Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-20930
Tsiviilasi
OÜ Inmarx Partners hagi Kinema AS ja XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2017 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik
OÜ Inmarx Partners ja XX apellatsioonkaebused
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind OÜ Inmarx Partners apellatsioonkaebus 0 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja: OÜ Inmarx Partners (registrikood 10946126, asukoht Peterburi tee 101, 13811 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
ja
XX apellatsioonkaebus 65 982,40 eurot
Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Marko Jaani Kohtuistungi toimumise aeg
15.05.2018
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.12.2017 otsus tühistada 3475,66 euro väljamõistmise osas ja jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutamata.
3.Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib tervikuna järgmiselt: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Välja mõista XX-lt OÜ Inmarx Partners kasuks 62 506,74 eurot.
5.OÜ Inmarx Partners apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Inmarx Partners (hageja) esitas 30.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Kinema AS ja XX (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 20.06.2016 määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus Kinema AS (pankrotis) suhtes seoses pankroti väljakuulutamisega (pankrotiseaduse § 43 lg 2).
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja Kinema AS vahel alltöövõtulepingud (edaspidi OR8 lepingud) nr 201301912-1 (tl 68-76, I kd), nr 30122013-1 (tl 57-64, I kd), nr 30122013-2 (tl 46-53, I kd) autokeskuse asukohaga Norra, Ostre Rosten 8, Tiller rajamiseks erinevate ehitustööde tegemiseks. Ehitustööd on valminud ja ehitusobjekt on tellijale üle antud.
4.Üheaegselt kolme eelpool märgitud OR8 lepingutega sõlmiti hageja ja kostja vahel käenduslepingud (tl 55, 66, 77, I kd). Käenduslepingutega kohustus kostja vastutama alltöövõtulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt Kinema AS-ga. Kostja vastutuse rahalises maksimumsummas lepiti kokku erinevate OR8 alltöövõtulepingute sõlmimisel vastavalt 52 000 eurot (leping nr 201301912-1), 53 648 eurot (leping nr 30122013-1) ja 44 000 eurot (leping nr 30122013-2).
5.Hageja teostas kokkulepitud tööd vastavalt OR8 töövõtulepingutele ja lisatööd vastavalt poolte täiendavatele kokkulepetele. Hageja poolt teostatud tööde kohta koostati teostatud tööde aktid (19 akti; tl 96-114, I kd), milliste alusel esitas hageja kostjale arved (tl 115-136, I kd).
6.Kostja jättis hagejale OR8 töövõtulepingute ja täiendavate lisatööde kokkulepete alusel tasumata arved, milliste maksetähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Võlg on 65 982,40 eurot (tl 137, I kd). Käenduslepingute kohaselt vastutab kostja OR8 töövõtulepingutest tulenevate Kinema AS rahaliste kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt Kinema AS-ga, mistõttu nõuab hageja võlgnevuse tasumist kostjalt. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus jätta rahuldamata hageja taotluse mõista kõik menetluskulud välja kostjalt.
8.Kuna OR8 objekti raames sõlmitud töövõtulepingutes nr 2013001912-1 ja nr 301220132
1 kokkulepitud summad on hagejale välja makstud ning töövõtulepingu 30122013-2 alusel tegemata ja puuduliku töö eest keeldus AS Kinema põhjendatult tasuma, on ära langenud käendaja vastutuse alused ning nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Käendaja ei saa vastutada mh täiendavate kokkulepitud tööde eest hageja ees.
9.Kostja ei nõustu, et kui kostja ei ole 3 tööpäeva jooksul vastuväiteid esitanud, saab kõik tööd (sh lisatööd) lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
10.Kostja leiab, et lisatöid ei ole tellitud, mistõttu ei saa väidetavaid lisatöid pidada lepingukohaseks (tl 44, V kd). Tellijale ei saa negatiivseid tagajärgi kaasa tuua olukord, mil töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust ja omavoliliselt ületab eelarvet ning teostab väidetavaid lisatöid ja nõuab vastavate lisatööde eest tasumist. Eelnimetatud olukord ei tekita tellijale kohustust vastavaid töid vastu võtta ja üle vaadata ning võimalikest puudustest teavitada. Seega ei lasunud kostjal kohustust väidetavaid lisatöid puudutavaid tööde üleandmis-vastuvõtmise akte allkirjastada ning töid vastu võtta, kuna lisatöödes polnud pooled kokku leppinud. Hagejal puudus õiguslik alus kostjale lisatööde eest arvete esitamiseks, sest arvete esitamise aluseks nõutavad allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktid puudusid. Väidetavate lisatööde näol on tegemist põhitööde lahutamatu osaga, milliseid hageja on pidanud alusetult lisatöödeks. Hageja ei ole lisatööde tegemises kirjalikult kokku leppinud.
11.Hageja on tööde maksumust ja ulatust ebaõigesti hinnanud, st ei ole kõiki vajalikke töid arvesse võtnud, mis olid vajalikud OR8 lepingutes kokkulepitud põhitööde teostamiseks. Seega on hageja käitumine pahatahtlik ning vastuolus OR8 töövõtulepingutes kehtestatuga (tl 47, V kd).
12.Kostja ei nõustu hageja poolt hagis märgitud käenduslepingus, mis seondub OR8 lepingu nr 30122013-2, märgitud käendaja vastutuse maksimum summaga 44 000 eurot, vaid leiab, et õige summa on 32 596,90 eurot (tl 25, V kd).
