Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2018, Tallinn Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ele Liiv ja Kaupo Paal
Kohtuasi
XX hagi YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au teotamise lõpetamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.01.2018 kindlaksmääramise määrus
menetluskulude
Kaebuse esitaja ja kaebuse YY määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste esindajad Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 24.01.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi YY (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au teotamise lõpetamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 27.10.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 28.11.2017.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-11886
2.Hageja esitas 15.09.2017 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maakohtus 7564 eurot 80 senti, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 7114 eurot 80 senti (sh käibemaks). 18.09.2017 palus hageja lisada menetluskulude hulka ekslikult välja jäänud arve summas 903 eurot 20 senti, mis koosneb õigusabikulust 896 eurot (sh käibemaks) ja parkimistasust 7 eurot 20 senti. Hageja esitas 22.09.2017 repliigi ja palve õigusabikulu 504 eurot (sh käibemaks) lisamiseks menetluskulude nimekirja repliigi koostamise eest. Hageja menetluskuludeks on seega kokku 8972 eurot.
3.Kostja esitas 15.09.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 2520 eurot (sh käibemaks). Maakohtu määrus
4.24.01.2018 määrusega rahuldas maakohus hageja ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ja määras kindlaks kulude suuruse ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 80% ulatuses, s.o 5639 eurot 23 senti ning hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 20 % ulatuses, s.o summas 484 eurot 32 senti (sh käibemaks). Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 5154 eurot 91 senti.
5.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust hinnates leidis maakohus, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 80 % ulatuses ehk summas 360 eurot välja mõista. Hageja õigusabikulusid hinnates oli maakohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik. Lepingulise esindaja osutatud õigusabi ajakulu pidas maakohus põhjendatuks vähendada ja leidis, et põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabi eest on 39,28 tundi. Seega pidas maakohus põhjendatud menetluskulude suuruseks 5499 eurot 20 senti (39,28 x 140), millele lisandub käibemaks 1099 eurot 84 senti, kokku 6599 eurot 4 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele (80 %) kuulus seega hüvitamisele 5279 eurot 23 senti ja riigilõiv 360 eurot, kokku 5639 eurot 23 senti.
6.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust hinnates asus maakohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik. Maakohus leidis, et ka kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabi ajakulu tuleb vähendada, pidades põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi 20,18 tunni ulatuses. Seega pidas maakohus põhjendatud menetluskulude suuruseks 2018 eurot (20,18 x 100), millele lisandub käibemaks 403 eurot 60 senti, kokku 2421 eurot 60 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele (20 %) kuulus seega hüvitamisele 484 eurot 32 senti.
Määruskaebus
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-11886
7.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega lugeda hageja põhjendatud menetluskuludeks kostja menetluskuludega võrreldav summa (2421 eurot 60 senti), millest hüvitamisele kuuluv osa (80%) on 1937 eurot 28 senti.
8.Kostja leiab, et hageja kasuks kohtukulude väljamõistmine maakohtu määratud ulatuses ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud menetluskuludena (õigusabikuludena) kordades suurema summa kui kostja. Kohus on õigesti märkinud, et mõlema poole esindajateks on vandeadvokaadid, millest tulenevalt ei tohiks kostja arvates tekkida olulist erinevust töö hinnas ja mahus.
9.Asjaolu, et hageja esindaja on pidanud vajalikuks hagejaga pidevalt konsulteerida ja erinevates menetlusdokumentides korduvalt samu fakte ja õiguslikku analüüsi korrata, ei anna tsiviilasja olemust ja mahtu arvestades, alust ebamõistlikult suurte õigusabikulude kostja kanda jätmiseks. Ebavajalikud kulutused on tekitatud ülemääraste kokkusaamiste, telefonikõnede kui ka hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide paljususe kaudu. Kostja leiab, et tervikuna ei vasta temalt väljamõistetud hageja menetluskulude suurus osutatud vajaliku õigusabi mahule. Menetluse edasine käik
10.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
13.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis poolte menetluskulud välja vastavalt menetluskulude jaotusele nii hagejalt kui ka kostjalt ning tasaarvestuse tagajärjel tuli kostjal hüvitada hagejale viimase menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määruskaebuse esitas üksnes kostja temalt väljamõistetud hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes osas, milles hageja menetluskulud (eelkõige esindaja kulud) kostjalt välja mõisteti. Seega ei saa ringkonnakohus kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust muuta, samuti ei saa ringkonnakohus hageja kasuks menetluskulusid maakohtu määruses märgitust suuremas summas välja mõista.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-11886
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkumiseks.
16.Vastuseks määruskaebuse väitele, et hageja õigusabikulud on põhjendamatud eelkõige seetõttu, et need on kordades suuremad kostja õigusabikuludest, märgib kolleegium järgmist. Kostja välja toodud võrdlus hagejale ja kostjale osutatud õigusabi hinna ja mahu kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul aluseks hageja menetluskulude vähendamiseks. Maakohus ei saanud võtta hageja kulude hindamisel aluseks kostja esitatud menetluskulude nimekirja. Asjaolu, et kostja on enda menetlusdokumendid koostanud kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kiiremini, ei tähenda, et vastaspool pidi oma õigusliku positsiooni kujundama ja seisukohad esitama samas ajamahus. Muu hulgas tingib poolte menetluskulude suuruse vahe ka lepinguliste esindajate tunnitasu määra erinevus. Kolleegium selgitab siinkohal, et menetluskulude kindlaksmääramisega ei võta kohus poolelt vabadust valida endale hinnalt sobiv lepinguline esindaja, vaid kohus analüüsib igas kohtuasjas tunnihinna põhjendatust ning hindab, millises ulatuses on mõistlik vastaspoolelt menetluskulud välja mõista. Arvestades, et praegusel juhul vastab hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määr Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetud tasumäärale, ei pea kolleegium põhjendatuks kostja võrdlust ka sellest aspektist (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14).
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-11886
17.Kostja ei ole määruskaebuses esitanud konkreetseid vastuväiteid hageja lepingulise esindaja osutatud menetlustoimingute ajakulu osas, leides üldiselt, et ebavajalikud kulutused on tekitatud nii ülemääraste kokkusaamiste, telefonikõnede kui ka hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide paljususe kaudu. Kolleegium ei tuvastanud määruskaebuse etteheidet kontrollides toimiku materjalide põhjal põhjendamatult esitatud menetlusdokumente. Arvestades ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au teotamise vaidluse iseloomu, tuligi hageja lepingulisel esindajal kliendiga suhelda, mistõttu ei pea ringkonnakohus õigeks ette heita korduvat kliendiga nõupidamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seega pidada ülepaisutatuks maakohtu poolt vajalikuks peetud kliendiga suhtluse mahtu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et lepinguline esindaja on arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt osaliselt jätnud telefonikõned ja nõudpidamised ka rahalise arvestuseta, vähendades sellega ülemääraste kulude hüvitamise nõuet. Seega on kolleegiumi hinnangul kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks esitanud ebavajalikke menetlusdokumente või kulutanud aega põhjendamatult.
18.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja määruskaebuse paljasõnalised väited hageja pahatahtlikkuse kohta, kuivõrd oluline on vaid see, et praeguses asjas rahuldati hagi osaliselt ja jäeti hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda. Kindlaksmääratud jaotuse alusel menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetlusetapis ei oma tähendust kostja hinnang selle kohta, millistel motiividel hageja kostja vastu hagi esitas.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
20.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.