Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-105544
Tsiviilasi
XXX hagi MR Liider OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
857 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXXTallinn) Hageja lepinguline esindaja: jurist Hellika Teder (Appelantsia Õigusbüroo OÜ, asukoht Märjamaa tee 12/1, 79511 Rapla, e-post: [email protected]) Kostja: MR Liider OÜ (registrikood 12416964, asukoht Türi tn 7, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Roman Rubintšik (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt MR Liider OÜ hageja XXX kasuks välja võlgnevus kogusummas 857 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja MR Liider OÜ kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt MR Liider OÜ hageja XXX kasuks menetluskulud 515 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-18-105544 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX esitas 15.03.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 857 euro saamiseks. Kohus tegi 27.03.2018 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 27.03.2018 aadressil [email protected]. Võlgnik MR Liider OÜ esitas 27.03.2018 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.04.2018 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgnike vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. XXX esitas 01.05.2018 Harju Maakohtule hagi MR Liider OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 857 eurot ning jätta kõik kohtumenetluse kulud kostja kanda.
2.Hageja ostis kostjalt 19.12.2015 mobiiltelefoni Apple iPhone 64gb gold. 02.09.2017 ei hakanud telefon enam laadima. 04.09.2017 pöördus hageja kostja esindusse, kus kostja väitis, et tema garantiiga ei tegele. Kostja väitis, et tootjapoolne garantii on läbi ning 2-aastane pretensiooni esitamise tähtaeg ei kehti. Kostja sõnul annab Apple oma telefonidele 1-aastase garantii ning 04.09.2017 seisuga oli see tähtaeg juba möödunud. 06.09.2017 pöördus hageja uuesti sama probleemiga kostja poole ja saatis e-posti aadressile [email protected] pretensiooni. Pretensioonis kirjeldas hageja uuesti, et ostetud telefonil sai aku tühjaks ja seda ei olnud enam võimalik laadida. Telefoni laaditi 12 tundi, kuid sisse ei olnud seda enam võimalik lülitada. Telefon lakkas täielikult töötamast. Antud telefoni kasutas hageja hea peremehelikult, sihtotstarbeliselt ja hoolsalt. Seadmega ei ole juhtunud ühtegi õnnetust (kukkumine/ deformeerumine/ niiskuskahjustus vms), mille tagajärjel võiks eeldada, et seade lakkab töötamast. Hageja tellis telefonile omal kulul aktsiaseltsilt IM ARVUTID ekspertiisi, mille kohaselt tuvastati riistvaraline viga (emaplaat). Ühtlasi tuvastati ekspertiisi käigus, et seadmel puuduvad füüsilised vigastused, mistõttu on tegemist riistvaralise veaga. Hagejale teadaolevalt ei saa telefoni kasutaja riistvaralist viga seadme sihipärase kasutamise käigus tekitada. Järelikult on tegemist vigase seadmega ja hagejal puudub süü antud vea tekkimisel.
3.Kostja ei pakkunud antud olukorrale lahendust, vaid suunas hagejat mitmetesse erinevatesse ettevõttetesse, mis pakkusid seadme tasulist parandamist. Kostja keeldus telefoni vahetamisest, parandamisest või raha tagasi maksmisest. Eelnevast tulenevalt oli hageja sunnitud 12.09.2017 pöörduma Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni poole. Avalduses esitas hageja nõude, et soovib taganeda lepingust ja saada tagasi telefoni ostusumma 817 eurot. Tarbijavaidluste komisjon rahuldas hageja avalduse ja leidis oma 29.11.2017. a otsuses nr 6-1-/008275-17, et kostja on kohustatud tagastama tarbijale telefoni ostusumma 817 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni otsus edastati mõlemale osapoole, mistõttu sai komisjoni otsus kostjale teatavaks 29.11.2017 ja selliselt sai kostjale edastatud ka lepingust taganemisavaldus. Kostja ei täitnud Tarbijavaidluste komisjoni otsust ja keeldus telefoni ostusumma tagastamisest, asja parandamisest ja ka asendamisest.
