Bitweb OÜ hagi OÜ Uusmar ja Car Hire Labs SA vastu nõude tunnustamiseks OÜ Triptec (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: BitWeb OÜ (reg.kood 11737838, asukoht Lai 6, Tartu 51005) Hageja esindaja: vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Pormeister, Põhja pst 5-11, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I: OÜ Uusmar (reg.kood 10914818, asukoht Kaarna tn 7, Tallinn 10620, e-post [email protected]), seaduslik esindaja Tauno Liiv Kostja II: Car Hire Labs SA (reg.kood CH501.3.017.965-4, asukoht: Via Vedeggio 4, Manno 6928, Šveits) Kostjate esindaja: vandeadvokaat Priit Lätt (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal, asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected])
7. mai 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BitWeb OÜ hagi OÜ Uusmar ja Car Hire Labs SA vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses osaliselt.
2.Tunnustada BitWeb OÜ nõuet Triptec OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 34 641,70 eurot, sealhulgas põhinõue summas 26 603 eurot ja viivised 8038,70 eurot, PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena.
Tsiviilasi nr 2-17-4226 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud 96,26% ulatuses kostjate ja 3,74% ulatuses hageja kanda.
4.Määrata BitWeb OÜ menetluskulude suuruseks 1975,50 eurot (üks tuhat üheksasada seitsekümmend viis eurot ja 50 eurosenti).
5.Välja mõista OÜ-lt Uusmar ja Car Hire Labs SA-lt solidaarselt menetluskulu kokku 1901,62 (s.o 96,26% 1975,50-st) eurot (üks tuhat üheksasada üks eurot ja 62 eurosenti) BitWeb OÜ kasuks.
6.Uusmar OÜ-l ja Car Hire Lab SA-l tuleb solidaarselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.BitWeb OÜ (hageja) esitas 17. märtsil 2017 hagi nõude tunnustamiseks Triptec OÜ pankrotimenetluses summas 35 988,29 eurot.
2.Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude ja viivisenõude, mis tuleneb hageja ja Triptec OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud töövõtulepingust, mille esemeks oli hageja poolt võlgnikule osutatavad tarkvara programmeerimise tööd. Tegemist oli tarkvaralahendusega autorendiportaalidele, mis võimaldaks veebilehe kaudu võrrelda autorendi pakkumisi ning teha broneering. Pooled leppisid kokku, et tööde üleandmine toimub 2-4 nädala pikkuste etappidena. Teostatud töömaht fikseeriti kord kuus aktiga.
3.Töövõtulepingu p 7.4 kohaselt loetakse töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Töövõtulepingu punktis 8.1 on pooled kokku leppinud tasumises. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana kolm arvet- arve nr 587 summas 9 242,40 eurot, mis põhineb BitWeb OÜ ja Triptec OÜ vahel 27.02.2015 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile, arve nr 604 summas 6 038,40 eurot, mis põhineb 31.03.2015 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile ja arve nr 725 summas 15 864 eurot, mis põhineb 30.04.2015 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile.
4.Pankrotimenetluses on BitWeb OÜ nõudnud summa tasumist ilma käibemaksuta. Aktid põhinevad tehtud töödel, tööde mahud on nii aktides kui ka arvetes välja toodud. Tunnihind on 20 eurot. Kokku nõuab hageja põhinõude summas 27 531,80 eurot, millele lisanduvad viivised summas 8 465,49 eurot, kokku 35 988,29 euro tunnustamist.
5.Hageja ei nõustu kostjate väitega, et tööd ei ole tehtud. Kostja on seisukohal, et tööd on nõuetekohaselt üle antud. Täiendavalt on hageja esitanud 02.03.2018 kostja esindajaga ekirjavahetuse. Kompromissläbirääkimiste käigus on kostjatele esitatud ka ülevaade ja aruandlus tehtud töö kohta.
