Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

juures, kes ei olnud sellest teadlik.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud Hageja ja kostja elasid koos ning nende kooselust on sündinud tütar Xxxx. Alates 1. aprillist 2012. a elavad hageja ja kostja lahus. Poolte vahel oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 215-5729, milles hageja soovis lapse elukoha osas otsustusõiguse üleandmist lapse isale. Samaaegselt oli tsiviilasja nr 2-15-5729 menetluses ka kostja nõue otsustusõiguse üleandmiseks ja suhtluskorra kindlaks määramiseks. Tsiviilasja nr 2-15-5729 raames esitas hageja kohtule tõenditena muuhulgas kõnesalvestised, mis tõendasid lapse ema pahatahtlikku käitumist ja vaenulikku suhtumist isa suhtes ning mille eesmärgiks oli luua hagejast saamatu ja/või hoolimatu isa kuvand. Seonduvalt tsiviilasjas nr 2-15-5729 esitatud kõnesalvestistega avaldas kostja maakohtule, et hageja poolt tehtud kõnesalvestised on tehtud ilma kostja teadmata. Eelnimetatud väide on ebaõige. Harju Maakohus on nimetatud väidetest tulenevalt käsitlenud seda kui lapse ja ema väidetavalt tahtevastast filmimist ning järeldanud, et „isa käitumine ei vasta lapse huvidele“. Justnimelt lapse ema ebaõigete faktiväidete tõttu on lapse isa suhtlusõigust ja ühise hooldusõiguse teostamist Harju Maakohtu poolt märkimisväärselt piiratud. Kostja avaldas Harju Maakohtule 7. oktoobri 2015. a kohtuistungil: „Ma ütlesin, et ma ei taha üles tulla, kuna me läksime tülli ja ma ei taha probleeme. Pärast seda tegi ta avalduse politseile, kuna ma tungisin ebaseaduslikult tema korterisse.“ Tsiviilasjas nr 2-15-5729 on kohus kostja eeltoodud ebaõigetest väidetest järeldanud, et „Samuti on isa manipuleerinud last viisil, et isa ei viinud last jõulupeole, mistõttu ema oli sunnitud isa koju lapsele järgi minema, et õigeks ajaks jõulupeole jõuda. Isa provotseeris lapse ema korterisse tulema, samal ajal filmides ema ning peale seda tegi isa avalduse politseisse ema ebaseadusliku korterisse sissetungimise pärast.“ Arvestades perekonnavaidluste eripära, siis lisaks kohtule on kostja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid lapse määratud esindajale vandeadvokaat M. Mängelile ja Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajatele. Tsiviilasja nr 2-15-5729 menetluses on kostja avaldanud Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajatele, et „oli 25.03.2015 eelkoolis lõpupidu, kuhu last keegi ei ole viinud, kuna laps oli vanaisa juures, kes sellest ei olnud teadlik. " Eelnimetatud väide on ebaõige ja tegelikkusele mittevastav. Eelnevalt kajastatud väitega kujundas kostja Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajates arvamuse, et lapse isa ei hooli lapsele alushariduse andmisest. Kuna

eelnev väide kujutab hagejat negatiivses valguses, on tegemist au ja väärikust teotava faktiväitega. Eelnimetatud väited on ebaõiged ning hageja au ja väärikust teotavad, kujutades lapse isa kui manipuleerivat ja üksnes enda huvidega arvestavat isikut. Hageja au ja väärikust on teotatud andmete avaldamisega kitsas ringis. PS-st ja EIK praktikast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kohtumenetluse raames avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Antud juhul on kostja avaldanud Harju Maakohtule, Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajale ning lapse määratud esindajale vandeadvokaat M. Mängelile teadvalt ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Kuivõrd kostja väitis, et ta ei ole olnud teadlik, et hageja salvestab telefonivestlusi ega ole andnud nõusolekut hageja telefonikõnede salvestamiseks, siis ei ole kohus tegelikke tõendeid uurinudki ning on tuginenud üksnes kostja paljasõnalistele väidetele. Ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastaselt teotanud hageja au ning loonud lapse isast kuvandi kui konfliktsest, manipuleerivast, hoolimatust ja kohati ka lapse huve eiravast isikust. Harju Maakohus on 26. oktoobri 2015. a määruse p-s 43 selgesõnaliselt tuginenud kostja poolt avaldatule, mis omakorda süvendab ning jõustab Xxxx poolt hagejast loodud negatiivset kuvandit. Ebaõigete faktiväidete avaldamine on märkimisväärselt mõjutanud lapse isa elukvaliteeti ning lapse isa õigust lapsega suhelda ja osaleda lapse elus on põhjendamatult piiratud. Hageja palub kohustada Xxxx avaldama 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Harju Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, vandeadvokaat M. Mängelile ja Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale järgmise teadaande: „Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldas Xxxx Xxxx kohta järgmisi ebaõigeid andmeid: 1) Xxxx ei olnud teadlik, et Xxxx salvestab oma erakõned; 2) Xxxx manipuleeris Xxxx pärast lapse lasteaia jõulupidu lapse isa korterisse sisenema ja tegi seejärel avalduse politseile ebaseaduslikult korterisse tungimise osas; 3) Xxxx ei viinud last jõulupeole; 4) 25.03.2015 oli eelkoolis lõpupiud, kuhu keegi ei ole last viinud, kuna laps oli vanaisa juures, kes sellest ei olnud teadlik. Hageja leiab, et arvestades kostja varasemat käitumist, esineb oht, et Xxxxka tulevikus teotab hageja au ja väärikust. VÕS § 1055 järgi on hagejal õigus nõuda kestva iseloomuga tegevusest hoidumist. Kuigi hageja ja kostja kooselu lõppes enam kui 4 aastat tagasi, siis moonutab kostja jätkuvalt tegelikke asjaolusid. 