13.Kostja ei vastuta väidetavatest lisatöödest ja lisakokkulepetest tulenevate kohustuste eest, kuivõrd need on sõlmitud pärast käenduslepingute sõlmimist. Käenduslepingutes sisalduv tingimus, millest tulenevalt kostja käendab ka tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevalt Kinema AS kohustusi, on tühine tüüptingimus. Käenduslepingud on hageja poolt koostatud ja ning lepingutingimused, sh tulevikus tekkivate kohustuste käendamine, oli poolte vahel läbi rääkimata.
14.Käenduslepingute näol on tegemist tarbijakäenduslepingutega VÕS § 143 lg 1 mõttes.
15.Alternatiivselt on kostja seisukohal, et hageja tõlgendus käenduslepingute p-le 1 on ebaõige ja põhjendamatult käendaja kohustusi laiendav. Tulevased kohustused ei ole piisavalt määratletavad.
16.Kostja on seisukohal, et kostja ei vastuta hagis toodud põhinõuete eest, mistõttu puudub hagejal alus ka viivise nõudeks. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohtu 18.12.2017 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 65 982,40 eurot. Maakohus jättis hageja ja AS Kinema menetluskulud AS Kinema kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
18.Käenduslepingute puhul on tegemist tarbijakäenduslepingutega. Kostja oli Kinema OÜ töötaja. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et käendajal oli sõltuvussuhe põhivõlgnikuga. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja teadis või pidi käenduslepingu sõlmimise ajal teadma, et käendaja annab käenduse tulenevalt enda erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust subjektiivsest asjaolust lähtuvalt ja et käendusleping on sõlmitud temaga äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus tuvastas, et kostja omas kogemust ja head ülevaadet ehitusvaldkonnas toimuvast, et mõista riske, mis selles valdkonnas esile võivad kerkida
seoses töövõtu lepingute täitmisega ning samuti sai ka konkreetsel ehitusobjektil kohapeal töötajana ja põhivõlgniku esindajana mõjutada ja jälgida alltöövõtu lepingute täitmist ja omas piisavalt reaalajas informatsiooni olukorrast ehitusobjektil, osaledes töönõupidamistel otsuste vastuvõtmisel ja ehitustegevuse aruteludel (koosolekutel). Kostja omas piisavat ülevaadet, informatsiooni ja teadmisi, et väljendada valmisolekut ja tahet sõlmida käenduslepinguid. Samuti on kostja alltöövõtulepingutes märgitud isikuks, kes esindab Kinema AS-i juriidilistes ja finantsilistes küsimustes (lepingu p 11.1.1). Kohtu ette ei ole toodud ka tõendeid, mis annaksid alust väita, et käenduslepingutes märgitud vastutuse maksimumsummad piiravad ebamõistlikult kostja majandusvabadust või edasist toimetulekut, mis tooks kaasa käenduslepingu tühisuse heade kommetega vastuolu tõttu. Kohus ei tuvastanud käenduslepingute tühisuse aluseid.
19.Lisatööde osas märkis maakohus järgmist. Alltöövõtulepingu p-s 7.3 on kokku lepitud, et lisatööd ja või tööde olulised muudatused sätestavad pooled kirjaliku kokkuleppega. Kohtumenetluse käigus tuvastas kohus, hinnates tunnistaja ja poole vande all antud ütlusi, et pooled sõlmisid korduvalt kokkuleppeid täiendavate tööde tegemiseks. Kohus leiab, et poolte sellist käitumist saab hinnata kui tava (TsÜS § 2 ). Pikema perioodi jooksul koostöö alguses tasus AS Kinema arveid ka nn vaikides aktsepteerides. Kohus tuvastas, et pooled lugesid õiguslikult siduvaks ka suuliselt sõlmitud kokkuleppeid lisatööde osas (nõupidamistel), kuna need lisatööd teostati vastavalt eelnevatele kirjalikele ja suulistele kokkulepetele (TsÜS § 2 lg 2).
20.Arvel nr 96656 (27.01.2014) (tl 123, I kd) märgitud kulu 13 891,51 eurot (tasumata käibemaksu näol) on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Kuigi käenduslepingus puudub selge kokkulepe tulevaste kohustuste käendamise kohta, siis käibemaksu kohta arve esitamine eraldi nn korrigeeritud arvena, on piisavalt määratletav kohustus. Kuivõrd kostja tunneb finantsvaldkonda, siis pidi selline kohustus olema talle arusaadav ja ettenähtav. Käibemaksu suurus (Norras 25%) ja arvel märgitud summa koosmõjus on piisavalt individualiseeritav sisu osas. 13 891,51 eurot on seega hõlmatud käendustahtega isegi siis, kui see ei olnud teada käenduslepingu sõlmimise ajal. Tarbijakäenduslepingu puhul on käendaja huvid tulevaste kohustuste käendamise korral täiendavalt tagatud käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kokkuleppimise kohustusega. Summa mahub käendaja vastutuse piirmäära sisse.
