Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku XXX pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja Nordea Bank Finland Plc nõue summas 80 007,35 eurot; võlausaldaja AS SEB Pank nõue summas 15 798,41 eurot; võlausaldaja OÜ Koduliising nõue summas 759,45 eurot; võlausaldaja Elion Ettevõtted Aktsiaselts nõue summas 270,24 eurot; võlausaldaja Bigbank AS nõue summas 26 601,48 eurot; võlausaldaja Swedbank AS nõue summas 6 879,60 eurot; võlausaldaja XXX nõue summas 34 193 eurot; võlausaldaja Eesti Energia Aktsiaselts nõue summas 4 544,68 eurot ja võlausaldaja Kaido Laanemets nõue summas 18 570,60 eurot. 28.04.2017. a esitas võlgniku võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Taotluse kohaselt tuleneb võlgniku esitatud aruandest muuhulgas, et tema 2016. aasta sissetulek oli kokku 18 782,80 eurot, st keskmiselt 1 565,23 eurot kuus, mille arvelt ei ole olnud võlgniku sõnul võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Taotluse kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajale väljamakseid teostanud ega seda põhjendanud. Võlgnik on esitanud võlausaldajale informatsiooni mitmete asjaolude kohta, mis ajas on takistanud tal oma kohustusi täitmast, kuid tema väited on tõendamata. Võlausaldaja on seisukohal, et jättes võlausaldajale väljamaksed tegemata ning põhjendamata kohustuste täitmata jätmise on võlgnik rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik esitas 10.05.2017 seisukoha võlausaldaja taotluse osas, mille kohaselt võlgnik vaidleb võlausaldaja taotlusele vastu. Võlgnik on seisukohal, et tema sissetulekutest ei piisa võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, kuna tal jääb sellest puudu ka igapäevaseks elamiseks. Võlgnik leiab, et Eesti Vabariigi elatusmiinimumi aluseks võtmine Soome Vabariigis ei ole asjakohane. Lisaks on võlgnik seisukohal, et antud asjas tuleb arvestada ka tema vanuse ja tervisliku seisundiga, mis piiravad tal tulutoovamat tööd otsida. Võlgniku XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha ka järgmised võlausaldajad: Võlausaldaja AS SEB Pank toetab Swedbank AS taotlust ja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole võlausaldajale kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel ühtegi väljamakset teinud, kuigi tal oli selleks võimalus. Võlausaldaja rõhutab, et võlgniku töötamine Soome Vabariigis ei vabasta teda Eesti Vabariigi seaduste täitmisest. Võlausaldaja Bigbank AS palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et arvestades võlgniku 2016. aasta sissetulekut ja töötasu alammäära, oli võlgnikul kohustus 2016. aastal igakuiselt usaldusisikule üle anda 1027,73 eurot, aastas 12 332,76 eurot. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt ei ole Eesti Vabariigi elatusmiinimumi aluseks võtmine Soome Vabariigis elades asjakohane. Võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse kestel ühtegi väljamakset teinud, ainsad maksed on laekunud nõude aluseks oleva lepingu solidaarvõlgnikult. Võlausaldaja Luminor Bank AS toetab Swedbank AS taotlust ja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ei võlausaldajate ega kohtu ees ning võlgniku selgitused kohustuste täitmata jätmise kohta on põhjendamatud. Võlausaldaja Eesti Energia AS on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna kohustustest vabastamise eeldused ei ole täidetud. Võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud, mistõttu ei ole võimalik võlgniku kohustusi nõuetekohaselt täidetuks ja võlausaldaja nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldatuks pidada.