4.Eelnevast tulenevalt esitas hageja kostjale 20.02.2018 e-posti aadressile [email protected] ja
2-18-105544 posti aadressile Türi tn 7, 11314 Tallinn hagihoiatuse. Väljastusteate kohaselt sai kostja hagihoiatuse kätte 22.02.2018. Hagihoiatuses andis hageja kostjale täiendava tähtaja ostusumma tagastamiseks ja hoiatas, et kohustuse mittetäitmisel on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. 27.02.2018 saatis kostja e-kirja, milles pakkus hagejale telefoni asendamist. Samal päeval saatis hageja esindaja kostjale e-kirja, milles selgitas kostjale, et hageja nõue on saada tagasi ostusumma. Arusaadavalt oli hageja sunnitud soetama uue telefoni kuna ei saanud kostjaga varasemalt kokkuleppele. Antud vaidlus sai alguse 2017. a septembrist, mistõttu pole mõeldav, et hageja oleks nii pikalt olnud ilma telefonita. Seega oli kostja pakkumine 27.02.2018 ebamõistlik ja hagejale koormav ühtlasi ka sellepärast, et hageja oli lepingust 29.11.2017 seisuga taganenud. Samas andis hageja taaskord hea tahte märgiks veel täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja kostjat hoiatati uuesti kohtusse pöördumise eest. Hoolimata hageja ponnistustest ei täitnud kahetsusväärselt kostja endiselt oma kohustust.
5.Telefon osteti 19.12.2015 ja viga seadmel esines 02.09.2017 ning kirjalik pretensioon esitati 06.09.2017, seega esitas hageja pretensiooni kõiki tähtaegu arvestades õigeaegselt. Kostja väide, et tootjapoolne garantii on läbi ja seetõttu hagejal pole õigus midagi nõuda on väär ning seadusega vastuolus. Kostja pakkus seadme asendamist 27.03.2018. 29.11.2017 oli hageja lepingust juba taganenud, mistõttu oli kostja pakkumine ebamõistlikult kaua viibinud ja ei olnud enam asjakohane. Vältimaks vastutust, suunas kostja hagejat erinevatesse remondiettevõtetesse ja viivitas põhjendamatult ning õigustamatult asja asendamise ja parandamisega. Hageja tegi lepingust taganemise avalduse Tarbijakaitseameti poole pöördumise avaldusega. Vältimaks kohtumenetlust ja võlgnevuse suurenemist andis hageja hea tahte märgiks ja hea usu põhimõtte kohaselt kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, saates hagejale hagihoiatuse. Kahetsusväärselt ei täitnud kostja endiselt oma kohustust. Hageja tasus ise aktsiaseltsilt IM Arvutid tellitud ekspertiisi kulud.
6.15.05.2018 esitas hageja seisukoha, milles jääb oma hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Hageja märgib, et on pakkunud kostjale niivõrd palju võimalusi kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja on järjepidevalt keeldunud. Kostja on olnud pahatahtlik ja venitanud olukorrale lahenduse leidmisega äärmiselt kaua. Eelnevast tulenevalt hagejal ei ole enam võimalik kompromissi sõlmida, sest hageja on teinud väga palju kulutusi. Esiteks maksis hageja kinni rikkis telefonile teostatud ekspertiisi, seejärel pidi hageja soetama endale uue telefoni ja viimaks oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks õigusbüroo poole. Samuti jäi hageja kanda ka riigilõivu tasumine, et saada tagasi talle õigusega kuuluv summa. Kostja on ise oma pahatahtliku käitumisega tinginud käesoleva olukorra seega antud juhul on juba liiga hilja ja täielikult ebamõistlik kostjal pakkuda kompromissi.