21.Alltöövõtulepingu nr 30122013-1 ja lisatööde kokkulepete alusel on Kinema AS põhivõlgnevus hageja ees kokku 38 507,82 eurot. Arvel nr 96660 (9000,70 eurot; tl 122, I kd) nimetatud lisatööd olid kokku lepitud ja hageja poolt teostatud, seda tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 143, I kd), tööaja arvestuselehed (tl 80, I kd) ning tunnistaja ütlused. Poolte 02.12.2013 kirjavahetusest nähtuvalt ei esitatud tööde osas vastuväiteid. Lepingu p 8.4 kohaselt kohustus AS Kinema hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates akti esitamisest (10.01.2014) esitama oma põhjendused tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Selliseid vastuväiteid ei esitatud. 23.12.2013 e-kirjas kiidab kostja heaks lisatööd (III t 190). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 06.01.2014 koosolekul vaadati läbi ka lisatööde lehed, lepiti kokku tundide arvus, mis akteeritakse ja kinnitati lisatööde tunnihind. Kostja poolt vande all antud ütlused on pigem ennast õigustavad, vähe informatiivsed ja lisatööde sõlmimise osas ei ole ütlused usaldusväärsed. Lisatööde kokkulepet tõendab ka kostja 14.04.2014 e-kiri ning 11.12.2013 e-kiri Suido Saarmetsale. Lisatööde kokkulepet tõendab lisaks tunnihinna tariif (45 eur/h). Sellele ei ole kostja poolt ühtegi vastuväidet esitatud. Kui lisatööde osas ei oleks kokku lepitud, siis puudunuks kostjal huvi paneelide lõikamise mahtude vastu. 31.01.2014 saatis hageja kostjale mh arve nr 96660, millele ei tulnud tagasisidet kuni 14.03.2014 ning sellest võib teha järelduse, et hageja esitatud arved olid varasemalt kokku lepitud.
22.Alltöövõtulepingu nr 30122013-1 raames esitas hageja ka arve nr 96760 (13 278,86 eurot; tl 123, I kd). Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43, I kd), tööaja arvestuslehed (tl 84-88, I kd). Lisaks saadeti AS-le Kinema 17.02.2014 teostatud tööde akt nr 4 (tl 96, I kd; tl 193, III kd), millele ei järgnenud ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ühtegi vastuväidet.
23.Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja ka arve nr 96793 (4162,50 eurot; tl 126, I kd). Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43, I kd) tööaja arvestuslehed (tl 89, I kd). Lisaks saadeti AS-le Kinema 25.02.2014 teostatud tööde akt nr 5 (tl 108, I kd), millele ei järgnenud ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ühtegi vastuväidet.
24.Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja ka arve nr 96837 (4246,88 eurot). Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43, I kd) tööaja arvestuslehed 8. nädalal, mis saadeti AS-le Kinema 07.03.2014. Lisaks saadeti AS-le Kinema 10.03.2014 teostatud tööde akt nr 7, millele ei järgnenud ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ühtegi vastuväidet.
25.Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja ka arve nr 96902 summas (2925,13 eurot). Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43, I kd) tööaja arvestuslehed ja Suido Saarmetsa 22.01.2014 ning 11.02.2014 e-kirjad. Lisaks saadeti AS-le Kinema 21.03.2014 teostatud tööde korrigeeritud akt nr 8, millele ei järgnenud ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ühtegi vastuväidet. 20.03.2014 andis kostja aktile tagasisidet ning sellest saab järeldada, et vigaste aktide korral andis kostja tagasisidet. See kinnitab ka poolte vahel väljakujunenud tava (TsÜS § 2) selle kohta, et kostja kontrollis esitatud dokumente ning kui viga ei tuvastatud, siis jäi kostja passiivseks.
26.Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja ka arve nr 96949 (4893,75 eurot, tl 131, I kd). Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 42 jj; I kd), tööaja arvestuslehed (tl 91-92, I kd) ja teostatud tööde akt nr 9 (tl 113, I kd), mis saadeti AS-le Kinema 01.04.2014 ning ühtegi vastuväidet ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ei esitatud.
27.Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et alltöövõtulepingu nr 30122013-1 osas tuli tasuda vaid 53 648 eurot ning et hagejale oli tasutud 54 807,73 eurot. Esitatud tõenditest nähtub, et AS Kinema on tasunud hagejale arvete ja aktide alusel kokku 31 245,52 eurot. Kuna lepingus ja hinnapakkumistes kasutati summasid ilma käibemaksuta, siis tuli arveldamisel alati lisada juurde käibemaksu võrra suurem summa. Kohus nõustus hagejaga, et hinnapakkumises nr 28022 märgitud lisamaterjale (16 800 eurot) ei saa käsitleda teenusena, vaid materjali maksumuse hinnana.
28.Alltöövõtulepingu nr 30122013-2 ja lisatööde kokkulepete alusel on AS Kinema põhivõlgnevus 27 474,58 eurot. Alltöövõtulepingu nr 30122013-2 raames esitas hageja arve nr 96855 (5300,73 eurot; tl 129, I kd). Arve esitati põhitööde eest vastavalt teostatud tööde aktile nr 3 (tl 80, 96, 104; I kd). Kohus leidis, et hageja nõue on selles osas põhjendatud.