2015. a toimunud kohtumenetluse raames on kostja asunud teadvalt moonutama tegelikke asjaolusid. Kostja poolt teadvalt ebaõigete andmete avaldamise tulemusena on kohus pidanud usutavaks kostja poolt avaldatud väiteid ning asunud seisukohale, et hageja hooldusõigus lapse elukoha osas tuleb lõpetada. Tuginedes seejuures Xxxx poolt avaldatule, on kohus korduvalt tauninud lapse isa käitumist. Arvestades, et Xxxx ja Xxxx ei ole jätkuvalt saavutanud lõplikku üksmeelt lapsega suhtlemise osas, siis ei saa välistada tulevikus uute suhtluskorraga seotud vaidluste tekkimist. Seega leiab hageja, et esineb tõsine ja vahetu oht, et ka tulevikus avaldab Xxxx hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja loob seeläbi hagejast negatiivse kuvandi. Manipuleeriva ja pahatahtliku isiku kuvandi loomise tõttu kahjustuks hageja maine tulevikus täiendavalt. Eelnevat arvestades tuleb kohustada Xxxx hoiduma Xxxx au ja väärikuse teotamisest. Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited. Kostja leiab, et hagi on arusaamatu ja tugineb avaldaja meelevaldsele hinnangule ning on esitatud eesmärgiga revideerida jõustunud kohtulahendit tsiviilasjas nr. 2-15-5729. Hageja viitab, et tsiviilasja nr. 2-15-5729 raames esitas hageja kohtule tõenditena muuhulgas kõnesalvestised, mis nagu tõendanuks lapse ema pahatahtlikku käitumist ja vaenulikku suhtumist isa suhtes ning mille eesmärgiks oli luua hagejast saamatu ja/või hoolimatu kuvand. Hageja on jätnud tähelepanuta, et esitatud tõenditele on hinnangu andnud Eesti Vabariigi kõik kolm kohtuastet. Maakohus on nimetatud tsiviilasjas hageja kui avaldaja poolt vestluste lindistamise ning ema ja lapse nende tahte vastaselt filmimise hukka mõistnud ning põhjendatult käsitlenud seda isapoolse manipuleeriva ja provokatiivse käitumisena. Ringkonnakohus oma määruses märkis, et jagab maakohtu seisukohta nimetatud küsimuses ning jättis avaldaja määruskaebuse lapse elukoha üle otsustamise küsimuses rahuldamata. Riigikohus ei andnud nimetatud asjas avaldajale menetlemiseks luba. Kostja leiab, et hageja poolt järjekordse kohtumenetluse algatamise eesmärgiks on leida võimalus hageja äranägemisel lapsega suhtlemiskorra muutmiseks. Kummastav on hagis esitatud seisukoht, et hageja maine kahjustamine on tõendatud asjaoluga, et Harju Maakohtu hinnangul ei ole hageja ja kostja jätkuv ühine hooldusõigus lapse parimates huvides. Hageja nimelt ise leidis, et ühine hooldusõigus ei ole lapse parimates huvides, algatades seetõttu ise kohtumenetluse tsiviilasjas nr. 2-15-5729 ajal, kui pooltel oli ühine hooldusõigus ja laps elas vaheldumisi kummagi vanema juures. Hageja avaldas ise soovi ühine hooldusõigus lõpetada ja saada otsustusõigus lapse elukoha määramise üle endale. Kostja leiab, et hageja mainet kohtu silmis kahjustas hageja ise, seda enda antud ütluste (mis muuhulgas kinnitasid lapse ja lapse ema tegevuste salvestamist hageja poolt) ja kohtusaalis käitumise kaudu. Hageja väidab eksitavalt, et Harju Maakohus on otsuse tegemisel tsiviilasjas nr. 2-15-5729 tuginenud eelkõige ja ainult hageja poolt käesolevas hagis väljatoodud faktilistele asjaoludele. Harju Maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud väitele, et kõnesalvestised on tehtud Xxxx teadmata, vaid tema tahtevastaselt ning järeldanud õigesti, et selline isa käitumine ei vasta lapse huvidele. Hageja poolt viidatud kohtuotsuse p. 43 on kohus asunud seisukohale, et Xxxxkäitumine lapse ema ja lapse suhtes on õigusvastane, sest lapse ja ema filmimine toimub avaldaja poolt vastu ema ja lapse tahet. Seega ei hinnanud kohus asjaolu, kas kostja teadis või ei teadnud salvestuste tegemisest hageja poolt, vaid pidas oluliseks ja hindas otsuse tegemisel asjaolu, et salvestised tehti kostja tahte vastaselt, s.o. selleks puudus kostja nõusolek. Kostja on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult palunud hagejat hoiduda salvestiste tegemisest, seda nii kõnede kui filmimise osas. Tsiviilasjas nr. 2-15-5729 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt kinnitas kostja, et ei ole hagejale andnud mingit nõusolekut tema kõnede või tegevuste salvestuseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole andnud hagejale nõusolekut tema suhtes salvestuste tegemiseks. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ei kohtule, lapse määratud esindajale vandeadvokaat Marje Mängelile ega Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajatele. Tsiviilasjas 2-15-5729 käsitlemist leidnud jõulupeoga seoses selgitab kostja, et ta jääb ka käesoleval ajal ütluste juurde, mida andis kohtuistungil 07.10.2015.a. Tuleb märkida, et protokoll ei kirjelda detailselt kostja poolt antud ütlusi ja sellega seoses ka sündmuste ajalist käiku. Kostja täpsustab, et nimetatud jõulupeo toimumise päeval viibis laps isa juures (olles seal ka ööbinud), jõulupidu pidi algama 13.12.2012.a. kl.10.00 ning jõulupeole pidi lapse viima isa. Samal hommikul informeeris hageja lapse ema, et tal ei ole võimalik ise lapsega peole minna ning ta nõustub kui ema läheb lapsega ise. Seda tingimusel, et lapse ema annab talle kirjaliku kuupäevalise ja kellaajalise kinnituse, et peale jõulupidu ta toob lapse isa juurde tagasi. Seda kinnitab ka asjaolu, et videosalvestisel on tere asemel esimene hagejapoolne lause kostjale "Ma tahan näha paberit". Hageja poolt nõutud ja kostja käes olev kiri näitabki poolte kokkulepitud kohustusi lapse suhtes nimetatud päeval. Videos nähtavale järgnevad sündmused kujunesid selliselt, et kostja ootas

