasudest 5 % on 44434,68 eurot/5 x 100=2221,73 eurot ja kahju hüvitis Nordea kontserdi eest on 2221,73 eurot.
23.Vastavalt kostja esitatud aruandele müüdi Jõhvi kontserdile kokku 846 piletit summas 38 767,35 eurot. Tasuta jagati 35 piletit, mis ei ületa 10% piletite koguarvu ja seetõttu tasuta
jagatud pileteid litsentsitasu arvestuses arvesse ei võetud. Sissepääsutasudest 5% oli 38 767,35 eurot/5 x 100 = 1938,37 eurot. Seega on kahjuhüvitis Jõhvi kontserdi eest 1938,37 eurot. Kokku palus hageja Xxxx xxxxxxxkontsertide (20.05.2017 Nordea, 22.05.2017 Jõhvi) eest välja mõista kahjuhüvitise 2221,73 eurot + 1938,37 eurot = 4160,10 eurot.
24.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1852,33 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot, tõendi hankimise kulud (Läti Äriregistri originaalväljatrükk) summas 117,33 eurot ja õigusabi kulud 1285 eurot. Hagiavalduse ja kohtu e-kirjaga tutvumiseks kulus 1,5 tundi ja 255 eurot. Hageja avalduse koostamiseks ja tõendi esitamiseks kulus 0,3 tundi ja 51 eurot. Hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks kulus 0,6 tundi ja 102 eurot. Kohtu nõude täitmiseks kulus 0,5 h ja 85 eurot. Hagi materjalide kättetoimetamise analüüsiks kulus 0,4 h ja 72 eurot. Hageja seisukoha koostamiseks kulus 0,25 h ehk 45 eurot ning 0,42 h ja 75,60 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 1 h ja 180 eurot ning eelistungil osalemiseks kulus 0,33 tundi ning 59,40 eurot. Istungi protokolliga tutvumiseks kulus 0,25 h ja 45 eurot. Nõude täpsustamise avalduse koostamiseks kulus 1 h ja 180 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 0,75 h ja 135 eurot. Hageja esindaja on seega osutanud õigusabi hinnaga 170 eurot tunnis ja alates 2018. a oktoobrist hinnaga 180 eurot tunnis.
KOSTJA VASTUVÄITED
25.Kostja seaduslik esindaja Anatoli Karetin teatas 20.02.2018 vastuses hagile, et ta ei ole seotud kostjaga. Kostja vastuse kohaselt tegelesid asjaajamise ja kirjavahetusega Valeri Birin ja Xxxxxx xxxxxx .
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
27.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja korraldas 21.10.2016 Nordea kontserdimajas Xxxxx kontserdi ning 22.10.2016 sama artisti kontserdi Vanemuise kontserdimajas. Pooled ei vaidle, et kostja korraldas 20.05.2017 Xxxx xxxxxxxkontserdi Nordea kontserdimajas ja 22.05.2017 sama artisti kontserdi Jõhvi kontserdimajas.
28.Hageja on esitanud kostja vastu tasumata litsentsitasu ning kahju nõude tulenevalt sellest, et kostja ei täitnud Xxxxx kontsertide suhtes sõlmitud lepingut ega omanud hageja luba Xxxx xxxxxxxkontsertidel muusikateoste avalikuks esitamiseks.
29.Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista lepingulisel alusel 2000 eurot ja kahju hüvitisena 4571,88 eurot ehk kokku 6571,88 eurot. 01.06.2018 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt lepingulisel alusel välja mõista 2000 eurot ning kahju hüvitisena 4160,10 eurot. Hageja vähendas oma nõuet 411,78 euro võrra ning järelikult hageja loobus oma nõudest summas 411,78 eurot.
