Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli hagi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au teotamise lõpetamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 27.10.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda. 27.10.2017 kohtuotsus jõustus 28.11.2017. Vastavalt § 176 lõike 1 järgi kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kohus andis 25.08.2017 kohtuistungil pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 15.09.2017.a ja repliikide esitamiseks kuni 22.09.2017.a. Hageja esitas 15.09.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks maakohtus on 7 564,80 eurot (riigilõiv 450 eurot + õigusabi 7 114,80 eurot (sh käibemaks). 18.09.2017 palus hageja lisada menetluskulude hulka ekslikult välja jäänud arve summas 903,20 eurot, mis koosneb õigusabist 896 eurot (sh käibemaks) ja parkimistasust 7,20 eurot. Hageja esitas 22.09.2017 repliigi ja palve seoses repliigiga menetluskulude 504 eurot (sh käibemaks) lisamiseks repliigi koostamise eest menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 450 eurot ja õigusabi 8 514,80 eurot, parkimistasu 7,20 eurot, so kokku 8 972 eurot. Hageja esitad repliikides ka vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja arvamuse kohaselt võis kostja vastuseks kuluda maksimaalselt 4 tundi, kuna tegemist ei olnud keerulise tekstiga ja Riigikohtu praktikat see ei sisaldanud. Samuti tuleb vähendada 07.02.2017 ja 25.08.2017 kohtuistungitega seonduvaid menetluskulusid 6 h ja 38 minutini, kuna 07.02.2017 kestis vähem, kui kostja arvab ja 25.08.2017 istungil viibis kostja esindaja vahepeal eemal vähemalt 45 minutit. 16.04.2017 menetlusdokumendi koostamine võis aega võtta kõige rohkem 40 minutit. Hageja arvates on kokku põhjendatud kostja menetluskulud 15 h ja 28 minutit, so 1 856 eurot (sh käibemaks). Hageja palub kohtul hinnata, kas kostja nimekirja punktides 3 ja 5 ajakulu (menetlusdokumendi analüüs) on selline kulu, mille kandmist saab teiselt poolelt nõuda ja vajadusel selle arvelt menetluskulusid vähendada. Selline ajakulu peaks hageja arvates dokumendi enda koostamise ajakulus sisalduma (2-16-17033). Kostja esitas 15.09.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 2 520 eurot (sh käibemaks). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikele 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 80 % ulatuses ehk summas 360 eurot välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Epp Lumiste on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja õigusabikulud - 11.08.2016 – nõupidamine kliendiga ja puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine – 0,33 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 15.08.2016 – 29.08.2016 - puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine, hagi täiendamine, EIK praktika analüüs, lõpptaotluste sõnastamine, hagiavalduse täiendamine LOVile avaldatud väidete osas, kaebuse täiendamine lapse filmimise küsimusega (nõupidamine kliendiga nõudega kaasnevatest riskidest), hagiavalduse täiendamine kliendi poolt saadetud andmetega ning kliendile täiendavate väidete lisamise osas selgituste edastamine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte rohkem kui 5 tunni ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, - 26.09.2016 - menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja selle edastamine kliendile – 0,08 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 11.10.2016 - kliendile TsMS § 337 olemuse tutvustamine ja selgitamine tähtaja pikendamise taotluse rahuldamisest, nõupidamine kliendiga kostja vastuse esitamise edasilükkamise osas 0,17 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 12.10.2016 - kliendi pöördumisele vastamine seoses kohtu teavitamisega TsMS § 337 kohustuse täitmisest, kliendi e-kirjale vastamine ning kohtule pöördumise edastamine seoses M. Viira poolt TsMS § 337 järgimiseks kohustamisega - 0,17 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 26.10.2016 – suhtlus kohtuga kostja vastuse saatmiseks ja kostja esindajale meeldetuletuse saatmine TsMS § 337 reeglite järgimiseks - 0,3 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 28.10.2016 - nõupidamine seoses kostja vastusega ning täiendavate tõendite esitamise vajadusega, suhtlus kohtuga seoses kostja poolt vastuse allkirjastamisega - 0,67 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 31.10.2016 – kliendile selgitamine kostja poolt vastuse isikliku allkirjastamisega seonduvalt0,08 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 01.11.2016 - 07.11.2016 – kostja vastuse analüüs ja sellele vastuse koostamine, kliendi saadetud EÕK määruse analüüs ja hageja täiendava seisukoha täpsustamine nende tõendite alusel – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 5,28 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, - 06.02.2017 - istungiks ettevalmistamine – 0,67 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 07.02.2017 – kohtuistungil osalemine – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,88 h ulatuses lähtudes istungi protokollist, - 09.03.2017 – 20.03.2017 – hageja täiendava seisukoha koostamine ja tõendite analüüs, seisukoha täiendamine kliendi kommentaaridega ja esitamine – 3,17 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, hinnates mh menetlusdokumendi sisu, - 03.04.2017 – kostja 02.04. seisukoha analüüs ja selle edastamine hagejale – 0,3 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 