1.Janek Kaskpeit (hageja) esitas 9. märtsil 2010 Tartu Maakohtule Jaan Valtsovi (kostja) vastu hagi 4378 euro 15 sendi (68 503 krooni 20 sendi) saamiseks. Hageja täpsustas 30. mail 2017 oma nõuet, paludes mõista kostjalt välja 3966 eurot 48 senti. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 18. augustil 2008 töövõtulepingu, mille järgi kohustus kostja tegema hageja kinnistul renoveerimistöid, hageja tasuma kostjale kokku 19 173 eurot 49 senti ning kostja andma töö hagejale üle hiljemalt 1. novembriks 2008. Hageja tasus kostjale lepingu alusel 12 782 eurot 33 senti. Kostja ei andnud töid hagejale tähtaegselt üle ning
2-10-11168 tehtud töö oli oluliste puudustega. Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud, puuduste kõrvaldamise hind oli ekspertiisi tegemise ajal 6140 eurot ja tegemata ehitustööde hind on 4314 eurot 65 senti. Eksperdi hinnangul on kostja teinud kokku 15 616 euro 93 sendi eest tööd, mille puuduste kõrvaldamiseks kulub 6140 eurot, seega on kostjal õigus saada tasu 9476 eurot 93 senti. Lahutades kostja saadava tasu temale juba makstud tasust (12 782 eurot 33 senti), peab kostja hüvitama hagejale puuduste kõrvaldamise kulu 3305 eurot 40 senti, s.o koos käibemaksuga 3966 eurot 48 senti.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja tegi ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja ei nõua hagejalt lepingu järgi tasumata 6391 eurot 16 senti ja menetluskulusid ning kostja nõue tasaarvestatakse hageja nõudega. Kostja esitas 28. märtsil 2011 hageja vastu vastuhagi, paludes mõista hagejalt välja töövõtulepingu järgi saamata 3195 eurot 59 senti. Töövõtulepingu järgi pidi hageja tasuma kostjale töö eest kolmes osas kokku 19 173 eurot 49 senti. Hageja maksis kostjale kokku 12 783 eurot 33 senti, viimane osa 6391 eurot 16 senti on tasumata. Kostja ei lõpetanud tööd, kuna hageja ei edastanud kostjale ehitustööde tegemiseks nõuetekohaseid dokumente ja hageja keeldus tasumast viimast osa kokkulepitud tasust. Arvestades ekspertiisiaktiga tuvastatud kostja töö ja selle puuduste kõrvaldamise hinda, tuleb hagejal maksta kostjale tasu 3182 eurot 62 senti ning kostjal tuleb hagejale hüvitada töö parandamise maksumus 3547 eurot 98 senti. Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõus tasuma hagejale 367 eurot 71 senti. Hageja nõutavat parandustööde maksumust ei ole alust arvutada 2017. a hindade järgi. Hagejal oli võimalik vajalikud parandused teha juba vähemalt 2010. a-l, mil ehitushinnad olid madalamad. Poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamisel tuleb lähtuda eksperdiarvamusest.
3.Tartu Maakohus tasaarvestas 25. septembri 2017. a otsusega hageja 3966 euro 48 sendi suuruse nõude kostja 3195 euro 38 sendi nõudega (resolutsiooni p 1), kohustades kostjat selle tulemusel tasuma hagejale 3966 eurot 48 senti (resolutsiooni p 1.1). Maakohus määras kostja menetluskuluks 3554 eurot 59 senti ja hageja menetluskuluks 2503 eurot 97 senti, jaotas menetluskulud poolte vahel võrdselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 525 eurot 31 senti. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 18. augustil 2008 töövõtulepingu, millega kostja kohustus renoveerima 1. novembriks 2008 hageja kinnistul asuva elamu katuse ja hageja kohustus maksma kostjale töö eest tasu 19 173 eurot 49 senti ning kostja on tehtud tööde eest saanud tasu 12 782 eurot 33 senti. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei lõpetanud töid kokkulepitud tähtpäevaks. Kostja võttis õigeks, et osa töid jäi erimeelsuste tõttu tegemata, osa töid tuleb parandada ning tegemata töö ja paranduste hind tuleb lepingu alusel makstavast tasust maha arvata. Kostja on nõus hüvitama hagejale lepingu puudulikust täitmisest tekkinud kulud. Hageja nõuab kostjalt 3966 eurot 48 senti ja kostja nõuab vastuhagis hagejalt 3195 eurot 38 senti. Poolte nõuded on tasaarvestatavad ning need lõpevad tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses. Ekspertiisiakti järgi on parandustööde maksumus 2008. a hindades 3549 eurot 13 senti ja ekspertiisi tegemise aja hindades 4314 eurot 65 senti. Tegemata töö maksumus on 2008. a hindades 2494 eurot 2 senti ja ekspertiisi tegemise aja hindades 4314 eurot 65 senti. Seega on hinnatõusu tõttu töö parandamise hinnavahe 2591 eurot ja tegemata töö hinnavahe 1820 eurot 63 senti. Kui 2008. a hindades saaks kostja nõuda hagejalt tasaarvestusena 348 eurot 2 senti (3549,13 + 2494,02 = 6043,15; 6391,17 – 6043,15 = 348,02), siis ekspertiisi tegemise aja seisuga saaks hageja nõuda kostjalt 4063 eurot 49 senti (6140 + 4314,65 = 10454,65; 10454,65 – 6391,16 = 4063,49), sest parandustööd ja tegemata tööd ületavad 6391 eurot 16 senti, mis kostjal jäi saamata.