väljaspool hageja korterit kuni isa lapse riietas ning tulnud koos lapsega välja, ütles lapse isa, et otsustas siiski tulla koos lapsega jõulupeole. Järgnevat hageja pidevalt filmis so. kogu lapse jõulupeole minekut ja sealt tulekut. Nimetatud asjaolud on kirjeldatud ka kostja antud ütlustes kohtuistungi protokollis. Laps pidi peale jõulupidu jääma õhtuni isa juurde. Hageja elukoha juurde jõudes kutsus hageja ootamatult kostjat enda juurde koju. Kui hageja samas ka lapse poole pöördus ja lapsele ütles, et sa ju tahad, et emme üles tuleks, sai kostja aru, et hageja ettepanek ei olnud siiras, vaid esitatud näilisena, eesmärgiga survestada teda lapse ees, näitamaks, et isa ettepaneku tagasilükkamisel ei hooli kostja lapse soovidest. Ettepaneku vastuvõtmisel aga jääks hagejale võimalus tema väljaviskamiseks. Kostja leidis siis ja leiab ka käesoleval ajal, et hageja soovis temaga manipuleerida - oli ta ju samal päeval eelnevalt (enne jõulupeole minekut) suhtunud kostjasse tõrjuvalt, keelates tal korterisse sisenemise ja jätkanud hiljem kostjale oma tahte pealesurumist sellega, et hoolimata kostja keelust jätkuvalt filmis kostjat ja last. Kostja ei nõustu, et tema poolt tsiviilasjas nr. 2-15-5729 antud ütlused oleksid kuidagi käsitletavad hageja au ja väärikust teotavate faktiväidetena. Kostja poolt asjaolude avaldamiseks oli tal õigustatud huvi ja ta lähtus piisava põhjalikkusega kontrollitud informatsioonist. Kostjale teadaolevalt toimus 25.03.2015.a. poolte lapse eelkooli lõpupidu. Sellest oli teadlik ka hageja, kelle juures laps sel ajal vastavalt kokkulepitud graafikule elas. Laps tulnuks lasteaiast ära tuua ja viia eelkooli üritusele. Kuna kostja ei saanud hagejalt informatsiooni lapse üritusele viimise kohta ja oli kostjale kättesaamatu, üritas kostja saada infot lapse vanaisa perest, kus laps tihti viibis. Kostja helistas Xxxxabikaasale Xxxx, kelle käest sai informatsiooni, et lapsele läks lasteaeda järele mitte lapse isa, vaid vanaisa Xxxx. Xxxxsõnul ei tema ega Xxxxei olnud teadlikud, et lapsel algab kl. 18.00 eelkooli lõpupidu. Kella 18.15 paiku helistas Xxxxtagasi kostjale ja ütles, et laps on nüüd nendega ja kas nad peaksid ta üritusele viima. Kostja selgitas seejärel olukorda vahetult lapsega, temaga Xxxxtelefoni kaudu suheldes. Laps leidis, et ta ei soovi enam üritusele minna, kuna on sinna juba hiljaks jäänud. Kell oli siis juba kuus läbi, lastead asub Lasnamäel Xxxx, eelkool aga kesklinnas Xxxx tänaval, seega oleks sõit sinna veel täiendavalt aega nõudnud. Eeltoodust tulenevalt mõistis kostja lapse soovi üritusele enam mitte minna. Hageja väide, et vanaisa Xxxxoli teadlik lõpupeo toimumisest, aga ei sundinud last sinna minema, kuna viimane oli avaldanud soovi lõpupeol mitte osaleda, on õige vaid formaalselt. Tegelikkuses sai Xxxxteadlikuks lõpupeo toimumisest kostja poolt Xxxx edastatu kaudu, seda ajal, kui üritus oli juba alanud. Seega oli kostja poolt kohtumenetluses avaldatu vastavuses tegelikkusega. Kostja kindel seisukoht on, et kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid ega teotanud hageja au ja väärikust. VÕS §1047 lg. 3 kohaselt, hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimalikku rikkumise raskusele. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, kuulanud ära tunnistaja ja kostja vande all antud ütlused, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja kooselust on sündinud tütar Xxxx. Pooltel oli ühine hooldusõigus kuni tsiviilasjas nr 2-15-5729 tehtud lahendini. Harju Maakohtu 26.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5729 otsustas kohus ühise hooldusõiguse lapse Xxxx osas lõpetada ja anda lapse Xxxx isikuhooldusõigus tema viibimiskoha otsustamise osas üle tema emale Xxxx, ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus ja kohus määras Xxxxja

tema tütre Xxxx vahel suhtlemiskorra. Hageja on seisukohal, et lapse Xxxx osas kohus lõpetas ühise hooldusõiguse tuginedes kostja paljasõnalistele ja tegelikkusele mittevastavatele väidetele. Hageja leiab, et kostja on tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldanud järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: • Xxxxei olnud teadlik, et Xxxxsalvestab oma erakõned; • Xxxxmanipuleeris Xxxxpärast lapse lasteaia jõulupidu lapse korterisse sisenema ja tegi seejärel avalduse politseisse ebaseaduslikult korterisse tungimise kohta; • Xxxxei viinud last jõulupeole; • 25.03.2015 toimus eelkoolis jõulupidu, kuhu last keegi ei viinud, kuna laps oli vanaisa juures, kes ei olnud sellest teadlik. Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lõiked 1 ja 2). VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud andmete avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kooskõlas VÕS § 1047 lõikega 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lg 1 ja 2 sätestatust ei loeta andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele. Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Hageja ei saa VÕS § 1047 lg 1 ja 4 alusel nõuda väärtushinnangu esitamisel selle ümberlükkamist. Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te 1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).

Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p-s 21 on leitud, et avaldatud faktiväited tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole oluline. VÕS § 1047 reguleerib ebaõigete andmete avaldamist ehk andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-95-05 p-s 25 osundanud, et avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Seejuures ei ole Riigikohus ega seadusandja täpselt määratlenud kolmandate isikute ringi. Seega on VÕS § 1047 mõistes andmete avaldamine toimunud, kui mistahes viisil on andmeid avaldatud kolmandale isikule. VÕS § 1047 ja PS § 17 koostoimes tuleneb, et isiku au ja väärikuse teotamine võib toimuda mitteavalikult kui andmeid avaldatakse üksikute isikute vahel. PS kommenteeritud väljaandes kirjeldatud kitsaks isikute ringiks võib lugeda muuhulgas kohtumenetluse pooli. VÕS § 1047 sõnastus on piisavalt lai, katmaks ka nõudeid, kui ebaõiged faktiväited on esitatud väljaspool ajakirjandust. Seega ei saa VÕS § 1047 alusel välistada ebaõigete andmete avaldamise nõuet, kui ebaõigeid andmeid avaldati kitsa isikute ringi vahel. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) praktika Sanchez Cardenas vs Norra (EIK otsus nr 12148/03) kohtuasjas, milles lapse ema oli suhtluskorra kindlaksmääramise vaidluse raames paljasõnaliselt süüdistanud isa lapse väärkohtlemises käsitles EIK artikli 8 rikkumist ning osundas, et „avaldaja kujutlemine kohtuotsuses [....] omas märkimisväärset mõju isiku aule ja väärikusele.“ (vt EIK otsus 12148/03 p-s 38). Järelikult EIK-i praktikast tulenevalt on isiku au ja väärikuse teotamine muuhulgas võimalik ka kohtumenetluse raames, kui kohus oma otsuses tugineb just ühe poole paljasõnalistele ütlustele ning seeläbi kinnistab isikust loodud negatiivse kuvandi. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames järgmiselt: 18.05.2015 avalduses kohtule on kostja avaldanud järgmist: “Kõnesalvestised on tehtud puudutatud isiku teadmata, esitatud tervikust väljavõttena ja kontekstist väljarebituna, mistõttu palub puudutatud isik II need kohtul kui ebausaldusväärsed jätta arvestamata”( tk 33). Antud tsiviilasja raames 7. oktoobri 2015 kohtuistungil on kostja avaldanud järgmist: “Ma ütlesin, et ma ei taha üles tulla, kuna me läksime tülli ja ma ei taha probleeme. Pärast seda tegi ta avalduse politseile, kuna ma tungisin ebaseaduslikult tema korterisse. Ma tahtsin, et laps jõuaks õigeks ajaks jõulupeole ja kuna isa teda ei viinud siis ma surusin end lapse isast mööda tema korterisse ja võtsin lapse kaasa.” (tlk 56). Sama tsiviilasja raames on kostja avaldanud Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaalosakonna töötajatele, et “oli 25.03.2015 eelkoolis lõpupidu, kuhu last keegi ei ole viinud, kuna laps oli vanaisa juures, kes ei olnud sellest teadlik” (tlk 59). Seega on kostja avaldajaks. Hageja leiab, et kostja poolt hageja kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged ning need teotavad hageja au ja väärikust, kujutades lapse isa (hagejat) kui manipuleerivat ja üksnes enda huvidega arvestavat isikut. Seega tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas kostja poolt tsiviilasja nr 2-15-5729 raames kohtule, Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajatele ja lapse esindajale vandeadvokaat Marje Mängelile avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32). Kohus arutas menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest, ja võimaldas pooltel esitada kõigi asjasse puudutavate asjaolude kohta seisukoha kohtuistungil (TsMS § 351 lg 1 ja 2). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05

tehtud otsuse punktides 12-13 ka seda, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1161-05 p 11) tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10). Hageja on seisukohal, et 18.05.2015 avalduses kohtule avaldatud lauses: “Kõnesalvestised on tehtud puudutatud isiku teadmata, esitatud tervikust väljavõttena ja kontekstist väljarebituna, mistõttu palub puudutatud isik II need kohtul kui ebausaldusväärsed jätta arvestamata”, sisaldab alljärgnevat ebaõiget faktiväidet: Xxxxei olnud teadlik, et Xxxxsalvestab oma erakõned. Hageja väitel kostja oli teadlik, et hageja salvestas kõnesid tema teadmata. Hageja leiab, et kostja oli teadlik, et hageja salvestab kõik erakõned ning tegelikkuses oli kostja lubanud lausa lapse filmimist. Kostja on seisukohal, et Harju Maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud väitele, et kõnesalvestised on tehtud kostja teadmata, vaid tema tahte vastaselt ning järeldanud õigesti, et selline isa käitumine ei vasta lapse huvidele. Kostja väidete kohaselt ta ei ole andnud hagejale nõusolekut tema suhtes salvestuse tegemiseks. Lisaks leiab kostja, et hageja ei teavitanud kostjat enne igat kõnet selle salvestamisest. Kohus leiab, et kostja oma 18.05.2015 avalduses on avaldanud mõistlikule isikule asjaolu, et kostja ei teadnud hageja poolsest eravestluste salvestamisest ja hageja poolt kohtule esitatud kõnesalvestised on tehtud ilma kostja teadmata. Eksitavad on kostja väited nagu ta oleks avaldanud, et salvestamine toimub ilma kostja nõusolekuta. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt avaldatud väide, et Xxxxei olnud teadlik, et Xxxxsalvestab oma erakõned, näol on tegemist faktiväitega, sest selle tõelevastavust saab kontrollida. