Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-162-16 Tartu, 22. veebruar 2017 Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik OÜ Inmarx Partners kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 37263201650 Tartu Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10921 OÜ Inmarx Partners määruskaebus Avaldaja OÜ Inmarx Partners, esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme 6. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 29. juuni 2016. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2016. a määrus kinnistamisasjas nr 37263201650 (tsiviilasi nr 2-16-10921), millega jäeti rahuldamata taotlus seada hagi tagamise abinõuna Tarmo Pajule ja Britt Pajule ühisomanikena kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr 2804239, keelumärge OÜ Inmarx Partners kasuks selliselt, et kinnistu käsutamine oleks keelatud Tarmo Pajul.
2.Saata kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
1.Osaühing Inmarx Partners (avaldaja) esitas 10. mail 2016 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kanda kinnistusregistriosa nr 2804239 kolmandasse jakku kinnisasjale asukohaga Jaani, Kaavere küla, Kolga-Jaani vald, Viljandimaa, käsutamise keelumärge avaldaja kasuks selliselt, et keelumärkega oleks Tarmo Pajul keelatud Tarmo Paju ja Britt Paju ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine. Kinnistamisavaldusele oli lisatud Harju Maakohtu 8. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-20930, millega kohus määras esiteks seada hagi tagamise abinõuna T. Pajule kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr 7184802, kohtulik hüpoteek 65 982 euro 40 sendi ulatuses avaldaja kasuks ja teiseks seada samale kinnisasjale keelumärge avaldaja kasuks selliselt, et keelumärkega oleks T. Pajul keelatud T. Paju ja B. Paju ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine. Kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlus on lahendatud kinnistamismenetluses
nr 1799201650.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis 16. mai 2016. a määrusega avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 30. maini 2016 ja palus esitada B. Paju kui kinnisasja ühisomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku kinnisasjale keelumärke seadmiseks.
3.Kuna avaldaja ei esitanud registripidaja nõutud dokumenti, jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 29. juuni 2016. a määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kohtunikuabi määruse põhjenduste kohaselt taotletakse käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse tsiviilasjas nr 2-14-20930 tehtud hagi tagamise määruse alusel ja selles tsiviilasjas on kostjaks abikaasadest ainult T. Paju. Kohtumääruse resolutsioonis esitatud kujul keelumärke kinnistusraamatusse kandmisel oleks takistatud kinnisasja käsutamine nii kostjal kui ka tema abikaasal. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 järgi lubatud üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täita kohustav täitedokument. Seega saab rahalist nõuet abikaasast võlgniku suhtes täitemenetluses täita üksnes tema lahusvara arvel. Kui sellest ei jätku nõude rahuldamiseks ja sissenõue soovitakse pöörata ühisvarale, peab sissenõudja TMS § 14 lg 2 (ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause) järgi esitama hagi võlgniku ühisvara jagamiseks. Hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantav keelumärge peab tagama hilisemat kohtuotsuse täitmist. Kuna abikaasade ühisvara arvel ei ole võimalik kohtuotsust täita, kui võlgnikeks ei ole mõlemad abikaasad, ei saaks esitatud kujul kinnistusraamatusse kantud keelumärge seda eesmärki täita. Selline kanne oleks võlgnikuks mitteoleva abikaasa käsutusõiguse rikkumise tõttu lubamatu ega võimaldaks vara hiljem kohtuotsuse täitmiseks müüa. Keelumärke kandmine kinnistusraamatusse on võimalik ainult kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 7 alusel abikaasa B. Paju nõusolekul. Avaldaja ei esitanud B. Paju nõusolekut. Selle puuduse kõrvaldamiseks anti avaldajale tähtaeg, kuid ta ei kõrvaldanud puudust. Seega tuleb kinnistamisavaldus KRS § 46 lg 5 alusel jätta rahuldamata.
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada, tagastada talle riigilõiv ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
5.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse 15. juuli 2016. a määrusega rahuldamata ja edastas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 ning § 663 lg 61 p 3 alusel Tartu Maakohtu kohtunikule.