29.Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja arve nr 96951 (4518,75 eurot; tl 133, I kd). Arve on esitatud lisatööde eest vastavalt teostatud aktile nr 10 (tl 114, I kd). Lisatööde põhjendatust tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43-44, I kd), tööaja arvestuslehed (tl 93-95, I kd), 03.04.2014 AS-le Kinema saadetud teostatud tööde akt nr 10, millele ühtegi vastuväidet ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ei esitatud, kostja 20.03.2014 e-kiri lisatöö tellimise kohta (tl 208, III kd) ja IO 21.03.2014 vastus tellimusele (tl 208 pöördel, III kd).
30.Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja arve nr 97020 (9836,35 eurot; tl 134, I kd). Arve on esitatud põhitööde eest vastavalt teostatud tööde aktile nr 5 (tl 107, I kd). Hageja nõue kostja vastu tasu saamiseks on põhjendatud.
31.Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja arve nr 97021 (7818,75 eurot; tl 135, I kd) lisatööde eest. Lisatööde põhjendatust tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43-44, I kd), IO 01.03.2014 e-kiri (tl 211, III kd) ja kostja 12.03.2014 e-kiri (tl 212, III kd) ning teostatud tööde akt nr 6 (tl 109), mis on saadetud AS-le Kinema 17.04.2014 (tl 209, 210; III kd) ning millele ühtegi vastuväidet ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ei esitatud.
32.Kostja ei ole tõendanud, et alltöövõtuleping nr 30122013-2 oli sõlmitud autokeskuse rajamiseks tehtavate välisseina sandwich elementide paigalduseks ja tihendustööde teostamiseks. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et nimetatud leping on sõlmitud siseseina sandwich elementide paigalduseks ja tihendustööde teostamiseks (tl 46-56, I kd). Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole OR8 töövõtulepingute ja lisatööde kokkulepete alusel kokkulepitud töid kohaselt teostanud ja et hageja ei ole kostja poolt väidetud puudusi kõrvaldanud. Hagejal oli õigus VÕS 111 lg 1 kohaselt keelduda edaspidiselt tööde teostamisest seoses asjaoluga, et AS Kinema ei tasunud arveid. Hageja poolt tegemata tööde summad on võrreldes AS-lt Kinema saamata jäänud summadega marginaalsed (12,6 eur+25% ja 26, 93 eurot +25%) ja sellises olukorras on hageja tegevus õiguspärane. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt lisatöödena käsitletud tööd tuli teostada põhitööde osana.
33.Maakohus leidis, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4), kuna arvestades kostja käenduse tekkimise asjaolusid, oleks mõlema poole menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Olukorras, kus kostja käendab füüsilise isikuna tänaseks pankrotistunud põhivõlgniku võlga, kohtul puudub võimalus hagi rahuldamisel kostjatelt nt solidaarselt menetluskulud välja mõista ning arvestades rahuldatud hagi nõude suurust, on ebaõiglane jätta poolte menetluskulud ainult kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hageja ja AS Kinema menetluskulud tuleb jätta AS Kinema kanda. Kostja apellatsioonkaebus
34.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 65 982,40 eurot ning jättis kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja ei vaidlusta maakohtu ostus osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud ja AS-i Kinema menetluskulud AS-i Kinema kanda (resolutsiooni p-i 3 esimene lause).
35.Hageja nõue summas 65 982,40 eurot on kostja vastu lõppenud, kuivõrd vastavad nõuded on lahendatud varasemates kohtuvaidlustes (tsiviilasjad nr 2-16-147 ja 2-1613171). Asjaolu, et tsiviilasjades nr 2-16-147 ja 2-16-13171 sõlmiti kompromissilepingud üksnes hageja ja OÜ Kinema vahel, ei tähenda, et hagejal oleks õigus esitada nõue teistkordselt kostja vastu. Solidaarkohustuse täitmist saab võlausaldaja nõuda vaid ühel korral (VÕS § 65 lg 2). Seega lõppesid kostja kohustused hageja ees VÕS § 67 lg 1 ja § 186 p 1, § 153 lg 1 p-i 1 alusel. Hageja poolt kostja vastu nõude esitamine on vastuolus ka hea usu põhimõttega (VÕS § 6) ning selliselt kuritarvitab hageja oma õigusi (TsÜS § 138 lg 2).
36.Hageja väitis, et tsiviilasjas nr 2-16-147 kompromissi alusel hagejale AS Kinema poolt tasutud makse (20 000 eurot) on kantud muude võlgnevuste katteks, s.o menetluskulude ja viiviste, mitte põhivõla katteks. Kostja hinnangul ei olnud hagejal õigust seda teha, kuivõrd kompromissiga lõppesid kõik tsiviilasjas nr 2-16-147 hagi esemeks olnud nõuded. Kompromissisumma puhul ei ole võlausaldajal õigust määrata, milliste kohustuste tasumiseks vastav raha läheb. Hageja arvestas alusetult tsiviilasjas nr 2-16147 välja mõistetud kompromissisumma menetluskulude katteks, kuivõrd menetluskulud jäid poolte endi kanda. Lisaks arvestas hageja alusetult väljamõistetud kompromissisumma viivise katteks, kuivõrd hagi esemeks oli põhivõlgnevuse nõue,
mitte viivisenõue. Maakohus jättis eeltoodud hageja väited ning kostja vastuväited käsitlemata ning neile hinnangu andmata.
37.Maakohus jättis sisuliselt hindamata kostja vande all antud ütlused. Maakohtu otsusest ei ilmne, millel põhineb kohtu seisukoht, et kostja ütlused on pigem ennast õigustavad, vähe informatiivsed ning ei ole lisatööde sõlmimise osas usaldusväärsed.