04.04.2017 – kliendi saadetud tõendite (salvestiste kuulamine) analüüs, kliendile vastamine – 0,33 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 04.04.2017-13.04.2017 nõupidamine kliendiga telefonis tõendite esitamisest ja täiendava seisukoha koostamise põhimõtetest, tõendite analüüs ja hageja täiendava seisukoha koostamine, nõupidamine telefonis täiendava seisukoha ja tõendite esitamisega, nõupidamine kliendiga, menetlusdokumendi täiendamine nõupidamisel arutatuga, nõupidamine kliendiga telefonis, kliendi soovide järgi menetlusdokumendi täiendamine, suhtlus kohtuga hagejale antud täiendava tähtaja osas, menetlusdokumendi esitamine – ei ole põhjendatud enam kui 5 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, - 08.05.2017 – kliendi küsimusega (täiendav tõend) tutvumine, kliendile vastamine ja nõupidamiseks ettevalmistus – 0,4 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 18.08.2017 – kliendile e-kirja saatmine seoses istungiga ja võimaliku kirjaliku menetlusega pärast istungit – 0,1 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 18.08.2017 – telefonikõne kliendiga – 0,7 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 21.08.2017 – kliendile küsimuste saatmine kostja vande all ülekuulamiseks - 0,1 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 24.08.2017 – istungiks ettevalmistamine – 1 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 25.08.2017 – kohtuistungil osalemine – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 4,55 h ulatuses, lähtudes kohtuistungi protokollist (maha on arvestatud vaheaeg), - 25.08.2017 – nõupidamine kliendiga istungi järgselt – 0,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 25.08.2017 – parkimistasu ei kuulu kohtu arvates hüvitamisele, sest tegu ei ole transpordikuluga. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-65-13 võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu. - 01.09.2017 – 15.09.2017– kohtukõne teeside koostamine, teeside redigeerimine ja täiendamine VÕS § 1055 osaga, teeside täiendamine vastavalt kliendi täpsustusele, vormistamine, esitamine – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte rohkem kui 5 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu, - 08.09.2017- 14.09.2017 – kliendiga suhtlemine ei ole õigustatud rohkem kui 0,5 h ulatuses, sest kohtu arvates on kogu menetluse vältel hageja esindaja suhelnud hagejaga märksa rohkem kui kostja oma esindajaga (sh on ka hageja kulud märksa suuremad), kohtu arvates 0,5 h teeside teemal kliendiga arutlemiseks piisab (üle 2 h vestlus on ülemäärane). Kohus lähtub eeldusest, et

kulude kandmise vajadus ei saa võrreldes vastaspoolega olla nii suures ulatuses tasakaalust väljas, - 15.09.2017 – menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine – lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-77-14, kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. - 22.09.2017 – repliikide esitamine – ei ole põhjendatud rohkem kui 2 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 39,28 h s.o 5 499,20 eurot (39,28 h x 140 eurot), millele lisandub käibemaks 1 099,84 eurot, kokku 6 599,04 eurot. Sellest 80 % on 5 279,23 eurot ja riigilõiv 80 % ulatuses summas 360 eurot, kokku 5 639,23 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 3 235,57 euro ulatuses. Kostja õigusabikulud Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Margus Viira on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 100 eurot, millele lisandub käibemaks. - 05.08.2016 hagimaterjalidega tutvumine, konsultatsioon, esindatava selgitused, materjalidega tutvumine ja analüüs – on põhjendatud ja vajalik õigusabi 5 h ulatuses, arvestades asja keerukust, - 24.10.2016 - kostja vastuse koostamine - on põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu, - hageja 07.11.2016 vastuse lisadega tutvumine ja analüüs - on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2 h ulatuses. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et menetlusdokumentide analüüsi ei saa vaadelda õigusteenuse osutamisena. Menetlusdokumentidega tutvumine on vajalik õigusteenuse osutamiseks. Lihtsam oleks küll seda kulu hinnata, kui see oleks liidetud menetlusdokumendi koostamise alla, kuid vastasel juhul ei saaks ka hageja enda lepingulise esindaja poolt teostatud menetlusdokumentide analüüsi pidada põhjendatuks. - 07.02.2017 istungil osalemine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,88 h ulatuses lähtudes istungi protokollist, - hageja 21.03.2017 täiendava seisukoha ja lisadega tutvumine - on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,5 h ulatuses, - kostja seisukoha koostamine hageja 13.04.2017 seisukohtadele - on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu, - 25.08.2017 istungil osalemine – kuna hageja väitel käis kostja esindaja vahepeal ära u 0,75 h, siis loeb kohus tema osalemise istungil arvestatuks 3,8 h ulatuses (siit on maha arvestatud ka istungi vaheaeg), - 15.09.2017 teeside koostamine - on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 20,18 h s.o 2 018 eurot (20,18 h x 100 eurot), millele lisandub käibemaks 403,60 eurot, kokku 2 421,60 eurot. Sellest 20 % on 484,32 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 2 035,68 euro ulatuses. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 5 154,91 eurot (5 639,23 eurot – 484,32 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.