6.Tartu Maakohus jättis määruskaebuse 29. augustil 2016 rahuldamata ja edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 7. oktoobri 2016. a määrusega kinnistusosakonna kandemääruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse õigesti
rahuldamata, sest avaldajal peab olema kostja abikaasa B. Paju nõusolek abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja suhtes hagi tagamise korras kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmiseks. Avaldaja ei ole abikaasa nõusolekut esitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii maakohtu kinnistusosakonna kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asja kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uue määruse, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik seisukoht, nagu oleks hagi tagamise kohta tehtud määruse alusel keelumärke sissekandmiseks vajalik kinnisasja ühisomaniku B. Paju nõusolek. Hagi tagamise määruse alusel taotletakse sellise keelumärke sissekandmist, millega on ühel kinnisasja ühisomanikul (T. Pajul) keelatud talle kuuluva ühisomandi osa käsutamine. Sellise keelumärke sissekandmiseks ei ole teise ühisomaniku nõusolek vajalik. Kinnistusosakond on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on hakanud registrimenetluses hindama, kas sellise keelumärke sissekandmisel on võimalik hiljem pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale. Sellist küsimust ei saa kinnistusosakond keelumärke sissekandmise avalduse menetluses käsitleda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel (koostoimes TsMS §-ga 695) tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kinnistamisavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Praeguses asjas on õiguslik küsimus selles, kas tsiviilkohtumenetluses ühe abikaasa vastu esitatud hagi tagamiseks on võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud sellel abikaasal, kes on tsiviilasjas kostja. Kolleegium on varem leidnud, et selline tagamine on võimalik olukorras, kus kriminaalmenetluses on ühe abikaasa vastu esitatud tsiviilhagi ja soovitakse selle tagamiseks kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud sellel abikaasal, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või tsiviilkostja (vt Riigikohtu
7.detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p-d 12-13). Kolleegium leiab, et ka tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise määruse alusel keelumärke sissekandmisel on võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelatakse kinnisasja käsutamine vaid kostjaks oleval abikaasal. Niisuguse keelumärke sissekandmiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut (vt selle kohta ka Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 14). Sarnaselt on Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 46) leidnud, et maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks on võimalik esitada taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes
maksukohustuslasel.
11.Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse korral (varasuhte valiku tegemist reguleerib PKS § 24) abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. See kehtib ka enne PKS-i jõustumist sõlmitud abielude kohta (PKS § 211 lg 1). Kohtute tuvastatu kohaselt kuulub vaidlusalune kinnistu T. Paju ja B. Paju ühisvara hulka. Kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, saavad abikaasad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu (PKS § 28 lg 1 ja § 29 lg 1), st selle käsutamiseks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid ka ilma keelumärketa ei saaks B. Paju kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja ka abikaasa T. Paju tahteavaldust. T. Paju tahteavalduse tegemist takistab aga kohtumäärus, millega on tema suhtes TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõuna kinnistule käsutuskeelu seadmist ja seda nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Seega saaks T. Paju anda tahteavalduse kinnisasja käsutamiseks üksnes hageja nõusolekul. Seetõttu ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 17).
12.Kolleegium märgib, et kuigi keelumärkel võib olla mõju võlgnikuks mitteoleva abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, on see piirang ajutine ning hageja kui võlausaldaja õigustatud huve arvestades mõistlik. Kui hagi rahuldatakse, ei ole võimalik sissenõuet pöörata ühisomandile, vaid ainult võlgniku osale selles ning võlgniku lahusvarale. Võlgniku osa kindlaksmääramiseks tuleb hagejal kui sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3). Ühisvara jagamisel ei ole võlgnikuks mitteolevale abikaasale jäävale osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema omandiõigus säilitatakse täielikult (vt Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6216, p 18).
13.Kuna kohtud on jätnud kinnistamisavalduse alusetult rahuldamata, tuleb kohtulahendid tühistada ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal tuleb kinnistamisavaldus uuesti läbi vaadata.
14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud, sh esindajakulud, jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.