38.Ebaõige on maakohtu otsuse p-s 16 toodu nagu ei oleks kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et alltöövõtulepingu nr 30122013-1 alusel on hagejale tasutud kokku 54 807,73 eurot. Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja vastuväited ja tõendid seoses sellega, millises ulatuses on põhivõlgniku poolt kohustused täidetud.
39.Käenduslepingutes sisalduv tingimus, mille järgi käendab kostja ka tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid Kinema AS-i kohustusi, on tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 järgi. Lepingutingimust saab pidada ebaõiglaseks, kui see suurendab põhjendamatult ja ebamõistlikult tarbija kohustusi. Arvestades asjaolu, et kostja näol ei olnud tegemist Kinema AS-i (pankrotis) juhatuse liikme või osanikuga, puudus mõistlik põhjendus, miks oleks pidanud kostja soovima käendada ka tulevikus tekkivaid ja määratlemata Kinema AS-i (pankrotis) kohustusi, millede suurus ega ulatus ei olnud ette teada. Maakohtu tõlgendus käenduslepingute p-le 1 on vastuolus VÕS § 39 lg-ga 1, nimetatud punkt ei ole piisavalt määratletud (VÕS § 142 lg 2 ja § 145 lg 4).
40.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjat tuleb käsitleda juriidilistes ja finantsküsimustes eriteadmistega isikuna. Selline seisukoht oli kostja jaoks ka üllatuslik.
41.Ainuüksi arve esitamisest ei teki kostjale tasumise kohustust. Hageja poolt esitatud arvete nimekirjale puudus kohustus vastuväiteid esitada ning vastuväidete esitamata jätmisest ei saa järeldada arvetega nõustumist.
42.Maakohtu otsus on vastuoluline, ebaselge ja motiveerimata. Ühelt poolt pidas maakohus kostjat eriteadmistega isikuks, kuid samas asus seisukohale, et kostja ei mõistnud käenduslepingute sisu ja tähendust enda jaoks (otsuse p 7). Ühelt poolt leidis kohus, et tegemata tööde kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole, kuid teisalt, et tööd on tegemata, kuid tegemata tööde summad olid marginaalsed (otsuse p 23). Maakohus leidis, et lisatööde teostamise osas on hageja tõendina esitanud mh tunnistajate ütlused (otsuse p 25). Antud tsiviilasjas oli ainult üks tunnistaja (M. Koik), seega on ebaselge, milliseid teisi tunnistajaid maakohus silmas pidas ning maakohtu otsus on seetõttu põhjendamatu. Otsusest ei ole võimalik järeldada, millise perioodi jooksul milliseid arved kohtu hinnangul vaikivalt aktsepteerides tasuti (otsuse p 7). Otsusest ei ole võimalik järeldada, missugused kokkulepped pooled kohtu hinnangul sõlmisid ning millistes lisatöödes ja millal kokku lepiti (otsuse p 7). Otsusest ei nähtu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et hageja nõue arve nr 96855 alusel (otsuse p 18) ja arve nr 97020 alusel on põhjendatud (otsuse p 20).
43.Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt käibemaksu tasumist, kuna alltöövõtulepingute kohaselt lepiti tööde hind kokku ilma käibemaksuta. Kostjal puudus käenduslepingu sõlmimisel alus eeldada, et tasud suurenevad käibemaksu võrra. Kostja ei teadnud, et hageja registreeritakse hilisemalt Norras käibemaksukohuslaseks. Seoses käibemaksu lisandumisega ei viidanud maakohus ühelegi õigusnormile. Maakohus ei ole põhjendanud oma järeldusi selle kohta, et hageja on tasunud arvel nr 96656 toodud käibemaksu (otsuse p 8).
44.Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt poolte käitumist saab hinnata kui tava lepingu partnerite vahel TsÜS § 2 mõttes. Alltöövõtulepingute kohaselt saab lepinguid muuta vaid kirjalikus vormis (VÕS § 13 lg 2). Tava ei saa muuta seadust (TsÜS § 2 lg 2).
45.Alltöövõtulepingute p-d 2.2, 7.2, 13.5 välistasid hageja õiguse nõuda tasu lisatööde eest. Maakohus eelistas põhjendamatult eeltoodud punktidele alltöövõtulepingu p-i 8.4.
46.Hageja ja Kinema AS-i (pankrotis) vahel puudusid kehtivad lepingud lisatööde osas. Nimetatu nähtub ka 27.12.2013 (vt hageja 27.10.2014.a menetlusdokumendi lisa nr 5), 09.05.2014 (kostja 03.10.2017 menetlusdokumendi lisa nr 2), 23.05.2014 (vt kostja 03.10.2017 menetlusdokumendi lisa nr 3) ja 07.05.2014 e-kirjavahetusest (vt kostja 03.10.2017 menetlusdokumendi lisa nr 4). Maakohus eeltoodud tõenditele hinnangut ei andnud.
47.Alltöövõtulepingutes kokku lepitud eelarve oli siduv (alltöövõtulepingu p-d 7.2-7.4, vt ka RKTKo nr 3-2-1-89-12, p 24).