7.Kostja esitatud väide 08.05.2018. a hagiavalduse vastuse punktis nr 3, et hageja ei ole kostjale andnud võimalust telefoni remontida omal kulu, on täielikult väär. Hageja saatis 08.09.2017. a kostjale e-kirja, milles küsib, et kes on kostjapoolne esindaja, kes telefoni korda teeb? See on väga üheselt arusaadavalt hageja nõue, et ta soovib, et kostja telefoni ära parandaks. Pärast seda küsib hageja veelkord kostjalt üle, et kas ta katab parandamise kulud? Paraku kostja ei parandanud telefoni ega asendanud seda uuega. Samuti on väär kostja väide hagiavalduse vastuse punktis nr 11, et poolte vahel tekkis vale arusaam, kes mida tegema peab. Kostja on oma hagiavalduse vastuse punkti nr 9 viimases lauses märkinud, et kostja kohustus on parandada olemasolev telefon ja/või vahetada ta samasuguse telefoni vastu. Sellest nähtub, et kostja oli ilmselgelt teadlik oma kohustusest, mida ta alusetult ei täitnud. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust ja rikkus selliselt oluliselt poolte vahel sõlmitud lepingut, oli hageja sunnitud lepingust taganema.
8.Kummastav on kostja seisukoht, et hageja eesmärgiks on alusetult rikastuda. Hageja soovis parandada oma telefoni, millest kostja keeldus. Sellise käitumisega tekitas kostja hagejale kahju. Hageja pidi taaskord raha kulutama, et soetada uus telefon. Seega ei ole arusaadav kostja seisukoht,
2-18-105544 kuidas hageja selliselt rikastuda saab. Kostja viitab lepingust taganemise põhjendamatusele alles 08.05.2018. Kostjale oli teada, et hageja taganes lepingust hiljemalt novembris 2017, seega on kostja ebamõistlikult kaua viivitanud, et lepingust taganemist kahtluse alla seada.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 08.05.2018 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagiavalduse rahuldamata, kuna hagi on põhjendamatu ja alusetu. Poolte vahel on leping sõlmitud 19.12.2015. Hageja andmetel 02.09.2017 ei hakanud telefon enam laadima. Hageja sai seega takistamatult kasutada telefoni 1 aasta ja 9 kuud. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole, et tal on mõningad probleemid kas riistvaras või tarkvaras. Tarbijavaidluste komisjoni otsus on puudulik ning ühekülgne, kus on pikalt selgitanud võlaõigusseaduse nõuded, kuid millegipärast ei ole märgatud, et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat võimalust remontida telefon omal kulul. Hageja tahab saada kõik raha tagasi, kuigi kasutas telefoni 21 kuud. Kostja ei saa nõustuda taganemisega, kuna tagamine ei ole põhjendatud.
10.Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijamüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Hageja poolt lisana nr 4 esitatud kirjavahetusest ei ole võimalik välja lugeda hageja nõuet, et kostja tasuks talle remondikulud. Lisa nr 4 tõendab, et kostja suunas hageja pöörduma ettevõtetesse aktsiaselts IM ARVUTID ja Valgeklaar. Hageja vaid küsib viimases kirjas, et kas ta võib nende poole pöörduda ja kas kostja tasub pöördumise kulud. Kui hageja tegi kostjale hagihoiatuse, siis pakkus kostja, et tasub hageja telefoni remondi eest, kuid hageja keeldus ja ütles, et tahab saada tagasi kogu telefoni maksumuse.
11.Poolte vahel ei olnud läbirääkimisi selle osas, kas kostja parandab või asendab telefoni võrdväärse mudeliga. Seega ei ole täidetud kõik VÕS § 223 lg 1 sätestatud tingimused. Kostja viitab VÕS § 222 lg-le 1. Samuti oli hagejal võimalus kasutada VÕS § 222 lg 5 sätestatud. Hageja seda teinud ei ole. Hageja eesmärk on kostja arvel alusetult rikastuda. Hageja kasutas telefoni 21 kuud, mille tagajärjel telefoni väärtus on oluliselt langenud. Isegi, kui hageja tagastab telefoni ning kostja ta parandab, samal ajal tagastades hagejale terve ostusumma, siis see on ebavõrdne kohtlemine ning üks poolt on alusetult rikastunud. Müüa jaoks see on koormav ega pole mõistlik. Seega antud juhul on kostjal kohustus parandada olemasoleva telefon ja/või vahetada ta samasuguse telefoni vastu välja.
