Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1(3)
Tsiviilasi nr 2-17-17965 Asjaolud
1.XX (hageja) esitas 30.11.2017.a Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Risto Seppa (kostja) vastu 28.07.2014 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2012/3215.
2.10.01.2018.a kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
3.22.01.2018.a esitas hageja kohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduse kohaselt tunnistas Harju Maakohus 05.11.2014.a määrusega sisuliselt sundtäitmise lubamatuks, tühistas nõude (riigilõiv summas 2556 eurot) ja tagastas selle hagejale täies ulatuses. Viidatud nõue oli alus enampakkumisele. Enampakkumine teostati aluseta.
4.Harju Maakohus tegi 05.03.2018.a määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus asus seisukohale, et hageja väljatoodud asjaoludest ei nähtu ühegi enampakkumise olulise tingimuse rikkumist, mis annaks alust kaaluda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Hagiavaldusele lisatud 05.11.2014.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-10-155100 nähtuvalt on kohus rahuldanud hageja XX taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega on maakohtu hinnangul ekslik hageja väide, et 05.11.2014.a tunnistas maakohus sundtäitmise lubamatuks. Kohus selgitas, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetluses hindab kohus enampakkumise oluliste tingimuste võimalikku rikkumist, mitte aga vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude vastu. Kui hageja leiab, et täitemenetluse läbiviimine tervikuna on lubamatu, siis kõigepealt tuleks selles küsimuses pöörduda kohtutäituri poole ning vajadusel pöörduda kohtusse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki, s.o enampakkumise kehtetuks tunnistamist, võimalik saavutada.
5.12.03.2018.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja tunnistada enampakkumine kehtetuks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikuti enampakkumise läbiviimisel olulisi tingimusi. Hageja hinnangul oli riigilõivu nõue, mida kohtutäitur täitis, algusest peale tühine, kuna kohus tühistas nõude tsiviilasjas nr 2-10-155100. Hageja leiab, et kui nõue tema vastu on tühistatud, tuleb enampakkumine tunnistada kehtetuks.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus on jätnud hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnatakse mh seda, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik selline nõue rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohaldanud õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja on täitnud määruse põhjendamise kohustust vajalikul määral (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). Ringkonnakohus nõustub maakohtu
2(3)
Tsiviilasi nr 2-17-17965 põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.TMS § 223 lg 1 lähtuvalt võib kohus täitemenetluses toimunud enampakkumise tunnistada kehtetuks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55, mille kohaselt on arestimise akt tühine eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita ja/või võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja/või vara on arestinud ebapädev isik ja/või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
10.Maakohus selgitas 10.01.2018.a käiguta jätmise määruses hagejale põhjalikult, milliseid asjaolusid tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis esile tuua, mh vajadust põhjendada, milles seisneb hageja hinnangul TMS § 223 lg-s 1 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise õiguslik alus (tlk 15-16). Hagiavalduses ja selle täpsustuses toob hageja esile, et 05.11.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-155100 tagastati temale riigilõiv, mille tasumata jätmine põhjustas alusetu täitemenetluse ja ka alusetu enampakkumise. Maakohus selgitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses, et 05.11.2014.a määrusega tagastas maakohus hagejale riigilõivu, mis ei ole samastatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagis esile toodud asjaoludel ei saa nõustuda hagejaga selles, et 05.11.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-155100 tühistati riigilõivu nõue. Määruskaebuses on hageja endiselt seisukohal, et enampakkumine on kehtetu seetõttu, et see viidi läbi maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-10-155100 tühistatud nõude alusel. Eeltoodud seisukohast võib eeldada, et hageja hinnangul seisneb enampakkumise kehtetus selles, et täitemenetluses puudus kehtiv täitedokument. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiavalduse esitamine ei ole aga selleks kohane abinõu. Täitemenetluse seadustik ei näe ette hagiavalduse esitamist kohtutäituri vastu juhul, kui võlgnik sisuliselt vaidlustab täitedokumendi või täidetavat nõuet.
11.Seega on õige maakohtu järeldus, et hagiavalduses esile toodud asjaolude pinnalt ei ole hagi rahuldamine võimalik. Ka määruskaebuses ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid asuda maakohtu määruses toodud seisukohtadest erinevale arusaamale. Menetlusse võtmisel hagiavalduse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist ei ole eduka hagiga, jäävad hagejal kandmata võimalikud poolte menetluskulud.
12.TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega, kui hageja leiab, et enampakkumine on kehtetu muudel asjaoludel, kui käesolevas asjas esitatud hagiavalduses esile toodud, saab hageja pöörduda kohtu poole uue hagiga.
13.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.