Võlausaldajad AS Koduliising, XXX ja Telia Eesti AS on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võlausaldajatele kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel ühtegi väljamakset teinud. 21.09.2017 toimus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas võlgniku XXX ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik koos esindajaga ja võlausaldaja Swedbank AS. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ei ole suutnud võlausaldajatele väljamakseid teha, kuna 2015. ja 2016. aastal vähenes tema sissetulek 1200 eurot kuus. Põhjuseks majanduslanguse tõttu võõrtööjõu kasutamine Soomes, äripartneri pankrotistumine ning tervislik seisund. Võlgnik selgitab, et viimased 12 aastat on talle olnud rasked esmalt haiguse tõttu, siis tütre surma ja pankroti väljakuulutamise tõttu, mis on tekitanud talle mitmeid terviseprobleeme. 01.05.2017 Soomes toimunud tervisekontrolli käigus selgus, et võlgnikul on vaimsest pingest tekkinud kehaline nõrkus ja väsimus, mistõttu on tema kõrgvererõhutõbi süvenenud. Võlgnik on kahel korra valude tõttu haiglasse sattunud ning tal on stressi tõttu tekkinud allergiahood, samuti jõuetus ja oksendamine, mistõttu ta ei suuda tööd teha. Seetõttu jõudsid Soome arstid otsusele, et võlgniku töökoormus saab nädalas olla 15 kuni 20 tundi. Võlgnik on seisukohal, et tal ei õnnestu Soomes leida erialast või kergemat tööd, kuna oma kõrge vanuse tõttu ei ole ta enam konkurentsivõimeline. Hetkel töötab võlgnik koristajana. Tema töötasuks on umbes 1500 eurot kuus, millest jääb talle pärast maksude tasumist kätte umbes 150 eurot, millesse ei ole arvestatud toitu, ravimeid ja esmatarbekaupu. Võlgnik ei näe võimalust ka Eestisse tagasi kolimiseks ja siin töö leidmiseks, kuna tal ei ole Eestis elukohta ning tema abikaasa töötab samuti Soomes. Võlgniku igapäevaseid kulusid kannab tema abikaasa, kes töötab Soomes invataksojuhina. Võlgnik selgitab lisaks, et on varasemalt otsinud paremat töökohta. Kuna võlgnik on ametilt someljee, on ta käinud korduvalt vastavatel töövestlustel, kuid Soome Vabariik ei tunnista teiste riikide vastava koolituse läbimist ning uue koolituse läbimine on väga kallis. Samuti eelistatakse viidatud tööle nooremaid inimesi. Võlausaldaja Swedbank AS jääb oma taotluse juurde. 21.09.2017 toimunud ärakuulamisel andis kohus võlgnikule täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks aega kuni 29.12.2017, kuid võlgnik ei esitanud tähtaegsel ühtegi menetlusdokumenti. Pärast korduvaid päringuid esitas võlgnik kohtule 19.02.2018 täiendavad selgitused ja 2017. aastal Vuosaare Tervisekeskuselt väljastatud võlgniku tervisliku seisundi kohta. Viidatud lisa tõlked edastas võlgnik kohtule 23.02.2018 ja 05.04.2018. Oma täiendavates selgitustes tõi võlgnik välja oma 2017. aasta sissetuleku, milleks oli 16 410,74 eurot, seega keskmiselt 1367,56 eurot kuus. Võlgniku kulud on jäänud samaks, kuid ravimite kulud suurenenud. Võlgniku kulud olid järgnevad: kohustuslik kindlustus 208,90 eurot; eluasemekulud 500 eurot; raamatupidamisteenus 40 eurot; transport 84 eurot; telefon ja internet 40 eurot; töövahendid 30 eurot; kohtutäiturile 250 eurot ning lisaks kulud toidule, ravimitele ja esmatarbekaupadele. Kohus küsis võlgniku täiendavate selgituste ja tõendite osas võlausaldajate seisukohti. Võlausaldajad Telia Eesti AS, AS SEB Pank, AS Koduliising, Eesti Energia AS ja Bigbank AS jäid oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt palusid jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja XXX toetab Swedbank AS taotlust lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud, samuti ei ole võlgnik väljamaksete mittetegemist põhjendanud ega tõendanud. Võlausaldaja on seisukohal, et analüüsides võlgniku ja tema abikaasa sissetulekuid ja väljaminekuid, jääb neil igakuiselt kätte ligi 1500 eurot, mille arvelt oleks võimalik kindlasti võlausaldajatele väljamakseid teha. Lisaks on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud väljavõte tema tervisliku seisundi kohta kirjeldab pigem ealisi iseärasusi, mitte töötamist takistavaid haigusi. Võlausaldaja toob välja ka asjaolu, et võlgniku poolt esitatud soomekeelsest tõendist nähtub, et võlgnik on arstile teatanud, et ta läheb Kariibidele puhkusreisile. Võlausaldaja on seisukohal, et selline asjaolu tõendab, et võlgnik väldib tahtlikult võlausaldajatele väljamaksete tegemist ning võlgniku eriti pahatahtlikku käitumist näitab seejuures asjaolu, et skaneeritud dokumendil on nähtavasti võlgnik ise pastapliiatsiga läbikriipsutanud sõna „Karibialle“.