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelises kõnesalvestises on kostja öelnud: ”sest sa ise ütlesid, et sa lubasid ju kõik asjad peale lindistada. Noo....Siis ma ju peangi eeldamata, et nii ongi”. Samuti nähtub kostja teadlikkus kõnede salvestamisest hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetusest. Nimelt kostja 14.01.2013 poolt hagejale saadetud e-kirjas on kostja viimase lausena kirjutanud järgmist: ”Kas tead, et selline käitumine näitab, et sul on mingi paranoia, kui käid ja filmid-lindistad läbi aastate ja see pole normaalne.” (tlk 150 pöördel). Kostja 01.12.2013 poolt hagejale saadetud e-kirjas on kostja kirjutanud järgmist: ”Sul kallis mees on ju hoolikult lindistatud, lindistasid seda ka 9.01.2013 (tlk 151). Hageja poolt kostjale 12.01.2013 saadetud e-kirjas on hageja kirjutanud järgmist.” Ja muideks, sinu telefon ei näita ju vastamata kõnesid, sa ise ütlesid, et see on mul lindis.” (tlk 151 pöördel). Lisaks nähtub kostja poolt 25.08.2017 kohtuistungil vande all antud ütlustest, et kostja oli teadlik hageja poolt kõnede salvestamisest. Nimelt on kostja andnud vande all järgmisi ütluseid: “Lindistamise osas ei olnud mina teadlik, kas hageja lindistab kogu vestlust ja millisel korral ta seda teeb, kuna ta ei ole mind igakordsel lindistamisel teavitanud. Ta on küll öelnud, et ta seda teeb, kuid ei ole mind teavitanud, millal ta seda teeb kui teeb. Ta on öelnud korra, et ta lindistab ja salvestab meie vestlusi, aga ta ei täpsustanud, millal ta seda teeb. Ma võisin eeldada, et ta seda teeb, aga ei teadnud, et ta seda teeb. Hageja ei ole minule saatnud kõnesalvestusi või tutvustanud mingit kõnesalvestust.” (tlk 188). Seega kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja oli tegelikult teadlik, et hageja salvestab kõik oma kõned kostjaga ning kostja on avaldanud tsiviilasjas nr 2-15-5729 raames ebaõigeid faktiväiteid,

et ta ei olnud teadlik, et kostja salvestab kõnesid ilma hageja teadmata. Kostja väited, et hageja on kõnesid salvestanud kostja tahte vastaselt, ei oma käesoleval mingit tähtsust, sest kostja on avaldanud väite, et hageja salvestab kõnesid ilma kostja nõusolekuta. Kohus märgib, et kuna hageja on esitanud nõude salvestamist puudutava ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, siis ei oma tähtsus asjaolu, kas maakohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 2-15-5729 kostja sellele väitele tuginenud või mitte. VÕS § 1047 ei seo ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustust sellega, kas kolmas isik on ebaõigele väitele tuginenud. VÕS § 1047 sätestab ühemõtteliselt avaldaja kohustuse ebaõiged andmed ümber lükata sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Seega ei vabaneks kostja valeandmete ümberlükkamise kohustustest ka juhul kui kohus tuvastaks, et ebaõigete andmete avaldamine ei ole VÕS § 1047 lg 3 järgi õigusvastane. Hageja on seisukohal, et tsiviilasja nr 2-15-5729 raames 7. oktoobri 2015 kohtuistungil kostja poolt avaldatud laused: “Ma ütlesin, et ma ei taha üles tulla, kuna me läksime tülli ja ma ei taha probleeme. Pärast seda tegi ta avalduse politseile, kuna ma tungisin ebaseaduslikult tema korterisse. Ma tahtsin, et laps jõuaks õigeks ajaks jõulupeole ja kuna isa teda ei viinud, siis ma surusin end lapse isast mööda tema korterisse ning võtsin lapse kaasa” sisaldavad alljärgmiseid ebaõigeid faktiväiteid: Xxxx manipuleeris Xxxx pärast lapse lasteaia jõulupidu lapse isa korterisse sisenema ja tegi seejärel avalduse politseile ebaseaduslikult korterisse tungimise osas ning Xxxx ei viinud last jõulupeole. Kohus on seisukohal, et väite, et hageja manipuleeris kostjat sisenema hageja korterisse, näol on tegemist kostja poolt hageja käitumise suhtes esitatud väärtushinnanguga. Konkretiseerimata viisil sõnastatuna ei saa seda väidet käsitleda faktiväitena, vaid väärtushinnanguna. VÕS § 1047 lg 4 ei anna alust väärtushinnangu ümberlükkamiseks. Hageja leiab, et juhul kui kohus asub seisukohale, et kui kohus leiab, et Xxxx manipuleeris kostjat lapse jõulupeole järgnevalt korterisse sisenema näol tegemist on väärtushinnanguga, siis on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Hageja leiab, et ühiskonnas ja kohtupraktikas on tunnustatud, et väärtushinnangu tõelevastavust ei saa tõendada, kuid eelnev ei tähenda veel automaatselt andmete avaldaja õigust avaldada kontrollimatuid, ebakohaseid ja hageja mainet kahjustavaid väärtushinnanguid. Kuna hageja on esitanud kohtule VÕS § 1047 lg 4 alusel üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja ei ole esitanud kostja vastu seoses ebakohaste väärtushinnangutega avaldamisega au ja väärikuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, siis puudub kohtul vajadus analüüsida, kas kostja poolt avaldatud väärtushinnang on õigusvastane või mitte. Kohus leiab, et väidet, et tsiviilasja nr 2-15-5729 raames 7. oktoobri 2015 kohtuistungil kostja poolt avaldatust võib mõistlik inimene aru saada, et pärast 13.12.2012 jõulupidu tegi hageja avalduse politseile kostja poolt hageja korterisse ebaseaduslikult tungimise osas. Tegemist on kohtu hinnangul faktiväitega, sest selle tõelevastavust saab kontrollida. Samuti leiab kohus, et väite näol, et Xxxx ei viinud last jõulupeole, on tegemist faktiväitega, sest ka selle tõelevastavust saab kohtumenetluses kontrollida. Kostja on seisukohal, et ta ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja väidete kohaselt antud protokoll ei kirjelda detailselt kostja poolt antud ütlusi ja sündmuse olulist käiku. Kostja on selgitanud, et nimetatud jõulupeo toimumise päeval viibis laps isa juures (olles seal ka ööbinud), jõulupidu pidi algama 13.12.2012 kl 10.00 ning jõulupeole pidi lapse viima isa. Samal hommikul informeeris hageja lapse ema, et tal ei ole võimalik ise lapsega peole minna ning ta nõustub kui ema läheb lapsega ise. Seda tingimusel, et lapse ema annab talle kirjaliku kuupäevalise ja kellaajalise kinnituse, et peale jõulupidu ta toob lapse isa juurde tagasi. Kostja ootas väljaspool hageja korterit kuni isa lapse riietas ning tulnud koos lapsega välja, ütles lapse isa, et otsustas siiski tulla koos lapsega jõulupeole. Järgnevat hageja pidevalt filmis so. kogu lapse jõulupeole