30.Nõudest loobumine summas 411,78 eurot tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus
tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
31.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja vastu nõudes, milles hageja palus kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 411,78 eurot ning antud osas tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
32.Muus osas jäi hageja oma nõude ning väidete juurde. Hageja leidis, et ta on esitanud nõude õige kostja vastu. Kontsertide korraldamise ajal suhtles hageja ja sõlmis lepingud Valeri Biriniga, kes oli kostja juhatuse liige 06.05.2016 kuni 13.06.2017. Xxxxx kontsertide osas sõlmis kostja hagejaga litsentsilepingu nr K2716, kuid jättis 1000 euro ulatuses tasumata talle piletimüügiaruannete ja lepingu alusel esitatud arve. Hageja saatis kostjale lepingu alusel arve nr 611462 29.11.2016 ja kostja pidi arve tasuma viie pangapäeva jooksul. Kostja tasus arve osaliselt alles 20.02.2017, jättes tasumata 1000 eurot. Litsentsilepingu alusel pidi kostja tasuma hagejale viivist 0,5% päevas. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 1365,07 eurot, millest hageja palus kostjalt välja mõista 1000 eurot.
33.Xxxx xxxxxxxkontsertidel muusikateoste avalikuks esitamiseks sõlmis kostja lepingu nr K2716. Kuivõrd kostjal oli hageja ees juba varasem võlgnevus, pidi kostja tasuma lepingu jõustumiseks käsiraha. Hageja esitas kostjale ettemaksuna käsiraha arve, mille kostja jättis tasumata. Kuna käsiraha jäi tasumata, leping ei jõustunud ja kostja kasutas teoseid ilma loata. Vaatamata sellele esitas kostja hagejale piletimüügiaruanded. Neid arvesse võttes leidis hageja, et kostja pidi talle tasuma kahju hüvitisena lepingulisele litsentsitasule vastava summa, mis 20.05.2017 Nordea Kontserdimajas toimunud kontserdi puhul oli 2221,73 eurot ja 22.05.2017 Jõhvi Kontserdimajas toimunud kontserdi puhul 1938,37 eurot. Kokku palus hageja kostjalt Xxxx xxxxxxxkontsertide eest kahju hüvitisena välja mõista 4160,10 eurot.
34.Kohus toimetas hagiavalduse ja kohtukutsed kätte kostja seaduslikule esindajale Anatoli Karetinile, kes sisulist vastust kohtule ei esitanud. Anatoli Karetin väitis üksnes, et ta ei ole kostjaga seotud. Kohus nende väidetega ei nõustu. Läti Vabariigi äriregistri väljavõttest (toimiku lk 80) nähtub, et kostja juhatuse liikmeks oli hagiavalduse esitamise ajal Anatoli Karetin, kes oli valitud juhatuse liikmeks 06.05.2016. Läti Äriregistri väljavõttest (toimiku lk 166-167) nähtub, et Anatoli Karetin oli äriühingu juhatuse liige 06.05.2016 kuni 16.04.2018. Valeri Birin oli juhatuse liige 06.05.2016 kuni 13.06.2017. Mõlemad olid nad äriühingu osanikeks alates 06.05.2016 kuni 11.06.2017, mil ainuosanikuks sai Anatoli Karetin. Seega toimetas kohus hagiavalduse ja kohtukutse kätte kostja pädevale esindajale.
35.Kohus leiab, et hageja väited on põhjendatud ning kohtule esitatud tõenditega tõendatud. AutÕS § 4 g 1 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Üheks teoseks on AutÕS § 3 lg 3 p 7 kohaselt muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita. AutÕS § 10 lg 2 p 1 järgi loetakse teose üldsusele suunamiseks muuhulgas teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid
väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte. Kooskõlas AutÕS § 10 lõikega 3 loetakse teos avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
36.AutÕS § 13 lg 1 p 7 sätestab, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes. Viimast õigust nimetatakse õiguseks avalikule esitamisele.
37.AutÕS § 131 lg 1 sätestab, et autor teostab oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Kooskõlas AutÕS § 131 lõikega 2 võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest.
38.AutÕS § 14 lg 1 sätestab, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud. AutÕS § 14 lg 2 sätestab, et autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega AutÕS § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi arvestades. AutÕS § 14 lg 3 näeb selgelt ette, et kuni ei ole saavutatud § 14 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud.