Tsiviilasi nr 2-17-4226
KOSTJA SEISUKOHT
6.Kostjad vaidlevad hagile vastu täies ulatuses. Kostjad on seisukohal, et Triptec OÜ-l (pankrotis) oli ja on õigus hageja esitatud arveid (tlk 20, 22, 24) mitte tasuda, kuna Triptec OÜ (pankrotis) ei ole töid tegelikult vastu võtnud, mistõttu hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, ning tasunõude saab esitada ainult tehtud töö eest, kuid hageja ei ole arvetel näidatud töid teinud. Kostjate arvates ei ole hageja tõendanud muu hulgas hageja ja Triptec OÜ (pankrotis) vahelise lepingu alusel väidetavalt tehtud konkreetsete tööde sisu (st mida konkreetselt telliti ning millised omadused pidid tööl olema).
7.Tarkvara arendamisele suunatud töövõtulepingute puhul on töö tulemuseks kokkulepitud funktsionaalsusega tarkvara. Kostjad eeldavad, et hageja osutas teenuseid lähtudes agiilse tarkvaraarenduse põhimõtetest. Agiilse tarkvaraarenduse puhul on töö tulemuseks kokkulepitud funktsionaalsusega tarkvara. Erinevalt n-ö klassikalisest (nn koskmeetodi, inglise k. waterfall) tarkvaraarendusest antakse agiilse tarkvaraarenduse puhul tükike funktsionaalset tarkvara (tarkvaraosa) üle iga lühikese arendusperioodi (nn iteratsiooni ehk sprindi) lõpus. Kuna tarkvaraarenduse puhul on töö vastuvõtmine tavaline, ei muutu töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 kohaselt sissenõutavaks enne, kui vastav tööosa (mingi funktsionaalne tarkvaraosa) on vastu võetud.
8.Hageja on esitanud tööde üleandmise ja vastuvõtmise tõendamiseks omakäeliselt allkirjastatud aktid, kuid kostjad kahtlevad tööde üleandmise toimumises ja nende aktide õigsuses. Kostjad viitavad oma seisukoha põhistamisel Triptec OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri 14.06.2016 ettekandele, milles pankrotihaldur on sõnaselgelt öelnud: „Pankrotihalduril puuduvad andmed võlgniku poolt tellitud programmi osalise lahenduse omandi- ja kasutusõiguse ning väärtuse kohta. Võlgnik ei ole loodut kajastanud varana oma raamatupidamises. Seepärast ei saa nimetatud võimalikku vara käsitleda võlgniku varana.“ Sellest pädeva isiku kinnitusest saab üheselt järeldada, et vaidlusalust tarkvaralahendust või selle osi (sh dokumentatsiooni) ei ole tellijale üle antud.
9.Samuti on hageja seaduslik esindaja Tõnis Tobre pankrotimenetluse käigus varasemalt korduvalt kinnitanud, et Triptec OÜ (pankrotis) ja alltöövõtjate (sh hageja) vahel kirjalikke tööde/teenuste üleandmise-vastuvõtmise akte vms ei koostatud. Kirjalikud üleandmisevastuvõtmise aktid on esmakordselt esitatud alles koos hageja hagiavaldusega. Need asjaolud vähendavad väidetavate tööde üleandmise-vastuvõtmise elulist usutavust ning viitavad üleandmise-vastuvõtmise aktide ebaõigsusele.
10.Kostjad märgivad täiendavalt, et VÕS § 642 lg 1 kohaselt peavad lisaks tööle vastama lepingutingimustele ka töö juurde kuuluvad dokumendid. „Dokumentidena“ peaks mõistma dokumente, mis on vajalikud töö õiguspäraseks ja sihipäraseks kasutamiseks. Tarkvara puhul tuleb sellisteks dokumentideks lugeda ka protsesside ja koodi seoste kirjeldused. Ilma selleta ei ole tellijal võimalik tarkvara edasi arendada või kaasnevad sellega väga suured kulud. Hageja ei ole Triptec OÜ-le (pankrotis) selliseid dokumente üle andnud, mis kinnitab ka tööde mitteüleandmist. Sellest tulenevalt ei ole hageja täitnud oma VÕS § 642 lg-st 1 tulenevat kohustust ning Triptec OÜ-l (pankrotis) oli õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 alusel.