48.Maakohus ei analüüsinud lisatööde sisu ega nende seotust põhitöödega. Samuti ei tuvastanud maakohus iga lisatöö puhul selle kokku leppimist, sh kokkulepet hinna osas. Mh puuduvad tõendid selle kohta, et seisakud eksisteerisid ning et seisakud olid käsitletavad lisatöödena.
49.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tõendanud, et hageja poolt lisatöödena käsitletud tööd tuli teostada põhitööde osana. Samuti on maakohus jätnud põhjendamatult käsitlemata kostja 09.07.2016 menetlusdokumendis (lk 5) esitatud vastuväited seoses lisatöödega. Hageja apellatsioonkaebus
50.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus ei jätnud hageja menetluskulusid solidaarselt kostja ja AS Kinema (pankrotis) kanda ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostja ja AS Kinema (pankrotis) kanda.
51.Kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu tervikuna, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt ka hageja menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda (st solidaarselt kostja ja AS Kinema (pankrotis) kanda).
52.Hageja ei nõustu, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Riigikohus on rõhutanud (vt nt lahendit nr 3-2-1- 126-14 p 16), et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu. Käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Asjaolud, et käendaja käendab pankrotis oleva isiku võlgnevust ja/või käendatava võlakohustuse suurus ei ole sellisteks asjaoludeks.
53.Kohus on jätnud arvestamata selle, milline oli hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingute eesmärk ja sisu. Poolte eesmärgiks oli tagada käendaja (kostja) poolt käenduslepingus toodud summas põhivõlgniku kohustuse täitmine ja menetluskulude hüvitamine ka põhivõlgniku pankroti korral.
54.Kostja põhjustas ise oma pahatahtliku käitumisega hagejapoolse hagi esitamise nii AS Kinema (pankrotis) kui enda vastu, mistõttu tuleb ka VÕS § 145 lg 2 kohaselt sellise kohtumenetlusega kaasnenud hageja menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. Käenduslepingute punkti 7 kohaselt on samuti ette nähtud, et käendaja (kostja) kanda jäävad mh kõikide kõrvalnõuete täitmise kohustused.
55.Olukorra, kus põhivõlgniku maksejõuetuse tõttu ei ole põhivõlgnikult rahaliste vahendite kättesaamine enam võimalik, on põhjustanud kostja enda pahatahtlik käitumine.
56.Ka käesoleva kohtuasja mahukuse on põhjustanud kostja ise, kes on oma menetlusdokumentides asunud pahatahtlikult vaidlustama kõiki töövõtulepingutega seotud asjaolusid, sh ka tööde osas, kus kostja on ise vastavad tööde üleandmisevastuvõtmise aktid allkirjastanud ja ise vastavad lisatööd tellinud. Vastustaja seisukoht
57.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
58.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
59.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada 3475,66 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb tühistatud osas jätta rahuldamata.
60.Kostja väide hageja nõude lõppemise kohta seoses sellega, et OÜ Kinema on tasunud hagejale 20 000 eurot, on osaliselt põhjendatud. Alltöövõtulepingust nr 30122013-2 tulenevate käendusega tagatud kohustuste osas oli OÜ Kinema andnud garantii ning garantiiandja suhtes algatatud kohtuasjad lõppesid kompromissiga. 25.01.2017 menetlusdokumendis tõi kostja välja, et hageja ja OÜ Kinema vahel on tsiviilasjas nr 216-147 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustub OÜ Kinema tasuma hagejale hiljemalt 17.02.2017 kokku 20 000 eurot, mille võrra väheneb kostja kohustus. Hageja on oma 09.02.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et eelviidatud kompromissi alusel hagejale 20 000 euro laekumisel kantakse see võlgnevuse katteks järgmiselt: 3400 eurot kantakse tsiviilasjas nr 2-16-147 hagejale tekkinud menetluskulude katteks ja ülejäänud 16 600 eurot kantakse alltöövõtulepingust nr 30122013-2 tuleneva viiviste võlgnevuse katteks. Õige on kostja väide, et maakohus jättis eeltoodud hageja väited ning kostja vastuväited käsitlemata ning neile hinnangu andmata.
61.Vaidlust ei ole selles, et kompromissisumma 20 000 eurot on hagejale tasutud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kompromissi kohase makse laekumine ei mõjuta hageja põhinõude suurust kostja vastu. Kuigi kompromissileping kehtib vaid selle sõlminud poolte vahel ega tekita õigusi kolmandale isikule, omab antud juhul tähtsust see, et tegu on sama kohustuse täitmisega, mida ka kostjalt nõutakse. Kui võlausaldaja nõuded põhivõlgniku vastu on tagatud mitme tagatisega (antud juhul käendus ja garantii) ning kui ühe (sama nõuet taganud) isiku poolt tehakse võlausaldajale võla katteks mingis summas makse, siis on selle tagajärjeks see, et hageja nõue teise nõuet taganud isiku vastu väheneb reaalselt tasutud summa võrra.