minekut ja sealt tulekut. Nimetatud asjaolud on kirjeldatud ka kostja antud ütlustes kohtuistungi protokollis. Laps pidi peale jõulupidu jääma õhtuni isa juurde. Hageja elukoha juurde jõudes kutsus hageja ootamatult kostjat enda juurde koju. Kui hageja samas ka lapse poole pöördus ja lapsele ütles, et sa ju tahad, et emme üles tuleks, sai kostja aru, et hageja ettepanek ei olnud siiras, vaid esitatud näilisena, eesmärgiga survestada teda lapse ees, näitamaks, et isa ettepaneku tagasilükkamisel ei hooli kostja lapse soovidest. Ettepaneku vastuvõtmisel aga jääks hagejale võimalus tema väljaviskamiseks. Kostja leidis siis ja leiab ka käesoleval ajal, et hageja soovis temaga manipuleerida - oli ta ju samal päeval eelnevalt (enne jõulupeole minekut) suhtunud kostjasse tõrjuvalt, keelates tal korterisse sisenemise ja jätkanud hiljem kostjale oma tahte pealesurumist sellega, et hoolimata kostja keelust jätkuvalt filmis kostjat ja last. Hageja väidab, et tegelikkusele ei vasta kostja väide, et hageja informeeris teda, et hagejal ei ole võimalik lapsega jõulupeole minna. Hageja helistas kostjale selle pärast, et kostja oli ise varasemalt avaldanud soovi viia laps jõulupeole ja hageja soovis kirjalikku dokumenti selle kohta, et ema lapse õigel ajal tagasi toob. Hageja selgituse kohaselt hageja poolt paberi nõudmine tõendab olukorda, et kostja ise oli avaldanud soovi lapsega jõulupeole minna. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et tsiviilasjas nr 2-12-35569 oli esialgse õiguskaitse korras reguleeritud lapse ja isa omavaheline suhtlus sellist, et laps veetis iga teise nädala keskpaiga algusega kolmapäeval kell 09:00 ja lõpuga neljapäeval kell 20.00 isaga. Seega vastavalt esialgse õiguskaitse määrusele 12.12.2012 veetis laps isaga. 13.12.2012 oli neljapäevane päev ja tulenevalt kohtumäärusest oli isa kord olla koos lapsega. See tähendas ühtlasi seda, et lapse isal oli õigus viia laps lasteaia jõulupeole. Hageja on selgitanud, et vaatamata asjaolule, et oli isa kord olla lapsega vastavalt tsiviilasja nr 2-12-35569 15.oktoobri 2012 määrusele, siis teatas kostja 13.12.2012 hommikul üllatuslikult, et soovib ise last jõulupeole viia. See tähendas ühtlasi, et 13.12.2012 tuli kostja hageja elukohta, et koos isa ja lapsega minna jõulupeole. Kostja on 25.08.2017 toimunud kohtuistungil vande all andnud alljärgnevaid ütluseid: “Sellel hommikul kui lapsel toimus jõulupidu 2012 kui laps viibis isa juures, siis sai kokku lepitud, et ma viin lasteaaeda riided, kuna laps oi teadlik sellest ja kuna laps viibis isa juures, siis oli ta teadlik, et läheb jõulupeole koos isaga. Tol hommikul kell 09:00 sain isalt kõne, et ta tahab saada dokumenti, kuna ta last jõulupeole ei vii ja et dokumendis oleks kirjas, millal ma lapse isa juurest võtan ja millal ma lapse tagasi viin. Läksin siis selle dokumendiga hageja ukse taha, andsin uksekella, hageja tuli treppidest alla, võttis dokumendi ja läksin temaga kaasa ülesse tema korteri uske taha. Kuna ma kuulsin, et laps magab ja kell oli 9 läbi 20 minutit ja pugesin ukse vahelt sisse ja hüüdsin Xxxxt. Kuna hageja ütles, et ma läheksin korterist välja, siis ma väljusin korterist ja jäin ootama ukse taha koridori. Ootasin, et isa paneb lapse riidesse ja ma viin lapse jõulupeole. Isa ja laps tulid välja ja isa ütles, et oli otsustanud, et tuleb ikkagi kaasa jõulupeole. Me kõndisime kolmekesi koos jõulupeole. Päras pidu läksime kolmekesi hageja maja ette ja hageja kutsus mind ülesse, aga kuna eelnevalt oli toimunud hommikune intsident ja minule tundus see manipuleeriv, siis ma keeldusin sinna korterisse minemast. Hageja väljendas lapsele, et ema ei taha lapsega koos olla ja lapsega mängida. Hommikul oli hagejal telefon käes, kas filmis või mitte, selles mina ei saa kindel olla. Suuliselt keelasin hagejal filmida. Minu teadmist mööda pidi hageja viima lapse jõulupeole ja mina pidin viima riided lasteaeda. Jõulupidu toimus lasteaias. Jõulupidu toimus hommikul kell 10.00. Ma pidin hommikul minema hageja juurde, sest hageja soovis saada dokumenti, millal ma lapse viin tagasi tema juurde/.../ Kõigepealt hageja helistas mulle, et keegi ei ole öelnud temale, et ta lapse jõulupeole viib, ma ütlesin, et tulen ise ja kui ma kohale jõudsin, siis ta ütles mulle, et soovib, et ma paneksin paberi peale kirja, millal ma lapse võtan ja tagasi viin, Kuna mul ei olnud paberit ja pliiatsit, siis läksin koju tagasi kodus tegin kirja valmis ja läksin hageja poole jooksuga tagasi. Jõulupeole jõudsime peo ajaks kohale (tlk 188 pöördel).

Kohtule esitatud kriminaalasja nr 13230111140 13.09.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt on kostja andnud järgmisi ütluseid: “13.12.2013.a. oli teada, et lapsel toimub jõulupidu Xxxx lasteaias kell 10.00. Olin eelnevalt Xxxx aru saanud, et tema viib lapse jõulupeole, mis oli ka nii kokku lepitud ja mina viin lapsele jõulupeo riided lasteaeda valmis. Selle päeva hommikul, kell 09.00 helistas Xxxx mulle mobiilile, et temal on vaja minu käest dokumenti selle kohta, mis kellast ma võtan Xxxx ja toon ta tagasi jõulupeolt. Olin ju eelnevalt aru saanud, et Xxxx viib lapse jõulupeole ja telefonis selgus, et tema pole öelnud, et tema lapse jõulupeole viib./.../Ust avades ütles Xxxx, et Xxxx ikkagi tahab, et ma tuleksin jõulupeole kaasa. Sealt asusime suunduma laste lasteaeda” (tk 113-114). Kohus leiab, et kostja poolt kohtuistungil vande all antud ütlused jõulupeo hommiku sündmustega seonduvalt on vastuolulised, kuna need on vastuolus varasemate ütluste ja kirjalike tõenditega. Kõigepeal andis kostja kohtuistungil vande all ütluseid, et sai hagejalt kõne, et tahab saada dokumenti, kuna ta last jõulupeole ei vii ja et dokumendis oleks kirjas, millal kostja lapse isa juurest võtab ja millal lapse tagasi viib. Mõnda aeg hiljem vande all ütlusi andes kostja väitis aga, et hageja ei soovinud dokumenti telefoni teel, vaid alles siis kui kostja oli jõudnud hageja juurde kohale. Selle peale oli kostja läinud koju ja vormistanud uue paberi ja tagasi jooksnud. Kuna kostja on varasemalt ise korduvalt kinnitanud, et hageja helistas ja nõudis dokumenti, siis jääb ebaselgeks, miks kostja ilma nõutud dokumendita hageja juurde läks või kuidas sai kostja alles hageja juurde jõudes teada dokumendi esitamise vajadusest. Lisaks sellele kohtule esitatud videosalvestisel ei viita miski kostja jooksmisele. Eeltoodule lisaks on kostja poolt kohtuistungil vande all antud ütlused vastuolus ka politseile antud ütlustega. Kostja ei ole avaldanud politseile antud ütlustes, et sai hageja poolt dokumendi nõudmisest teada alles hageja ukse taga. Kohus leiab, et politseile 2013 antud ütluseid tuleb pidada kaalukamaks tõendiks, kuna kostja mälu pidi olema 2013 palju värskem kui 2017 kui vaidlusalusest sündmustest oli möödas rohkem kui 4,5 kuus. Seega eelnimetatud kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt kostja ei helistanud hagejale seoses sellega, et ta ei saa last jõulupeole viia, vaid helistas kostjale selle pärast, et hageja soovis kirjalikku dokumenti selle kohta, millal kostja lapse hageja juurde tagasi toob. Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt kostjalt paberi nõudmine selle kohta, millal kostja lapse hageja juurde tagasi toob tõendab tegelikult seda, et kostja ise on avaldanud soovi laps jõulupeole viia. Nimetatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt läksid hageja ja kostja koos lapsega jõulupeole. Seda kinnitavad ka kostja poolt vande all antud ütlused, et hageja ja kostja läksid koos lapsega jõulupeole. Mõlema vanema poolt lapse koos jõulupeole viimise korral ei saa väita justkui oleks üks lapsevanem last rohkem jõulupeole viinud ja teine vähem. Kuivõrd 2017 a. istungil antud ütlused on vastuolus kostja varasemate selgitustega, siis tuleb hinnaga kostja vande all antud ütlusi koostoime kostja varasemate ütluste ja teiste asjas kogutud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt on kostja tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldanud ebaõige faktiväite, et Xxxx ei viinud last jõulupeole. Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt on kostja 13.12.2012 esitanud politseile avaldusele, milles heidab hagejale ette alates 2012 septembrist kostja ja tema korteri filmimist (tlk 134). Seega on nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja ise on 13.12.2012 pärast lapse jõulupidu esitanud hageja kohta avalduse politseile. Hageja on kostja peale esitanud avalduse alles 2013. jaanuaris. Hageja on kohtule selgitanud, et esitas 2013 jaanuaris avalduse politseile kuna hagejal ei olnud muud valikut. Hageja selgituse kohaselt oli kostja 13. detsembril 2012 esitanud politseile teadvalt vale avalduse ning püüdis seeläbi hageja mainet kahjustada ja hageja suhtes kriminaalasja algatada ning 2013. jaanuaris politseile avalduse tegemine oli ainus võimalus kaitsta hageja õigusi seoses 12.12.2012 lapse võtmisega ja 13.12.2012 toimunud vahejuhtumiga.

Kohus leiab, et kostja on avaldanud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames ebaõige faktiväite, et hageja tegi pärast 13.12.2012 jõulupidu avalduse politseile kostja poolt hageja korterisse ebaseaduslikult korterisse tungimise osas. Hageja väidete kohaselt on kostja tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldanud Lasnamäe linnaosa valitsuse töötajatele ebaõige faktiväite, et laps ei läinud eelkooli lõpupeole, kuna laps oli vanaisa juures, kes ei olnud sellest teadlik. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ebaõigete andmete avaldamisega kostja poolt. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud väite näol on tegemist on faktiväitega, sest selle tõelevastavus on kontrollitav. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Xxxx on andnud järgmisi ütluseid: “Enam vähem mäletan Xxxx eelkooli lõpupeo päeva. Meil oli lõpupeost mitmel korral hagejaga juttu ja ma mäletan seda, et kahel korral oli juttu, et juhul kui Xxxx ei soovi lõpupeole minna, siis ei ole sellest midagi kui ta sinna ei lähe. Kui lõpupeo päev kätte jõudis käisin Xxxx lasteaias järgi ja sõitsime linna minu kodu suunas. Tee läks mööda koolist, kus toimus eelkooli lõpupidu ja siis ütlesin Xxxx , et nüüd läheme lõpupeole ja Xxxx ütles, et ta ei taha sinna minna. Kuna meil oli juttu olnud, et sellest ei ole midagi, kui ta sinna ei lähe, siis ma eeldasin, et kumbki ema ega isa sinna ei lähe. Xxxx tahis minna mängima xxxx, kes on temast 2 aastat vanem ja siis ma arvasin, et ei juhtu midagi kui ta ei taha minna ja siis me sõitsime Tatari tänavale. Mõni aeg hiljem helistas minule kostja ja küsis, kus on Xxxx. See oli minule väga suur üllatus, et ema on seal peol ja minu jaoks oli vastuvõtmatu olukord, et ema ootab ja laps ei tule. Telefonis ma ütlesin, et ma ei teadnud, et ta sinna läheb ja ütlesin, et me võime kohe tulla. Selle peale Xxxx ütles, et ei ole midagi, ei ole vaja tulla ma saan tunnistuse ise koolist kätte. Lõpupeo toimumise päevast ja kellaajast teadsin enne peo toimumise päeva väga täpselt. Minul oli see märkmikusse märgitud. Ma võisin olla Piiale rääkinud, aga ei ole kindel, et ta seda teadvustas. Ma ei mäleta kui me eelkooli majast mööda sõitsime, kas seal oli Xxxx või seal oli ka Xxxx. xxx autos tööl ei olnud. Ta oli tööl” (tlk 189 pöördel). Kostja poolt kohtule antud selgitused on kohtu hinnangul vastuolulised. Nimelt kostja 24.10.2016 vastuses hagile selgitanud, et 25.03.2015.a. oli poolte lapsel eelkooli lõpupidu. Kostja helistas Xxxx abikaasale Xxxx, kelle käest sai informatsiooni, et lapsele läks lasteaeda järele mitte lapse isa, vaid vanaisa Xxxx. Xxxx sõnul ei tema ega Xxxx ei olnud teadlikud, et lapsel algab kl. 18.00 eelkooli lõpupidu. Kella 18.15 paiku helistas Xxxx tagasi kostjale ja ütles, et laps on nüüd nendega ja kas nad peaksid ta üritusele viima. Kostja selgitas seejärel olukorda vahetult lapsega, temaga Xxxx telefoni kaudu suheldes. Laps leidis, et ta ei soovi enam üritusele minna, kuna on sinna juba hiljaks jäänud. Kell oli siis juba kuus läbi, lastead asub Lasnamäel Xxxx, eelkool aga kesklinnas Xxxx tänaval, seega oleks sõit sinna veel täiendavalt aega nõudnud. 25.08.2017 kohtuistungil on kostja andnud vande all andnud järgmisi ütluseid: “helistasin Xxxx, kas ta hagejast midagi teab. Helistamise hetkel olin mina Südalinna koolis Xxxx ütles, et vanaisa olevat läinud kella 18-ks lapsele lasteaeda järgi ja Xxxx ütles, et nemad ei olnud teadlikud, et laps kolmapäeviti eelkoolis käib. Ma jäin eelkooli ootama ja Xxxx helistas uuesti ja ütles, et nad on autos kooli ees ja küsis kas nad viivad lapse eelkooli. Selleks ajaks oli juba pool tundi algusajast üle. Ma ütlesin, et tahan lapsega rääkida, vestlesin lapsega telefonis ja küsisin temalt, kas ta soovib eelkooli lõpupeole minna. Laps ütles, et kuna pidu hakkab juba läbi sama, siis ta ei soovi osaleda ja läheb vanaisa juurde. Laps ütles, et ta oleks soovinud osaleda, kui ta oleks õigeks ajaks jõudnud. Hiljem läksin ja tõin lapse asjad ja tunnistuse eelkoolist ära./.../Sellel ajal kui mina lapsega telefonis rääkisin, olin koolist ära läinud (tlk 189). Eeltoodust nähtuvalt on kostja oma vastuses hagile selgitanud, et tema suhtles lapsega kell 18.15 ja lapsega suhtlemise ajal oli laps alles Lasnamäel lasteaias, mistõttu laps ei ole oleks saanud õigeks ajaks eelkooli