39.AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. AutÕS § 48 lg 1 järgi on autorileping autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. AutÕS § 481 reguleerib, millistes tingimustes tuleb autorilepingus kokku leppida. Kooskõlas AutÕS § 49 lõikega 1 peab autorileping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Eeltoodud sätetest kogumis tuleneb, et kontserdi korraldajal peab muusikateoste avalikuks esitamiseks olemas olema teose autori või autoreid esindava organisatsiooni luba ning tal tuleb teoste avaliku esitamise eest maksta tasu. Ilma kirjaliku lepingu ja tasu maksmiseta teoste avalik esitamine lubatud ei ole.
40.AutÕS § 76 lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Kooskõlas AutÕS § 76 lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon on mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Seega annab seadus kollektiivse esindamise organisatsioonile õiguse autorite õigusi teostada. Hageja näol on tegemist autorite õigusi teostava organisatsiooniga, kellelt kostja oleks pidanud teoste avalikuks esindamiseks küsima luba ning kellele ta oleks pidanud maksma tasu teoste esitamise eest.
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Nordea Kontserdimaja ja AS Piletilevi kodulehel avaldatu kohaselt pidi Xxxxx kontsert Tallinnas toimuma 21.10.2016 (toimiku lk 10-12). Kostja oli kontserdi korraldaja. AS Piletilevi kodulehel avaldatu kohaselt (toimiku lk 13) korraldas kostja Xxxxx kontserdi ka Vanemuise Kontserdimajas 22.10.2016. AS Piletilevi kodulehel
avaldatu kohaselt korraldas kostja 20.05.2017 Nordea Kontserdimajas ja 22.05.2017 Jõhvi Kontserdimajas Xxxx xxxxxxxkontserdid (toimiku lk 14-16).
42.Hageja ja kostja sõlmisid 13.09.2016 lepingu nr K2716 (toimiku lk 17-20, tõlge lk 84-85). Lepinguga andis hageja kostjale loa muusikateoste avalikuks esitamiseks Xxxxx kontsertidel 21.10.2016 Tallinnas Nordea Kontserdimajas ja 22.10.2016 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Lepingu punkti 4 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale litsentsitasu, arvestades ürituse sissepääsutasusid ehk piletite müügist laekunud kogu sissetulekut, teenuste osutamise eest jagatud pileteid ja tasuta jagatud pileteid, mille koguarv ületab 10% müüdud piletite koguarvust. Litsentsitasu määraks oli lepingu punkti 4.3.5 kohaselt 5% sissepääsutasust ilma käibemaksuta. Lepingu punktis 4.5. oli märgitud, et litsentsitasu ei sisalda käibemaksu ning see lisatakse vahendustasule.
43.Lepingu punkti 5.1. kohaselt oli kostja kohustatud esitama 14 päeva jooksul pärast ürituse toimumist hagejale finantsaruande, mis sisaldab pileti hindu, müüdud piletite arvu, bartertehingute eest jagatud piletite aru ja tasuta jagatud piletite arvu. Aruande kohaselt pidi hageja esitama kostjale arve, mille kostja pidi kooskõlas lepingu punktiga 5.3 tasuma 5 pangapäeva jooksul alates arve saamisest. Lepingu punkti 5.4. järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tähtaegselt tasumata summast. Ühtlasi oli kostja kohustatud lepingu punkti 6.1. kohaselt esitama 14 päeva jooksul pärast ürituse toimumist repertuaariaruande ette kantud teoste kohta.