11.Kostjad leiavad, et hageja poolt Triptec OÜ-le (pankrotis) esitatud arved ei vasta kokkulepitud töödele kulunud ajale ning hageja on seetõttu pooltevahelist lepingut rikkunud (VÕS § 635 lg 1). Hageja selline tegevus on vastuolus ka VÕS § 76 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu põhimõttele vastavalt käituvaks võib pidada muuhulgas õigussuhte subjekti, kes on aus, peab oma sõna ning on lojaalne teise õigussuhte subjekti suhtes. Arvestades, et hageja esitas arveid tööde eest, mida ei ole tehtud või on tehtud väiksemas mahus, ei saa hageja käitumist pidada
Tsiviilasi nr 2-17-4226 ausaks ega lojaalseks kostja suhtes. Selline käitumine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega VÕS § 76 lg 2 mõttes.
12.Lisaks on hageja arvetel nr 587 ja 604 kajastatud kulusid (ruumide rent), mille kandmine tellija poolt ei ole tavapärane tarkvaraarenduste praktikas ning mille kandmist ei näinud ette ka hageja ja Triptec OÜ (pankrotis) vaheline töövõtuleping.
KOHTU SEISUKOHT
13.Hageja esitas 17.03.2017 kohtule hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas 35 988,29 eurot. Hageja on esitanud hagi PankrS § 106 lg 1 ja § 107 järgi õigeaegselt ja õigesti nõude tunnustamiseks nõudele vastuväite esitanud võlausaldajate vastu.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
hageja ja Triptec OÜ (pankrotis) vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud töövõtuleping, milles hageja kohustus tegema tarkvara programmeerimise töid ja Triptec OÜ (pankrotis) kohustus hagejale selle eest tasuma.
-
21.10.2016 esitas hageja pankrotivõlgniku pankrotimenetluses nõude kokku summas 35 988,29 eurot.
-
17.02.2017 nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite täies ulatuses ning nõue jäi tunnustamata.
15.Bitweb OÜ nõue Triptec OÜ vastu tuleneb XX.XX.XXXX sõlmitud töövõtulepingust, milles hageja kohustus tegema tarkvara programmeerimise töid ja kostja kohustus selle eest tasuma. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõue on suunatud kohustuse täitmisele ehk raha maksmisele, vastavalt VÕS § 76 lg-le 1, § 100 ja § 101 lg 1 p 1. Kostjad on seisukohal, et pankrotivõlgnik ei ole kohustatud esitatud arveid tasuma, kuna hageja ei ole tõendanud, väidetavalt tehtud konkreetsete tööde sisu ning nende nõuetekohast teostamist.
16.Pooltevahelise töövõtulepingu punkt 2.1 kohaselt on lepingu objektiks töövõtja poolt autorendi vahendajatele mõeldud tarkvara programmeerimine vastavalt tellija poolt etteantud lähteülesandele. 7. mail 2018 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et lähteülesanne on antud lepingu punktis 2.1 ning igakuiselt toimusid arenduse osas arutelud ja nõupidamised. Lepingu p 7.3 alusel toimub tööde üleandmine kahe kuni nelja nädala pikkuste etappidena. Teostatud töömaht fikseeritakse kord kuus aktiga. Lepingu p 7.4 alusel loetakse töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Lepingu p 7.5 järgi on pooled kokku leppinud, et olenemata töö üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisest loetakse töö tellijale üle antuks ja tellija poolt vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud asi on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama.
17.Hageja on esitanud kohtule poolte poolt omakäeliselt allkirjastatud üleandmisvastuvõtmisaktid kuupäevadega 27.02.2015 (tlk 21), 31.03.2015 (tlk 23), 30.04.2015 (tlk 25) ning neile vastavad arved nr 587, 604 ja 725. Üleandmisaktid on allkirjastatud Tõnis Tobre (töövõtja) ja Jaan Jagomägi (tellija) poolt.
18.Riigikohus on 10.05.2017 lahendis nr 3-2-1-41-17 märkinud, et kostja esindaja allkirja olemasolu aktil ei tähenda, et kostja ei saa hiljem tugineda sellele, et aktil kajastatud andmed ei
Tsiviilasi nr 2-17-4226 ole õiged ning vastavas mahus töid ei ole tegelikult tehtud. Siiski kehtib VÕS § 76 lg-st 4 tulenev eeldus, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-08, p 21).
19.Seega tulnuks kostjatel tõendada, et tegelikult tehti töid väiksemas mahus.