12.Antud juhul ei ole taganemine põhjendatud, kuna asja oli kasutatud üle 21 kuu. Tarbija võib väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Aktsiaselts IM ARVUTID poolt esitatud tõend kinnitab vaid, et telefon ei tööta. Muud tõendid, kus on pooltevaheline läbirääkimine ja/või hageja soovib telefoni asendamist või parandamist käesolevas menetluses esitatud ei ole. Täiendava tähtaja andmises on hageja nõudnud tagasi kogu ostusumma, mitte telefoni parandamist või asendamist, seega suure tõenäosusega hageja tahab alusetult rikastuda, kuna hetkel Iphone 6 maksab tunduvalt vähem, kui hageja nõuab. Selle raha eest võib ta osta uue Iphone 8. Seega on tarbija soodsamas seisundis kui müüa. Antud olukord on ebavõrdne. Juhul, kui hageja oleks soovinud kohe, et kostja remondiks telefoni ja tasuks selle eest, siis ta oleks seda teinud, mitte tagastada kohe kogu asja ostusumma. Antud juhul tekkis poolte vahel vale arusaam, kes mida peab tegema. Kostja pakub kompromissina, et remondib oma kulul või vahetab telefoni uue vastu 2-3 nädala jooksul alates kompromissi sõlmimisest ja telefoni üleandmisest hagejale ning menetluskulud jääksid poolte endi kanda.
2-18-105544
13.17.05.2018 esitas kostja täiendavad seisukohad, milles jääb varasemalt öeldu juurde. Kostja rõhutab, et hageja ei nõudnud kostjalt telefoni parandamist. Tarbijakaitsesesse on ta pöördunud selleks, et saada kogu telefoni maksumus tagasi, mitte telefoni remondi nõudega. Hagejal on kulud ekspertiisile, mis on ühekülgne ning osaliselt ei ole usutav, kuna puuduvad pildid, andmed kontrolli kohta jne, mis olid vajalikud, kuna telefon läks katki enne 24-kuulise tähtaja lõppu. Kostjal on tõendamiskoormus esimesed 6 kuud. Samuti ekspertiisis nimetatud riistvaraline viga ei ole lahti seletatud, sh millest ta on tekkinud. Elektroonika jaoks on olemas põhjus, miks ta katki läheb. Antud juhul telefonipoe müüja järeldus on paljasõnaline. Tegemist ei ole eksperdiga, vaid firmaga, kes müüb telefone ning kes oli huvitatud hagejale uue telefoni müümisest.
14.Puuduvad õiguslikud alused kogu telefoni ostusumma tagastamiseks. Hageja sai kasutada telefoni 2-aasta jooksul, ehk loomulikul kasutamisel telefon sai kannatada ning tema algne väärtus on oluliselt vähenenud. Seega lepingust taganeda hageja ei saanud. Isegi, kui kostja peab hüvitama telefoni väärtuse, siis tuleb hinnata nimetatud kasutatud mudeli hinda telefoni katki mineku ajal. See oleks mõistlik hind. Kostja, kes on elektroonika müüa, hindab sellise mudeli 2 aastat kasutatud telefoni hinnaks 250 eurot. Juhul, kui hageja saab oma tasutud hinna tagasi, siis ta on kohustatud tagastama telefoni koos kõikide lisadega. Antud hetkel tuleb esile kasutatud telefoni reaalne hind. Hageja ei ole nõudnud telefoni parandamist ja/või asendamist. Tarbijakaitses nõudis hageja raha tagasi. Samuti VÕS § 222 lg 1 ütleb, et antud juhul 2 aastat kasutatud telefoni kogu summa nõudmine on müüa jaoks ebamõistlik kulu, kuna asja väärtus on oluliselt langenud.