44.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest (toimiku lk 24-26, osaline tõlge, lk 86) nähtub, et hageja pöördus kostja poole e-kirja teel 18.10.2016 ja juhtis tähelepanu vajadusele sõlmida muusikateoste esitamiseks leping. Hageja saatis kostjale litsentsilepingu projekti. 21.10.2016 saatis kostja tagasi digitaalselt allkirjastatud lepingu. 15.11.2016 saatis hageja kostjale e-kirja ning tuletas meelde, et ta ootab Xxxxx kontsertide finantsaruandeid. Kostja vastas 28.11.2016, vabandas aruannete saatmise hilinemise eest ning saatis muuhulgas aruanded. Seega oli kostja sõlminud hagejaga lepingu muusikateoste avalikuks esitamiseks Xxxxx kontsertidel ning kostjal oli kohustus lepingust tulenevaid kohustusi täita.
45.Kostja koostatud aruannetest (toimiku lk 27-30, 35-38, tõlge lk 87-88) nähtub, kui palju ja millise hinnaga pileteid müüdi või jagati tasuta Xxxxx kontsertidele 21.10.2016 ja 22.10.2016. Kostja esitas ka repertuaariaruande (toimiku lk 31). Mõlema kontserdi eest esitas hageja kostjale 29.11.2016 arve nr 611462 summas 2169,02 eurot (toimiku lk 39, lk 45) ning saatis selle kostjale 29.11.2016 e-kirjaga (toimiku lk 40, tõlge lk 89). Hageja koostatud saldoväljavõttest (toimiku lk 54) nähtub, et kostja tasus arve alusel 20.02.2017 1169,02 eurot. Seega sai kostja arve kätte ja tasus selle osaliselt, jättes samas oma kohustuse 1000 euro ulatuses täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd kostja jättis osaliselt oma lepingulise kohustuse täitmata, tuleb kostjalt lepingulise põhivõlgnevusena välja mõista 1000 eurot.
46.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul oli lepingus ette nähtud seadusega võrreldes kõrgem viivise määr. Kuna kostja jättis oma kohustuse tähtaegselt täitmata, tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 1000 eurot.
47.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 16.05.2017 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja (toimiku lk 55), milles ta selgitas, et kuna kostjal on varasem võlgnevus, soovib hageja Xxxx
xxxxxxxkontsertide eest ettemaksu. Samuti saatis hageja kostjale Xxxx xxxxxxxkontsertidel muusikateoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingu. Hageja palus talle saata piletimüügiaruande, et saaks koostada ettemaksu arve.
48.19.05.2017 allkirjastas kostja esindaja digitaalselt lepingu nr K2886 (toimiku lk 56-57, allkirjastatuna lk 58-60). Lepingu kohaselt andis hageja kostjale loa muusikateoste avalikuks esitamiseks Xxxx xxxxxxxkontsertidel Tallinnas Nordea kontserdimajas ja Jõhvi Kontserdimajas. Lepingu punkti 2 järgi pidi leping jõustuma, kui kostja on tasunud hagejale käsiraha lepingu punktide 8 ja 9 kohaselt. Lepingu punkt 8.1. nägi ette, et kostja pidi tasuma hagejale käsiraha, mida arvestatakse ettemaksuna litsentsitasu katteks. Käsiraha suurus oli 100% punktis 6 toodud litsentsitasu määrast lähtudes AS Piletilevi aruande järgi piletite müügist laekunud sissetulekust. Lepingu punkt 6 nägi ette, et litsentsitasu on 5% ürituse sissepääsutasust. Lepingu punkt 9 nägi ette, et kostja pidi käsiraha tasuma hiljemalt 19.05.2017 kell 15.00. Lepingu punkt 10 nägi ette, et käsiraha maksmata jätmisel leping ei jõustu. Ühtlasi nägi leping kostjale ette finantsaruande ja repertuaariaruande esitamise kohustused.
49.Kostja saatis hagejale koos allkirjastatud lepinguga aruande Tallinna piletimüügi kohta (toimiku lk 61). Aruandest (toimiku lk 66-67, loetav ärakiri, lk 187, tõlge lk 90-91) nähtub selle koostamise ajaks müüdud piletite arv. Aruande alusel koostas hageja kostjale ettemaksu arve nr 705319 (toimiku lk 68) summas 2285,94 eurot ja saatis selle kostjale e-postiga 19.05.2017 (toimiku lk 69). Kuna kostja arvet ei tasunud ning jättis tasumata varasema võlgnevuse, teatas hageja kostjale 22.05.2017 e-kirjaga (toimiku lk 41), et pöördub kohtu poole.