20.Kostjad viitasid, et hageja seaduslik esindaja Tõnis Tobre on pankrotimenetluse käigus varasemalt korduvalt kinnitanud, et Triptec OÜ (pankrotis) ja alltöövõtjate (sh hageja) vahel kirjalikke tööde/teenuste üleandmise-vastuvõtmise akte vms ei koostatud. Kirjalikud üleandmise-vastuvõtmise aktid on esmakordselt esitatud alles koos hageja hagiavaldusega, mitte ei esitatud koos nõudeavaldusega haldurile. Need asjaolud vähendavad väidetavate tööde üleandmise-vastuvõtmise elulist usutavust ning viitavad üleandmise-vastuvõtmise aktide ebaõigsusele.
21.Pankrotiseaduse (PankrS) § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja oleks esitanud puudustega nõudeavalduse, oleks haldur andnud hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks. Kuna haldur seda teinud ei ole, ei ole asjakohane kostjate väide, et ilmselt ei olnud üleandmise-vastuvõtmise akte haldurile nõudeavalduse esitamisel olemas.
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostjad ei ole üleandmise-vastuvõtmise aktide ebaõigsuse tuvastamiseks ekspertiisi tegemist taotlenud ega esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid aktide võltsitust, jätab kohus kostjate vastuväite arvestamata, kuna see on paljasõnaline ja tõendamata.
23.Kostjad on avaldanud ka, et kuivõrd Triptec OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer on 14.06.2016 ettekandes märkinud, et pankrotihalduril puuduvad andmed võlgniku poolt tellitud programmi osalise lahenduse omandi- ja kasutusõiguse ning väärtuse kohta ning võlgnik ei ole loodut kajastanud varana oma raamatupidamises, ei ole Triptec OÜ-le ka programmi üle antud.
24.Kohus selgitab, et arvutiprogrammi raamatupidamises kajastamise ja omandiõiguse üleminek ei ole omavahel seotud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhul. Kuivõrd omandi tekkimise eelduseks ei ole selle kajastamine raamatupidamises, ei ole kostjate vastuväide ka asjakohane.
25.Lisaks eelnevale on kostjad väitnud, et hageja ei ole Triptec OÜ-le andnud üle töö juurde kuuluvaid dokumente. Hageja on 7. mai 2018 kohtuistungil kinnitanud, et dokumendid ja tarkvara on üle antud. Hageja on esitanud kohtule ka pooltevahelise kirjavahetuse (tlk 72-80), millest nähtub, et hageja on teinud Triptec OÜ-le võimalikuks ligipääsu tarkvara arenduse dokumentatsioonile. Seega on kohtu hinnangul ka see kostjate vastuväide põhjendamatu ning tõendamata.
26.Täiendavalt on kostjad esitanud vastuväite nõude suuruse osas. Kostjate arvates ei ole põhjendatud arvetel nr 587 ja 604 kajastatud kulud (ruumide rent), summas 442 + 332 = 774 eurot, millele lisandub käibemaks summas 154,80, kokku 928,80, mille kandmine tellija poolt
Tsiviilasi nr 2-17-4226 ei ole tavapärane tarkvaraarenduste praktikas ning mille kandmist ei näinud ette ka hageja ja Triptec OÜ (pankrotis) vaheline töövõtuleping. Hageja kinnitusel oli Triptec OÜ ja BitWeb OÜ vahel vastav suuline kokkulepe.
27.Töövõtulepingu regulatsioon üldiselt ei sätesta töövõtja muude kulude hüvitamise võimalust vaid ainult kokkulepitud tulemuse eest tasu maksmist. Töövõtja ruumide rendi eest sätestatud tasu maksmist ei olnud kirjas ka poolte vahelises töövõtulepingus. Ruumide rendi nõue ei tulene ka hageja ja Triptec OÜ (pankrotis) vahel allkirjastatud üleandmisvastuvõtmisaktidest. Seega ei tulene poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust võimalust nõuda raha ruumide rendi eest. Suulise kokkuleppe sõlmimine hageja ja Triptec OÜ vahel on selles osas tõendamata. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on alusetu arvetel nr 587 ja 604 nimetatud ruumide rendi osas summas 928,8 eurot.