15.Asja raames esitatud tõendite alusel on kindlaks tehtud, et hageja soovib saada uue telefoni makstava summa tagasi, mida ei ole võimalik saada. Seega antud juhul ei ole käesolevat hagi võimalik rahuldada. Hageja pidi täpsemalt formuleerima oma nõuded lähtudes seadusest. Väidetavalt kostja tekitas hagejale kahju, kuid kahju ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud kahju kohta ühtegi tõendit. Lähtuda tuleb VÕS 189 lg 4 sätestatust, et kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Antud juhul on hageja kohustatud hüvitama asja väärtuse, mis on tulnud 2-aasta jooksul asja kasutamisega. Eeltoodud alusel puuduvad õiguslikud alused hagis esitatud nõuete rahuldamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 19.12.2015 müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale mobiiltelefoni Apple iPhone 6S 64GB Gold (tl 24). Kostja pole vaidlustanud seda, et 02.09.2017 ei hakanud telefon enam laadima ja hageja pöördus 04.09.2017 kostja esindusse. 06.09.2017 pöördus hageja pretensiooniga kostja poole, millele kostja vastas, et
2-18-105544 tootja garantii kehtib 1 aasta, 2 aastat on pretensiooni esitamise tähtaeg (e-kirjavahetus, tl 28 ja pöördel). Tarbijavaidluste komisjon rahuldas hageja 12.09.2017 avalduse ja leidis oma 29.11.2017 otsuses nr 6-1-/008275-17, et kostja on kohustatud tagastama tarbijale telefoni ostusumma 817 eurot (tl 26-27). Kuivõrd kostja nõuet ei täitnud, siis edastas hageja kostjale 20.02.2018 e-posti aadressile [email protected] ja posti aadressile Türi tn 7, Tallinn hagihoiatuse (tl 29-30). Väljastusteate kohaselt sai kostja hagihoiatuse kätte 22.02.2018 (tl 32). Kostja pakkus 27.02.2018 e-kirjas seadme asendamist (tl 33), millest hageja keeldus, kuna on vaidluse pikkust arvestades juba soetanud omale uue telefoni (tl 34).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus poolte vahel sõlmitud müügilepingust taganeda ja kas taganemise korral on kostjal kohustus hüvitada telefoni maksumus ostusumma ulatuses.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS 208 lg 4 järgi tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostajale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p-s 1 sätestatult ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 2 alusel vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab tarbijalemüügi puhul ostja müüjale teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
20.Hageja ostis kostjalt telefoni 19.12.2015, viga seadmel esines 02.09.2017 ja hageja esitas kostjale suulise pretensiooni 04.09.2018 ning kirjaliku pretensiooni 06.09.2017. Telefoni üleandmisest oli seega möödunud vähem kui kaks aastat. Seetõttu oli ostetud telefoni lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiskoormis hagejal, kes on esitanud kohtule aktsiaselts IM ARVUTID ekspertiisi (tl 25), mille kohaselt tuvastati telefonil riistvaraline viga (emaplaat). Ühtlasi tuvastati ekspertiisi käigus, et seadmel puuduvad füüsilised vigastused, mistõttu on tegemist riistvaralise veaga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selles, nagu saanuks riistvaralist viga tekitada seadme sihipärase kasutamise käigus. Kostja on esitanud seisukoha, et ekspertiis on ühekülgne ning osaliselt ei ole usutav, kuna puuduvad pildid, andmed kontrolli kohta jne, samuti leiab kostja, et ekspertiisis nimetatud riistvaraline viga ei ole lahti seletatud, sh millest ta on tekkinud. Lisaks leidis kostja, et kostja, et tegemist ei ole eksperdiga, vaid firmaga, kes müüb telefone ning kes oli huvitatud hagejale uue telefoni müümisest.