2(6)
2-10-11168 Kuna tasaarvestuse alused selgusid alles ekspertiiside käigus, ei ole poolte nõudeid võimalik tasaarvestada 2008. a hindades. Ekspertiisi tegemise aja seisuga saaks hageja nõuda kostjalt 4063 eurot 49 senti. Hageja arvutuste kohaselt on kostja hagejale võlgu 3966 eurot 48 senti, mitte 4063 eurot 49 senti. Seetõttu ei saa kohus mõista kostjalt välja rohkem, kui hageja on soovinud. Poolte nõuete tasaarvestuse tulemusena võlgneb kostja hagejale 3966 eurot 48 senti.
4.Kostja esitas maakohtule otsuses ilmse ebatäpsuse parandamise taotluse. Taotluse kohaselt otsustas maakohus poolte nõuded tasaarvestada (resolutsiooni p 1), kuid mõistis selle tulemusena kostjalt hageja kasuks välja siiski hageja nõutud 3966 eurot 48 senti (resolutsiooni p 1.1). Tasaarvestuse tulemusena pidanuks maakohus märkima, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja 771 eurot 10 senti.
5.Maakohus teatas 9. oktoobril 2017 kostjale, et tegemist ei ole veaga, mida kohus saaks TsMS § 447 lg 2 järgi parandada, ning pool, kelle kahjuks viga tehti, võib esitada apellatsioonkaebuse.
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis resolutsioonis tegemata tasaarvestuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3966 eurot 48 senti. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude hüvitamise osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastusest võib jääda mulje, et maakohus tasaarvestas resolutsioonis poolte vastastikused nõuded. Samas on maakohus otsuse põhjendustes selgitanud tasaarvestuse sisu ja seda, miks peab kostja maksma hagejale resolutsiooni p-s 1.1 märgitud summa. Maakohus määras parandamist vajavate tööde ja tegemata tööde hinnaks ekspertiisi tegemise aja seisuga kokku 10 454 eurot 65 senti ning lahutas sellest kostjale tasumata 6391 eurot 16 senti. Pärast seda tasaarvestust ongi maakohus rahuldanud hagi hageja esitatud ulatuses.
8.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jagas poolte menetluskulud võrdsetes osades ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 525 eurot 31 senti. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2503 eurot 97 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
9.Kostja ei nõustunud hageja vastuapellatsioonkaebusega ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti võrdsetes osades poolte kanda, kuna nii hagi kui ka vastuhagi rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tartu Ringkonnakohus tühistas 31. jaanuari 2018. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3966 eurot 48 senti, ning tegi selles osas uue otsuse, millega tasaarvestas hageja 3966 euro 48 sendi suuruse nõude kostja 3195 euro 38 sendi suuruse nõudega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 771 eurot 11 senti. Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtus kantud menetluskulud jäid poolte kanda võrdsetes osades ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda, kellelt mõisteti välja kostja maakohtus kantud menetluskulu 525 eurot 31 senti ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 1183 eurot.