62.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja arvestas alusetult tsiviilasjas nr 2-16-147 välja mõistetud kompromissisumma menetluskulude katteks, kuivõrd menetluskulud jäid kompromissi kohaselt poolte endi kanda. Samas ei saa pidada õigeks kostja arvamust, et hageja arvestas alusetult väljamõistetud kompromissisumma ka viiviste katteks seetõttu, et hagi esemeks oli põhivõlgnevuse nõue, mitte viivisenõue. Hagi esemeks tsiviilasjas nr 2-16-147 ei olnud ainult põhinõue. Hagiavalduses tugineb hageja nõudele summas 43998,92, millest põhivõlg on 27 475,58 eurot ja viivised 16524, 34 eurot (VI kd, lk 51,52). VÕS § 88 lg 9 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega oli hagejal õigus arvestada ühe solidaarvõlgniku poolt tasutud summad enne viiviste ja seejärel põhikohustuse katteks. Hageja sai viiviste katteks arvestada 16524, 34 eurot, mida hageja käesolevas menetluses maakohtu poolt läbivaadatud hagis ka kostjalt ei nõua. Ülejäänud summa 3475,66 eurot tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks, mille võrra väheneb kostjalt väljamõistmisele kuuluv summa.
63.Ülejäänud osas on maakohtu otsus on seaduslik. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
64.Ebaõige on kostja seisukoht, et kompromisslepingu sõlmimisel garantii andjaga lõppesid ka kostja kohustused hageja ees. Asjaolu, et käendusega tagatud kohustuste
osas oli antud ka garantii ning garantiiandja suhtes algatatud kohtuasjad lõppesid kompromissiga, ei tähenda seda, et käendusega tagatud kohustused on lõppenud. Garantiiandja ja käendaja on tagatud kohustuse suhtes solidaarvõlgnikud ning ühe suhtes menetluse lõpetamine kompromissiga ei too kaasa teise solidaarvõlgniku kohustuse lõppemist. VÕS § 66 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Üksnes tagatud kohustuste täies ulatuses täitmine solidaarvõlgniku poolt vabastab teise solidaarvõlgniku kohustuse täitmisest. Kui ühe nõuet taganud isiku poolt ei tasuta võlgnevust kogu summas, siis on võlausaldajal jätkuvalt õigus nõuda tasumata võlgnevuse summat teiselt nõuet taganud isikult.
65.Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13171 OÜ Kinema vastu esitatud hagi rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmise nõudes ei oma seost käesolevas asjas esitatud nõuetega. Tsiviilasjas nr 2-16-13171 oli hageja nõude aluseks AS Kinema pankrotimenetluses pankrotihaldurilt tasu eest omandatud rahaline nõue OÜ Kinema vastu. Hageja on esitanud OÜ Kinema vastu uue võlausaldajana rahaliste kohustuste tagasivõitmise nõude. Seega tsiviilasjas nr 2-16-13171 OÜ Kinema poolt hagejale tasutud kompromissi kohane makse ei laekunud käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõuete ega AS Kinema võlgnevuse katteks ning seega hageja nõue kostja vastu selle makse tasumise tulemusena ei vähenenud.
66.Ekslik on kostja seisukoht, et kohus ei ole tema ütlusi hinnanud. Otsusest nähtuvalt on kohus hinnanud kostja ütlusi ning asunud ühesele seisukohale, et need on ennast õigustavad, vähe informatiivsed ega ole usaldusväärsed. Kostja ütlused on vastuolulised ja vastuolus ka asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, sh kostja enda meilisõnumitega, mistõttu on maakohus need õigesti hinnanud ebausaldusväärseteks. Nii on kostja menetluses läbivalt väitnud, et mingeid lisatöid AS Kinema hagejalt ei tellinud, kuigi kohtule on esitatud poolte meilivahetus, kust nähtub, et kostja on ise AS Kinema nimel hagejalt lisatöid tellinud ja leppinud kokku ka lisatööde hinda. Maakohtus on kostja omaks võtnud, et lisatöid siiski hagejalt telliti ning lepiti kokku ka hageja täiendavas tasus lisatööde teostamise eest (VII kd, lk 94 pöördel). Kostja on ka väitnud, et mitte ühegi töö osas tunnitasu arvestust ei peetud (VII kd, lk 95). Asjas on esitatud kostja enda meilisõnum, milles kostja kiidab heaks osa lisatöid tunnitasu arvestuse alusel. 23.12.2013 meilisõnumis märgib kostja järgmist: „Lisatööd. Ma märkisin ära, mis on lisatööd minu arvates ja mis oleksid tasustatavad.“( III kd, lk 190). Samuti nähtub kostja enda meilisõnumitest, et kostja on aktsepteerinud lisatööde tunni hinnana 45 eurot+käibemaks ( III kd, lk 193). Ka hageja juhatuse liige IO on saatnud kostjale 21.03.2014 meilisõnumi, milles märgitakse, et lähtuda võib senisest tunnihinnast 45eur/h (III kd, lk 203 pöördel). See kinnitab hageja ja AS Kinema kokkulepet sellise tunnihinna fikseerimise osas seoses lisatöödega.
67.Vaidlust ei ole selles, et objekt on lõpetatud ja tellijale üle antud. Tõendeid selle kohta, et AS Kinema või kolmas isik oleks mingeid hageja tööde puudusi kõrvaldanud, asjas esitatud ei ole. Kostja väited, et hageja ei esitanud AS-le Kinema ehituspäevikuid, et puudu oli dokumentatsioon ning et hageja ei vastanud AS-i Kinema etteheidetele väidetavate puuduste osas, on ümber lükatud asjaoluga, et kostja on ise edastanud OR8 objekti tellijale (AS Hent) vastavad kontrollplaanid, mis tõendavad, et hageja poolt on teostatud nii põhi- kui lisatööd ning üle antud ka kogu dokumentatsioon. Ehituspäevikuid esitas hageja kostjale asja materjalidest nähtuvalt meili teel iganädalaselt ning mingeid tähelepanekuid nende kohta AS Kinema hagejale ei esitatud.
