Hageja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja Mirjam Vikman (e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
ERGO Insurance SE hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta ERGO Insurance SE hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud ERGO Insurance SE kanda.
3.Jätta XXX menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
2-17-6759 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 1 831,82 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus 18.11.2016 kostjale kuuluvas korteris aadressil XXX veeavarii, mistõttu sai veekahjustusi korter aadressil XXX. Nimelt purunes korteris XXX veefilter, põhjustades ulatusliku veelekke.
2.Veeavarii toimumise hetkel kehtis korteri nr XXX suhtes hageja ja Heidi Sarapuu (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kodukindlustuse ERGO Midi leping nr 1874947. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale korteri taastamiskulud summas 1 831,82 eurot. Hageja on kostjale korduvalt esitanud varakahju tagasinõude nr 12521, mida kostja pole siiani tasunud ega hagejaga kompromissi sõlminud. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Veeavarii toimus korteris XXX asuvas kommunikatsioonide püstakus ehk siis osas mis on kõikide majaomanike ühiskasutuses ning korterist XXX mittetuvastatav. Korter XXX on renoveeritud mõned aastad tagasi, mille käigus on vahetatud ka kogu korterisisene veetorustik. Selles püstakus tilgub pidevalt vett, korter XXX kohal on veel 6 korrust kortereid ning paraku on korter XXX kõige alumisel korrusel kuhu kõik need tilgad kogunevad.
4.Antud juhul on esitatud veeavariist tulenevate kahjude pähe pikaajalises märjas keskkonnas viibimise toimet ja sellest tulenenud kahjustumist ning ülemäärast, tugevamat kulumist. Hageja on antud kindlustusjuhtumi käigus maksnud kinni korteris XXX vajalikuks osutunud regulaarse köögi, esiku ja sansõlme viimistlusremondi, köögimööbli ja põrandate laminaatkatte (mis tehnilise dokumentatsiooni järgi on sünteetilise materjalina veekindel) vahetuse.
5.Korterite XXX ja XXX vahel asuva korteri XXX omanik ei ole mitte ühegi sõnaga maininud, et seal sama veeavarii tulemusena mingeid probleeme oleks olnud, rääkimata kahju heastamise vajadusest. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas
6.Avariiolukorra fikseerimise aktist tuleneb, et korteris XXX lekkis korterisisene pragunenud veefilter. Seega sai kahju alguse pragunenud veefilterist ja see kuulub kostja mõjusfääri. Veefiltrile ligipääs, selle hooldamine ja korrasoleku kontrollimine oli kostja mõjusfääris ning seega ei saa kostja poolt rikutud kohustust lugeda vabandatavaks VÕS § 103 lg 2 kohaselt. Kostja ei ole deklareerinud vääramatu jõu olemasolu antud olukorras ja hageja hinnangul seda ka ei esine. KOS § 11 lg 1 p 1 tuleneva korteriomaniku vastutuse tekkimiseks ei ole vajalik tuvastada korteriomaniku tegevust või tegevusetust ehk millise rikkumise on korteriomanik toime pannud. Tegemist on korteriomaniku riskivastutusega.
7.Kostja väidab oma vastuses, et hageja on tekkinud kahjustusi valesti hinnanud ja arvestamata jätnud korteri varasema kulumise. Hageja selgitab, et kahjustatud sisustuse asendamine ja taastamine sama kuluvusastmega ei ole võimalik. Kahju hüvitamise eesmärk on panna kahjustatud isik olukorda, kus ta oli enne kahju tekkimist – st et taastada tuleb kogu tekkinud kahju. Sunnitud rikastumine on sellises olukorras kohati vältimatu. Kohtu põhjendused
2-17-6759
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Asjas puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Kostjale kuulub korter aadressil XXX (t lk 4). 18.11.2016 toimus veeavarii ja korter aadressil XXX on saanud veekahjustusi (t lk 15-29). Veeavarii toimumise hetkel kehtis korteri nr XXX suhtes hageja ja Heidi Sarapuu (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kodukindlustuse ERGO Midi leping nr 1874947 (t lk 8-9). Hageja hüvitas kindlustusvõtjale korteri taastamiskulud summas 1 831,82 eurot (t lk 5, 7, 10-12). Hageja on kostjale esitanud varakahju tagasinõude nr 12521 (t lk 13), mida kostja ei ole tasunud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kostja võib esitada hageja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Sealjuures võib kostja ka hageja vastu esitada vastuväited, et kahju suurus on tõendamata või tekkinud kahju oli väiksem (Riigikohtu lahend 2-165564/52).
14.Kuivõrd veeavarii toimus 18.11.2016, kohaldub sel ajal kehtinud korteriomandi seadus (KOS). KOS § 1 lg 1 esimene lause sätestas, et korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt oli korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lõike 3 järgi ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.
2-17-6759
15.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
16.Kohtu hinnangul saab hagejal olla kostja vastu esmajoones VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: · teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); · teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); · kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); · kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole, et kohustuse rikkujaks on kostja. Koos hagiga on esitatud OÜ Evald Rosenkron akt avariiolukorra fikseerimise kohta (t lk 6, 48). Akti kohaselt selgus kontrolli käigus, et korteris nr XXX lekkis korterisisene pragunenud veefilter. Akti on allkirjastanud Evald Rosenkron. Kuna aktil puudub kostja allkiri, ei saa seda pidada piisavaks tõendiks selle kohta, et kahju tekitajaks oli just korteri XXX omanik. Esitatud ei ole muid tõendeid kahju tekitamise kohta kostja poolt. Seetõttu ei ole täidetud kahju hüvitamise esimene eeldus ning puudub vajadus analüüsida muude eelduste esinemist või nõutava summa suurusega seonduvat. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega tõendeid ning kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.