3(6)
2-10-11168 Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole pooled vaidlustanud järgmisi asjaolusid: • pooled sõlmisid 18. augustil 2008 töövõtulepingu hinnaga 19 173 eurot 49 senti, millega kostja kohustus renoveerima hageja elamu katuse tähtajaga 1. november 2008; • kostja ei lõpetanud töid tähtaegselt; • kostja on tehtud töö eest saanud hagejalt 12 782 eurot 33 senti; • hagejal on kostja vastu 3966 euro 48 sendi suurune nõue; • kostjal on hageja vastu 3195 euro 38 sendi suurune nõue. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohtu otsus kahju kindlaksmääramise aja osas iseenesest põhjendatud, kuna kahju hüvitamise suurus on aja jooksul muutuv ning kahjuhüvitise kindlaksmääramise hetkeks on üldjuhul kohtuotsuse tegemise aeg (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13). See eeldab aga, et pool on menetluses esitanud nõude selles ulatuses. Hageja ei nõudnud kostjalt hüvitist ulatuses, mida tal oleks õigus saada. Kohus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 järgi seotud poole nõudega. Kui maakohus on tuvastanud poolte vastastikused nõuded ning asunud seisukohale, et need nõuded tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 alusel tasaarvestada, ei saa maakohus jätta tasaarvestust tegemata põhjusel, et hageja oleks hüpoteetiliselt võinud esitada kostja vastu suurema nõude. Maakohus on tasaarvestust tegemata jättes ületanud TsMS § 439 rikkudes hagi piire, rahuldades hageja nõude, mida hageja ei ole esitanud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis tasaarvestuse tegemata (resolutsiooni p 1.1) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 771 eurot 10 senti (3966,48 – 3195,38). Kuna mõlema poole nõuded rahuldati osaliselt, jaotas maakohus poolte menetluskulud põhjendatult TsMS § 163 lg 1 alusel võrdselt. Maakohus järgis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust menetluskulude jaotust ja väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust muuta. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise ning hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja ajakulu ja tunnitasu ringkonnakohtus on vajalik ja põhjendatud. Põhjendatud kuluks on ka apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et maakohus ületas hagi piire. Kuna kostjal oli õigus saada hagejalt tasu 9476 eurot 93 senti (eksperdi hinnangul tehtud tööde hind 15 616 eurot 93 senti – puuduste kõrvaldamise hind 6139 eurot 99 senti) ja hageja maksis talle 12 782 eurot 33 senti, on hagejal õigus nõuda kostjalt 3305 eurot 39 senti (12 782 eurot 33 senti – 9476 eurot 93 senti), millele lisandub käibemaks. Seetõttu nõudis hageja kostjalt 3966 eurot 48 senti. Kuna kostja ei ole puudusi kõrvaldanud ja vajalike tööde hind on ajaga suurenenud, võttis hageja oma nõude arvutamise aluseks 2016. a ehitushinnad. Ringkonnakohus tasaarvestas poolte nõuded uuesti, arvestamata sellega, et hageja oli seda juba oma lõpliku nõude esitamisel teinud. Ebaõnnestunud on ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 1, milles viidatakse tasaarvestusele, kuigi hageja oli oma nõude kindlaksmääramisel kostja nõudega juba arvestanud. Samas on maakohus resolutsiooni p-s 1.1 õigesti märkinud, et tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal tasuda hagejale 3966 eurot 48 senti. 4(6)
2-10-11168
12.Kostja palub jätta hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon on ilmselgelt ebatäpne, sest kohus jättis tasaarvestuse matemaatiliselt tegemata, oli ringkonnakohtul õigus see ebatäpsus kõrvaldada. Kuivõrd pooled ei vaidlustanud maakohtu lahendit osas, millega maakohus tegi tasaarvestuse (resolutsiooni p 1), on maakohtu otsus selles osas jõustunud. Hageja ei esitanud hagi kostja vastunõude võrra väiksemana, st ei olnud tasaarvestust ise teinud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Hageja palus mõista kostjalt välja 3966 eurot 48 senti ning kostja palus vastuhagis mõista hagejalt välja 3195 eurot 59 senti. Maakohus ei märkinud otsuse resolutsioonis seisukohta hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta, vaid märkis üksnes, et poolte nõuded tuleb tasaarvestada (p 1) ning et tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3966 eurot 48 senti (p 1.1). Ringkonnakohus tühistas üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1 ning esitas kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse, mille järgi tuleb tasaarvestada hageja nõue 3966 eurot 48 senti kostja nõudega 3195 eurot 38 senti ja selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 771 eurot 10 senti. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebustega ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud poolte vastastikuste nõuete suurust ega tasaarvestuse eelduste olemasolu. Samas maakohus, leidnud, et poolte nõuded tuleb tasaarvestada, jättis tasaarvestuse tegelikult tegemata.