28.Seega tunnustab kohus arvest nr 587 tulenevat nõuet summas 7743 eurot ja arvest 604 tulenevat nõuet summas 5640 eurot. Arvest 725 tulenevat nõuet tunnustab kohus täies ulatuses, summas 13 220 eurot. Kokku tunnustab kohus hageja nõuet 26 603 euro ulatuses.
29.Lisaks eelnevale nõuab hageja lepingu punktist 9.2 tuleneva viivise tunnustamist summas 8456,49 eurot. Töövõtulepingu punkti 9.2 on kohaselt on töövõtjal juhul, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega õigus nõuda tellijalt viivist 0,1 protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
30.Vastavalt lepingu punktile 8.1 tasub tellija käesoleva lepingu alusel teostatava töö eest töövõtjale kuude kaupa vastavalt tehtud töö mahule. Töö maksumus arvestatakse tunni põhiselt tunnihinnaga 20 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 8.2 alusel maksab tellija töövõtjale tasu vastavalt töövõtja poolt esitatud arvetele. Lepingu punkt 8.3 ütleb, et kui tellijal puuduvad vahendid järgmise perioodi tööde eest tasumiseks, võib poolte kokkuleppel töid jätkata ning arve teostatud tööde eest esitada alles peale tööde lõpptähtaega. Sellisel juhul akteeritakse töömaht iga kuu, aga arve alles peale lepingu punktis 2.2 kokku lepitud töö teostamise lõpptähtaega. Lepingu punkti 8.4 alusel tasub tellija töövõtja poolt esitatud arve viie tööpäeva jooksul alates arve kättesaamisest ülekandega töövõtja arveldusarvele.
31.Triptec OÜ (pankrotis) ei tasunud hagejale tähtaegselt alates 28.02.2015 esitatud arvet nr
587.Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja jätkas tööde teostamist. Samas ei ole kostjad tõendanud, et hageja ja Triptec OÜ vahel oleks olnud lepingu punktist 8.3 tulenev kokkulepe. Hageja on töid teostanud ja Triptec OÜ on nimetatud tööd aktiga vastu võtnud. Aktidest tulenevalt on hageja esitanud arved, mille Triptec OÜ on maksmata jätnud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et arved muutusid sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtpäeva saabumisele järgneval päeval, kuivõrd puuduvad tõendid vastupidise osas.
32.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et viivist tuleb arvestada järgmiselt: - arvest nr 587 on tasumata osa 7743 eurot, maksetähtpäev 09.03.2015 ning pankroti väljakuulutamine 26.05.2016, seega viivituses 444 päeva viivisemääraga 0,1 %. Viivise summa 3437,90 eurot. - arvest nr 604 on tasumata osa 5640 eurot, maksetähtpäev 07.04.2015 ning pankroti väljakuulutamine 26.05.2016, seega viivituses 415 päeva viivisemääraga 0,1 %. Viivise summa 2340,60 eurot. - arvest nr 725 on tasumata osa 13 220 eurot, maksetähtpäev 07.12.2015 ning pankroti väljakuulutamine 26.05.2016, seega viivituses 171 päeva viivisemääraga 0,1 %. Kokku viivise summa 2260,62 eurot. Seega tunnustab kohus hageja viivisenõuet summas 8038,70 eurot.
Tsiviilasi nr 2-17-4226
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA VÄLJAMÕISTMINE
33.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldas hagi osaliselt, so 96,26% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 96,26% ulatuses kostja kanda ja 3,74% ulatuses hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtukuludest on Bitweb OÜ tasunud 17.03.2017 riigilõivu summas 300 eurot, mis on kohtu hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu.
35.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat esindas tsiviilasjas vandeadvokaat Alo Pormeister. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 1675,50 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 130 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud.
36.Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja II enda menetluskulude suuruseks on märgitud 3597,90 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga.
37.Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu, kostja menetluskulude suurust ja asja keerukust, asub seisukohale, et hageja poolt esitatud menetluskulud on seega mõistlikud ja põhjendatud kogu ulatuses. Seega on esindaja tasu põhjendatud 1675,50 euro ulatuses.
38.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 1975,50 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludes 96,26% kostjate kanda ja 3,74% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulu 1901,62 euro ulatuses.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohustub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.