Võlausaldaja Swedbank AS jääb oma taotluse juurde. Võlausaldaja leiab, et kuigi võlgnikul esineb mitmeid tervislikke probleeme, jätkab ta sellegipoolest töökohustuste täitmist. Võlgniku poolt on siiani kohustuslikud väljamaksed tegemata ning võlgnik ei ole põhjendanud nende tegemata jätmist. Kohtumääruse põhjendused Käesolevaks hetkeks on võlgniku XXX kohustustest vabastamise menetlus kestnud kolm ja pool aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku XXXe pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 5. PankrS § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 21.09.2017.a võlgniku ära. Ärakuulamisel osales selleks soovi avaldanud võlausaldaja Swedbank AS. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et XXX’e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

Võlgniku väidete kohaselt on ta töötanud koristajana saades näiteks aastal 2016 töötasuks keskmiselt 1500 eurot kuus. Võlgnik väidab, et tal ei jagu viidatud töötasust isegi igapäevaste kulude katmiseks, mistõttu tal ei ole olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vahendeid. Kohus on seisukohal, et kui võlgniku igapäevased kohustused on niivõrd suured, on tal võimalik neid vähendada või otsida töö, millest saadav töötasu kataks lisaks igapäevastele kohustustele ära ka võlausaldajatele tehtavad väljamaksed. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks tasuvamat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tasuvamat tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele ja ülalpeetavatele elatise tasumise tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud ka mingeid asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada või tööd otsida. Võlgnik on toonud esile, et tema tervislik seisund ei võimalda tal teha tööd täiskoormusel, kuid samas on väitnud, et ta ei soovi olla ilma tööta. Võlgnik on esitanud kohtule Soome Vabariigist väljastatud arstitõendid, millest nähtuvad võlgniku erinevad tervislikud probleemid ja soovitused väiksemale töökoormusele, kuid millest ei nähtu, et võlgniku töövõimet oleks ametlikult vähendatud ega sellised tervislikud probleemid, millest saaks järeldada, et võlgnik ei ole võimeline töötama. Lisaks on võlgnik seisukohal, et tal ei õnnestu Soomes leida erialast või kergemat tööd, kuna oma kõrge vanuse tõttu ei ole ta enam konkurentsivõimeline. Kohus leiab, et eeltoodud väide ei ole asjakohane, kuna võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat töökohta ning tööandja oleks võlgniku vanuse tõttu võlgnikule tööd pakkumast keeldunud. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele hea tahte märgiks ühtegi makset võlgnevuse katteks teinud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud ka PankrS § 173 lg’s 3 ja 4 nimetatud kohustust, mis näevad ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ning sellest tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teisiti. Sama paragrahvi viiendast lõikest tuleneb, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetuleku arestimise erisused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 130136. Viidatud sätetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuna käsitatud tema igakuist töötasu, ametipalka, seadusel põhinevat elatist, riiklikke pensione ning ka saadavaid toetusi ning hüvitisi. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Palga alammäära suurus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine“. TMS § 132 eesmärgiks on ühest küljest säilitada võlgnikule ja tema ülalpeetavatele hädavajalikud elamisvahendid ning teisest küljest tagada, et võlausaldajate nõudeid täidetaks, mistõttu tuleb säilitada ka võlgniku peab motivatsioon tööl käia ja nõuete täitmiseks vajalikku regulaarset sissetulekut saada. Terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldaja Bigbank AS on seisukohal, et arvestades näiteks võlgniku 2016. aasta sissetulekut ja töötasu alammäära, oli võlgnikul kohustus 2016. aastal igakuiselt usaldusisikule ja seeläbi võlausaldajatele üle anda 1027,73 eurot, aastas 12 332,76 eurot, mida ta ei teinud. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel elanud ja töötanud Soome Vabariigis ning teeninud tulu ulatuses, millest tal oleks olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Seda tegemata on võlgnik rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ja

kahjustanud võlausaldaja huve. Kohus nõustub võlausaldajate seisukohaga, mille kohaselt tuleb isegi Soome Vabariigis elades võlgniku töötasu alammäära arvestamisel aluseks võtta Eesti Vabariigi elatusmiinimumi. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-90-16 tulenevalt tuleb vastavalt Euroopa Nõukogu määruse nr 1346/2000 art 3 p-le 1 ning preambuli p 23 ja art 4 p-le 1 ja 2 juhul, kui kohustustest vabastamise menetlus algatati Eesti Vabariigis, võlgniku sissetuleku määramisel lähtuda Eesti Vabariigis kehtivast töötasu alammäärast Riigikohus on seisukohal, et Eesti Vabariigis algatatud kohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad Eesti Vabariigi õigusaktid ka tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusmäärus nr 663/2014, millega asendatakse määruse nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisa. Kuivõrd käesoleval juhul on võlgniku pankrotimenetlus algatatud, toimunud ja lõpetatud Eesti Vabariigis ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud Eesti Vabariigis, siis kohalduvad võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele ka Eesti Vabariigi õigusaktid. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et XXX ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1, 3 ja 4 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku XXX’e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd XXX ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb XXX’e kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XXX (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku XXX (pankrotis) kohustustest

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.