15.Kassatsioonkaebuses leiab hageja, et tühistanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1, ei arvestanud ringkonnakohus asjaoluga, et hageja oli kostja vastu nõuet esitades kostja nõudega juba arvestanud, esitades hagi kostja vastunõude võrra väiksemas ulatuses. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendavas osas tuleb TsMS § 442 lg 8 kohaselt märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samuti peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Ringkonnakohus peab kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 5 võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, tuleb tal võtta otsuses seisukoht maakohtu menetluses poolte esitatud kõigi väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus on otsuse põhjendustes hageja 30. mai 2017 seisukohale viidates märkinud hageja nõude lõpliku suuruse, samuti kostja nõude ning selle, et pooled ei ole vastastikuste nõuete suurust vaidlustanud. Samas ei ole ringkonnakohus avaldanud otsuses seisukohta selle kohta, miks ei ole olulised hageja 30. mai 2017. a menetlusdokumendis esitatud hageja nõude arvutused (III kd, tl 8-10) ega kostja apellatsioonkaebusele esitatud hageja vastuse väited selle kohta, et hageja on kostjale maksmata jäänud tasu, mida kostja vastuhagis nõuab, oma nõudest juba maha arvanud (III kd, tl 54-55). Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga põhjendanud, miks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 771 eurot 10 senti. Otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmine on menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi. 5(6)
2-10-11168
16.Nii maa- kui ka ringkonnakohus on lähtunud sellest, et pooled esitasid menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded TsMS § 445 lg 1 teise lause tähenduses. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus TsMS § 438 lg 1 teise lause järgi otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et otsustused hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis ning juhul, kui rahuldatakse tasaarvestuslik vastuhagi, tuleb kohtulahendi resolutsioonis teha lisaks eraldi otsustus tasaarvestuse kohta ja märkida, kumma poole kasuks ja missuguses ulatuses hagi või vastuhagi pärast tasaarvestuse tegemist rahuldatakse (Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 23). Maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste resolutsioonid neile nõuetele ei vasta, sest kohtud ei ole märkinud, kas ja millises ulatuses kummagi menetlusosalise hagi rahuldatakse. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis ei ole selgelt märgitud ka seda, et 771 eurot 10 senti mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusena.
17.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kooskõlas TsMS § 651 lg-s 1 ja § 654 lg-s 5 sätestatuga kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, võttes põhjendatud seisukoha poolte kõigi väidete ja vastuväidete kohta ning seletades mh, miks üks või teine asjaolu ei ole vaidluse lahendamiseks oluline. Maakohtu otsuse tühistamise korral tuleb võtta seisukoht ka maakohtu menetluses poolte esitatud väidete ja vastuväidete kohta. Kui ringkonnakohus teeb kindlaks, et hageja esitas haginõude kostja vastunõude võrra väiksemana, ei ole alust kostja vastuhagi rahuldada ega teha TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse resolutsioonis eraldi otsustust poolte nõuete tasaarvestuse kohta. Kolleegium on varem selgitanud, et kohtuotsust saab vaidlustada üksnes selle resolutsiooni vaidlustades (vt nt Riigikohtu 7. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 15) ning et vaidlustada saab menetlusosaline üksnes otsust, mis on tehtud tema kahjuks, sest vastasel juhul puudub tal õiguskaitsevajadus (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-62732, p 21). Praeguses asjas oli maakohtu otsuse resolutsioon hagejale soodne, sest sellega oli tasaarvestuse tulemusena kostjalt tema kasuks välja mõistetud 3966 eurot 48 senti, mis tähendas hageja hagi rahuldamist. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 seevastu ei otsustatud nõuete rahuldamist ega tehtud tasaarvestust ning sellises olukorras ei saa seda hinnata eraldi resolutsiooni p-st 1.1.
18.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt ringkonnakohtu otsustada.
19.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 alusel hagejale tagastada. Tambet Tampuu
Ants Kull
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.