Hageja XXX (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Tatjana Kalin (e-post [email protected]) Kostja OÜ Gaasiekspert (registrikood 10872238) Kostja lepinguline esindaja Suido Västra (e-post [email protected]) Kohtuistungil 5.02.2018, 17.04.2018 ja 25.04.2018
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Gaasiekspert XXXi kasuks 330 eurot.
3.Jätta XXXi 30.04.2018 taotlus 25.04.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Lisada XXXi 30.04.2018 esitatud parandused 25.04.2018 kohtuistungi protokolli juurde. Menetluskulude jaotus
4.Jätta kõik menetluskulud OÜ Gaasiekspert kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX (edaspidi hageja) palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista OÜ-lt Gaasiekspert (edaspidi kostja) hageja kasuks 330 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud summas 1 750 eurot.
2.Hageja ostis 26. septembril 2016 kostjalt gaasiboileri 14i GL maksumusega 330 eurot suulises vormis sõlmitud müügilepingu alusel. Karbi lahti pakkimisel ilmnes, et seadme karbis puudus pass, garantiitalong, muu vajalik dokumentatsioon ning seinakinnitused. Hageja ei eita seda fakti, et karbis olid mingid paberid itaaliakeelsed, aga kaup on ostetud Eestis ning müüja on kohustatud esitama kõik vajalikud dokumendid eesti keeles. Seadme väljavõtmisel karbist hakkas selle torustikust voolama välja vett, mis tõendab, et seade oli olnud eelnevalt kasutuses. Kostja hagejat kauba puudustest ei teavitanud.
3.Hageja pöördus 29. septembril tagasi poodi (Gaasiekspert OÜ, Punane tn 6, Tallinn) koos ostetud kaubaga ja esitas müüjale suulise pretensiooni ülalnimetatud puudustega. Müüja poolt ei seletanud midagi kindlat puuduva dokumentatsiooni ning seadme sees oleva vee kohta.. Hageja palus vahetada ostetud kaup uue vastu või tagastada temale raha ning tagastas seadme müüjale. Müüja võttis seadme vastu ja esitas hagejale saatelehte. Hageja esitas 12. oktoobril 2016 müüjale kirjaliku pretensiooni, kuna müüja ei pakkunud vahetada ostetud gaasiboiler uue vastu ega tagastanud raha. Hageja soovis 29. septembri 2016 ja 12. oktoobri 2016 pretensiooniga müügilepingust taganeda, milles väljendas selget tahet loobuda ebakvaliteetsest tootest ja saada tagasi ostuhind. Kostja ei avaldanud tahet asja parandada või asendada. 29. oktoobril 2016 esitas hageja avalduse Tarbijavaidluste komisjonile. Tarbijavaidluste komisjon jättis avalduse rahuldamata.
4.Vastuseks kostja vastusele leiab hageja 05.06.2017 seisukohas, et hageja avas karbi, et tutvuda gaasiboileriga ning käitlus- ja paigaldusjuhendiga. Hageja tahtis kutsuda gaasiboilerit paigaldama spetsialisti. Müüja võttis gaasiboileri tagasi ning väljastas hagejale saatelehe.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja müüs hagejale uue, töökorras gaasiseadme koos eestikeelse paigaldusjuhendiga ning selgitas hagejale, et seadme paigaldamise õigus on kompetentsel isikul, s.h kostjal. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
6.Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et kompetentne isik seadet paigaldanud ei ole ja lähtuda tuleks hageja esindaja avalduses komisjonile esitatud väitest, et gaasiboileri ostmise päeval hageja seda seina paigaldada üritas. Kostja on kompetentne isik gaasiseadmete müügi ja paigaldamise osas vastavalt kehtivale regulatsioonile. Kostja selgitas hagejale seadme müümisel, et seadme paigaldamise õigus on kompetentsel isikul (nõue), s.h kostjal, ning andis koos seadmega hagejale kaasa seadme eestikeelse paigaldusjuhendi. Nõude täitmine, et seadme paigaldamise õigus on kompetentsel isikul, hoiab ära seadme rikked, tagab seadme nõuetekohase toimimise.
7.Kostja tuvastas seadmel puudused, kui hageja seadme kostjale tagastas, s.t seadme elektroonikat oli rikutud oskamatu paigaldamisega ja ainuüksi seetõttu on olemas alus jätta hagi rahuldamata, sest vastasel juhul oleks nõude täitmise kohustus deklaratiivse iseloomuga, mis võib suurendada ohtu tarbijate elule ja tervisele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus lahendab esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu poolt lahendamata taotlused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
9.Hageja esitas 30.04.2018 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Hageja esitas protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab
protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
10.Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt taotletav parandus muudaks hageja vande all antud ütlusi. Kohus luges hagejale ütlused tõlgi vahendusel ette. Hageja kinnitas kohtule, et kõik on kirjas tema sõnade järgi (tl 88 pöördel). Hageja ega tema esindaja ei avaldanud ettelugemise käigus, et ütlused on kirja pandud valesti. Kohus lisab kostja vastuväited 25.04.2018 kohtuistungi protokollile.