50.21.06.2017 saatis Valeri Birin kostjale e-kirja (toimiku lk 168), millega esitas repertuaariaruande ning vabandas võlgnevuse tekkimise eest. Kostja soovis võimalust tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Ühtlasi esitas kostja Xxxx xxxxxxx20.05.2017 Nordea Kontserdimaja piletimüügi aruande (toimiku lk 170) ja Jõhvi Kontserdimajas 22.05.2017 toimunud kontserdi piletimüügi aruande (toimiku lk 171). Kohus osundab, et kostja kirja saatmise ajaks oli hageja juba pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Hageja esitas väljavõtte oma kodulehelt (toimiku lk 172-174), kus olid avaldatud litsentsitasude suurused.
51.Kohus leiab, et kostja esitas Xxxx xxxxxxxkontsertidel 20.05.2017 ja 22.05.2017 muusikateoseid avalikult ilma hageja loata, sest hagejaga sõlmitud leping ettemaksu tasumata jätmise tõttu kehtima ei hakanud. Samas oli kostja teadlik vajadusest leping sõlmida ja tasu maksta. Kostja kasutas muusikateoseid õigusvastaselt.
52.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on leidnud, et kahju tekitamine autoriõiguste rikkumise teel on eelduslikult õigusvastane (RK TKo 2-1456641/69). Kahju õigusvastase tekitamise eeldusi ei ole kostja ümber lükanud.
53.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas VÕS § 127 lõikega 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et eeltoodud sätete alusel on hageja kahju nõue kostja vastu põhjendatud ja tõendatud. Kui kostja oleks sõlminud hagejaga kehtiva lepingu ja oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi, oleks ta pidanud hagejale tasuma litsentsitasu lepingus toodud ulatuses. Kuna kostja jättis litsentsitasu maksmata, tekitas ta hagejale õigusvastaselt kahju. Kostjalt tuleb kahju hüvitisena 20.05.2017 Nordea Kontserdimajas toimunud Xxxx xxxxxxxkontserdil muusikateoste ilma loata avaliku esitamise eest välja mõista 2221,73 eurot. Kostjalt tuleb 22.05.2017 Jõhvi Kontserdimajas toimunud Xxxx xxxxxxxkontserdil muusikateoste ilma loata avaliku esitamise eest välja mõista
1938,37 eurot. Hageja kahju nõue on kooskõlas kostja esitatud aruannetega. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista 4160,10 eurot. Koos lepingust tuleneva võlgnevusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6160,10 eurot.
54.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
55.Kohus leiab, et vaatamata hagi nõudest osalisele loobumisele tuleb ka sellega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas ei ole kostja pärast hagi esitamist hagi rahalist nõuet üheski osas rahuldanud. Kostja on aga pärast hagi esitamist saatnud hagejale tõendid, mis võimaldasid hagejal nõude suurust korrigeerida. Seega korrigeeris hageja oma nõude suurust objektiivsetel põhjustel. Hea usu põhimõttega ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas olukord, kus menetluskulud jääksid osaliselt selle menetlusosalise kanda, kes on põhjustanud nii hagi esitamise kohtusse kui ka hagejale vajaduse oma nõuet menetluse käigus muuta.
56.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1852,33 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot, tõendi hankimise kulud (Läti Äriregistri originaalväljatrükk) summas 117,33 eurot ja õigusabi kulud 1285 eurot. Hageja esindaja on seega osutanud õigusabi hinnaga 170 eurot tunnis ja alates 2018. a oktoobrist hinnaga 180 eurot tunnis. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Samuti on mõistlik ja põhjendatud aeg, mis on hageja esindajal kulunud menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1852,33 eurot, millest 450 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 117,33 eurot on tõendi saamise kulu ning 1285 eurot on õigusabikulud. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 1852,33 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.