68.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja tasule lisandus käibemaks. Alltöövõtulepingute lisadeks olevatest hageja hinnapakkumistest nähtub, et hageja
pakutud hinnad ei sisaldanud käibemaksu. Ka alltöövõtulepingutes on märgitud, et hageja tasu on toodud ilma käibemaksuta. Kostja on ise oma 09.12.2013 meilisõnumis (III kd, lk 189) palunud hagejal teha arved ümber ja lisada summadele käibemaks. Kostja kirjutab: „Sain Norrast vastuse, et need arved ei lähe. Palun tee ümber, käibemaks peale 25%, kuna teenus on osutatud Norras“. Samuti on kostja ka oma 10.12.2013 meilisõnumis ( III kd, lk 189 pöördel) kinnitanud, et AS-le Kinema on sobiv, et vaid kuni selle ajani, mil hageja ei ole veel Norras käibemaksukohustuslaseks registreeritud, esitatakse arved AS-le Kinema hageja poolt ilma käibemaksuta.
69.Ekslik on kostja seisukoht, et ta ei vastuta lisatöödest tulenevate kohustuste täitmise eest, kuivõrd lisatööde tegemises on kokku lepitud peale käenduslepingute sõlmimist. Käenduslepingute kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja vastutab käendajana ka kõikidest alltöövõtulepingute (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmise eest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tegu ei ole tühise tüüptingimusega. Vaidlust ei ole selles, et lepingute projektid valmistas ette AS Kinema esindajana kostja ise ning saatis need seejärel hagejale tutvumiseks. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kuna lepingud valmistas ette AS Kinema esindajana kostja ise, ei ole ei kostjal õigust tüüptingimuste regulatsioonile tugineda. Hageja on ka kinnitanud, et poolte vahel räägiti enne allkirjastamist läbi kõik alltöövõtulepingute ja käenduslepingute punktid, sh tulevikus tekkivate kohustuste käendamine kostja poolt, mis nähtub ka sellekohasest poolte meilivahetusest (V kd, lk 88-89)
70.VÕS § 145 lg 4, mille kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust, ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest käenduslepingutega on kokku lepitud, et käendaja vastutab ka põhivõlgniku tulevikus tekkivate kohustuste eest, kusjuures selliste tuleviku kohustuste tekkimine ja ulatus on täielikult kostja enda kontrolli all. Kuna valdavalt tellis kostja ise AS Kinema esindajana kõik lisatööd, olid need kostja jaoks piisavalt määratletud ja selged ning kostjale oli teada nendest tulenev kohustuste maht.
71.Kohus on tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et tõendite pinnalt saab teha ühese järelduse, et kostja omab teadmisi ja kogemusi nii ehitusvaldkonnas, juriidilistes, kui ka finantsküsimustes. Tegemist ei ole üllatusliku otsuse tegemisega, vaid tõendite hindamise küsimusega. Kohus on sellise järelduse tegemisel ajakohaselt viidanud nii töövõtulepingute punktile, mille kohaselt oli kostja AS Kinema esindaja juriidilistes ja finantsilistes küsimustes kui ka kostja osalemisele konkreetsel ehitusobjektil kohapeal põhivõlgniku esindajana.
72.Põhivõlgnik ei ole üle antud tööde osas vastuväiteid esitanud. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kõik hageja poolt teostatud tööd on
AS-le Kinema vastavate teostatud tööde aktide alusel üle antud ning OR8 objekt on lõpetatud, so tellijale üle antud. Alltöövõtulepingute p 8.4 kohaselt oli AS-l Kinema kohustus allkirjastada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid 3 tööpäeva jooksul alates hageja poolt aktide esitamisest või esitada sama tähtaja jooksul omapoolsed põhjendused tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Hageja poolt AS-le Kinema üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel üleantud tööde osas ei ole AS Kinema kokkulepitud 3 tööpäeva jooksul vastuväiteid esitanud ega ole esitanud ka hiljem põhjendusi tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjuste kohta. Seega saab kõik hageja tööd (sh lisatööd) lugeda AS Kinema poolt VÕS § 638 alusel vastuvõetuks ning hageja tasunõue on VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks. Põhivõlgnik on kogu võlgnevust hageja ees Norra kohtus ka tunnistanud. Menetluskulude jaotus
73.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
74.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja ja AS Kinema menetluskulud AS Kinema (pankrotis) kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. See on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et mõlema poole menetluskulude kostja kanda jätmine oleks antud juhul ebaõiglane. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, puudub ka seetõttu alus maakohtu menetluskulude täielikult kostja kanda jätmiseks, nagu soovib hageja.
75.Maakohus ei ole põhjendanud hageja menetluskulude AS Kinema (pankrotis) kanda jätmist, kelle vastu jäeti hagi rahuldamata. TsMS 168 lg 2 alusel, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab üldreeglina menetluskulud hageja. Kuna ei esine lg-test 3-5 tulenevaid asjaolusid, peaks hageja kandma AS Kinema (pankrotid) menetluskulud, mis oleks aga hageja suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kõigi menetlusosaliste endi kanda.
76.Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
77.Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.