11.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates 25.04.2018 kohtuistungil pooled ära vande all, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 alusel. VÕS 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega peab VÕS § 189 kohaldamise eelduseks olema kehtiv leping, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine, taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine ning nõude esitaja andis lepingu täitmisena midagi üle.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs 26.09.2017 hagejale gaasiboileri 14i GL maksumusega 330 eurot ning hageja on müügihinna tasunud. Nimetatu on tõendatud ka arve-kviitungiga (tl 7). Kohtule esitatud saatelehega on tuvastatud, et hageja tagastas kostjale 29.09.2016 gaasiboileri (tl 7). Selle asjaolu üle ka pooled ei vaidle. Kostja hagejale 330 eurot tagastanud ei ole. Hageja pöördus 29.10.2016 Tarbijavaidluste komisjoni poole (tl 10-12). Tarbijavaidluste komisjon lõpetas menetluse, kuna käesolevas vaidluses on vajalik asjaolude ja tõendite põhjalik uurimine ning vaidlust oleks otstarbekam lahendada maakohtus (tl 17-18).
15.Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28). Seega tuleb esmalt tuvastada kas on täidetud taganemise formaalne eeldus. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Õiguskirjanduse kohaselt seadus taganemisavalduse vorminõuet ette ei näe, st taganemisavaldus võib olla tehtud ka suuliselt. Seadus ei ole ette näinud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et see tahab lepingut ühepoolselt lõpetada (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 188 lg 1 komm, lk 926). Vaidlust ei ole selles, et hageja tagastas 29.09.2016 gaasiboileri kostjale ja soovis tasutud 330 euro tagastamist. Seega avaldas hageja selgelt 29.09.2016 kostjale tahet lepingust taganemiseks. Kohtule esitatud 12.10.2016 avaldusega on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole kirjaliku avaldusega, milles palub ostuhind tagastada (tl 8). Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalne
eeldus.
16.Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud ka müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või leping üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja väitel taganes ta lepingust, kuna puudu on eestikeelne kasutusjuhend ning gaasiboiler on kasutatud. Kostja leiab, et seadme elektroonika on rikutud oskamatu paigaldamise tõttu.
17.Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune gaasiboiler vastab lepingutingimustele või mitte. Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib VÕS §
217.VÕS § 127 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2).
18.Kohus leiab, et käesoleval juhul kohalduvad tarbijale müüki käsitlevad sätted. Vaidlust ei ole selles, et kostja müüs hagejale gaasiboileri oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kohus leiab, et kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et gaasiboileri elektroonikaplokk ei funktsioneeri (tl 88 pöördel). Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et pakendi avamisel selgus, et ei ole garantiitalongi, ei ole seadme passi, puudusid paigaldus- ja kasutusjuhend ning kinnitused ja boileris oli vesi sees. Hageja boilerit ei ole paigaldanud (tl 88 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et gaasiboiler oli puudustega. Sellest tulenevalt oli lepingutingimustele mittevastavus olemas gaasiboileri üleandmise ajal hagejale. Ekspertiisi käesoleval juhul võimalik määrata ei olnud kostja vastuolulise käitumise tõttu. Kohus leiab, et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kuna hageja teavitas kostjat, et soovib vahetada boiler uue vastu või tahab saada raha tagasi. Kostja boilerit uue vastu ei vahetanud.
19.Müüja vastutusest vabanemise alused tõendamist leidnud ei ole. Kostja poolt kohtule esitatud gaasiseadme eestikeelne kasutusjuhend ei tõenda asjaolu, et see anti hagejale koos seadmega üle (tl 32-37). Kohus jätab kostja poolt esitatud gaasiseadme omaniku vastutuse ja gaasiseadme paigaldusnõuete kohta esitatud selgitused arvestamata, kuna nimetatud tõenditel ei ole asjas tähtsust (tl 39-41). Nimetatud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja tekitas seadmele rikke. Kohtule esitatud ja 10.01.2017 koostatud kontrollakti kohaselt gaasiarmatuuri elektriline osa ei tööta (tl 60). Kohus jätab tõendi arvestamata, kuna nimetatud aktilt ei nähtu gaasiboileri seerianumber, seega ei ole tõendatud, et kontrollaktiga kontrolliti vaidlusalust gaasiveesoojendit. Sellest tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et gaasiveesoojendil olev puudus tekkis hageja enda tegevuse tagajärjel. Seega lõpetas hageja 29.09.2016 taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja) müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hagejal on seetõttu õigus tasutud 330 eurot kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda ning nimetatud summa tuleb ka kostjalt hageja kasuks välja mõista.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ Gaasiekspert kanda.
21.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.