lõpupeole minna. Vande all antud ütlustest nähtub aga, et Xxxx helistas kostjale siis kui laps koos vanavanematega oli autos kooli ees, sellel ajal kui laps temaga telefonis rääkis oli kostja juba koolist ära läinud. Kostja enda poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvalt kostja ei suhelnud Xxxx lõpupeo päeval, seega ei saanud kostjal olla tegelikkuses teavet selle kohta, mida Xxxx teadis või ei teadnud seonduvalt lapse eelkooli lõpupeoga. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, et kostja oleks asunud mingeid samme kontrollimaks, kas Xxxx poolt temale väidetavalt avaldatud informatsioon on tõene või mitte. Seega on kostja tuginenud eeldusele, et Xxxx ei teadnud eelkooli lõpupeost kuna Xxxx oli talle seda väitnud. Kostja ei ole selgitanud, mida ta on teinud, et kontrollida, kas tema eeldus on paikapidav. Seega tuleb lugeda kostja eeldus käesoleval juhul paljusõnaliseks ja alusetuks. Lisaks on lapse vanaisa Xxxx andnud kohtuistungil tunnistajana ütlusi, mille kohaselt tema teadis väga hästi eelkooli lõpupeo toimumise ajast, see oli tal kalendris kirjas. Kohtul ei ole põhjust kahelda Xxxx ütluste õigsuses. Seega kostja ei ole tõendanud, et laps ei läinud eelkooli lõpupeole, kuna lapse vanaisa ei olnud sellest teadlik. Eeltoodust tulenevalt on kostja 2-15-5729 raames avaldanud Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaalosakonna töötajatele ebaõige faktiväite, et laps ei läinud eelkooli lõpupeole, kuna laps oli vanaisa juures, kes ei olnud sellest teadlik. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 4 sätestatud kaitsevahend teenib avalikkuse teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki- tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Seetõttu ongi andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-166-12 punktis 12 rõhutanud, et kui isiku mainet kahjustanud andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt eelnimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamisega on kahjustatud hageja mainet tsiviilasja nr 2-15-5729 menetlemisega seotud isikute ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hageja suhtes avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamist. Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. Hageja palub kohustada kostjat esitama 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Harju Maakohtu kohtunikile Fred Fiskerile, lapse riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat Marje Mängelile ja Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale järgmine vastav teadaanne ebaõigete andmete esitamise kohta. Kostja ei ole hageja taotlusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud taotlus on mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat esitama Harju Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, vandeadvokaat Marje Mängelile ja Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale järgmine teadaanne: Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldas Xxxx Xxxx kohta järgmisi ebaõigeid andmeid: 1) Xxxxei olnud teadlik, et Xxxxsalvestab oma erakõned;

2) Xxxxtegi pärast 13.12.2012 jõulupidu avalduse politseile Xxxxpoolt Xxxxkorterisse ebaseaduslikult tungimise osas; 3) Xxxxei viinud last jõulupeole; 4) 25.03.2015 oli eelkoolis jõulupidu, kuhu last keegi ei viinud, kuna laps oli vanaisa juures, kes ei olnud sellest teadlik. Sellises sõnastuses avaldus tuleb esitada kostjal 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Harju Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, vandeadvokaat Marje Mängelile ja Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale. Hageja leiab, et arvestades kostja varasemat käitumist esineb oht, et kostja ka tulevikus teotab hageja au ja väärikust ning hageja palub kohustada kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse teotamisest ning hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisest. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Seega tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1 tuleb kahju tekitava tegevuse keelamiseks kohtul tuvastada, et kostja kestvalt õigusvastaselt tekitab hagejale kahju ning hageja ei ole kohustatud sellist käitumist mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu (VÕS § 1055 lg 2). Käesoleval juhul hageja on tuginenud asjaolule, et hageja ja kostja ei ole jätkuvalt saavutanud lõplikku üksmeelt lapsega suhtlemise osas, siis ei saa välistada tulevikus uute suhtluskorraga seotud vaidluste tekkimist. Hageja leiab, et esineb tõsine ja vahetu oht, et ka tulevikus avaldab kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning loob seeläbi hagejast negatiivse kujundi. Manipuleeriva ja pahatahtliku isiku kuvandi loomise tõtt kahjustuks hageja maine täiendavalt. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kohustada kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse teotamisest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul on hageja pöördunud kohtusse kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes kuna kostja on tsiviilasja nr 215-5729 raames avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mille põhjal on Harju Maakohtu kohtunik Fred Fisker, Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajad ja lapsele määratud esindajale advokaat Marje Mängel kujundanud arvamuse, et hageja näol on tegemist manipuleeriva, hoolimatu ja üksnes enda huvidega arvestava isikuna, mis on väljendunud selles, et kohus on lõpetanud hageja ühise hooldusõiguse lapse elukoha osas ja on andnud lapse isikuhooldusõiguse tema viibimiskoha otsustamise osas üle kostjale. Kuna laps on tänasel päeval 9 aastane ja pooled ei ole saavutanud lapsega suhtlemise osas lõplikku üksmeelt, siis esineb oht, et kostja võib jätkata ka tulevikus hageja au ja hea nime teotamist ja avaldab taaskord ebaõigeid andmeid hageja kohta kolmandatele isikutele. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse teotamisest. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, kuid kohus on hagi rahuldanud siiski olulises osas, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.