21.Kohus asub seisukohale, et hageja on IM ARVUTID ekspertiisiga tõendanud, et telefon ei vastanud lepingutingimustele ja kostja pole vastupidist tõendanud, vaid on esitanud hageja poolt esitatud tõendile üksnes paljasõnalised vastuväited. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22.VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat lepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest. VÕS § 223 lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või
2-18-105544 asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Hageja kinnitusel keeldus kostja telefoni vahetamisest, parandamisest või raha tagasi maksmisest, kuid pakkus seadme asendamist alles pärast lepingust taganemist (vt tl 33). Kostja leidis, et ei saa nõustuda lepingust taganemisega, sest see ei ole põhjendatud. Kostja väitis, et poolte vahel ei olnud läbirääkimisi selle osas, kas kostja parandab või asendab telefoni võrdväärse mudeliga ning juhul, kui hageja oleks soovinud kohe, et kostja telefoni remondiks ja tasuks selle eest, siis ta oleks seda teinud.
23.Kohus nõustub Tarbijavaidluste komisjoni 29.11.2017 otsuses nr 6-1-/008275-17 esitatud põhjendusega, et 29.11.2017 oli hageja lepingust taganemise avalduse juba esitanud. Kohtu hinnangul ei olnud kostja pakkumine telefoni asendamiseks 27.02.2018 ligi 3 kuud pärast lepingust taganemist enam asjakohane. Samuti ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et kostja oleks hageja õigustud nõudele telefonile garantiiremondi tegemiseks õigeaegselt ja adekvaatselt reageerinud. Kostja jättis vastamata hageja kirjalikule küsimusele, kas hageja võiks ise telefoni ametlike remontijate poole pöörduda ja kes kataks sellisel juhul kulud (vt tl 28). Ühtlasi rikkus kostja oluliselt lepingut selliselt, et tekitas hagejale põhjendamatuid ebamugavusi VÕS § 223 lg 2 mõistes, kuivõrd vastutuse vältimiseks suunas kostja hagejat erinevatesse tasulistesse remondiettevõtetesse ja viivitas põhjendamatult ning õigustamatult asja asendamise ja parandamisega (kohus nõustub antud küsimuses Tarbijavaidluste komisjoni 29.11.2017 otsuse põhjendustega, vt tl 27). Kohus leiab, et arvestades eeltoodud kostjapoolseid lepingurikkumisi, oli hagejal õigus lepingust taganeda. Ühtlasi märgib kohus, et VÕS § 141 lg 1 p 8 kohaselt tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja teeb tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks muu hulgas selle, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks VÕS § 141 lg 1 p 8 kohast teavituskohustust täitnud.
24.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama ja VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 223 lg 3 kohaselt võib ostja müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumise korral muu hulgas lepingust taganeda. VÕS § 188 lg-s 1 sätestatult taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus nõustub hagejaga, et hageja tegi lepingust taganemise avalduse Tarbijakaitseameti poole pöördumise avaldusega 12.09.2017. Arvestades, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud, kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 189 lg 1. VÕS § 189 lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
25.Kostja on seisukohal, et kaks aastat kasutatud telefoni kogu summa nõudmine on müüja jaoks ebamõistlik kulu, kuna asja väärtus on oluliselt langenud kahe aasta jooksul asja kasutamisega. VÕS § 189 lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine (VÕS § 189 lg 4). Vaidlus puudub, et hageja soetas telefoni ostuhinnaga 817 eurot (vt tl 24). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et telefoni väärtus oleks oluliselt langenud ja et see oleks tekkinud telefoni mitte korrapärase kasutamise tulemusena, seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kostja väidetud asja (telefoni) väärtuse vähenemist. Isegi kui möönda, et hageja sai telefoni kasutamisest enne lepingust taganemist n-ö kasutuseeliseid ja müüja võiks põhimõtteliselt nõuda kasutuseeliste hüvitamist, pidanuks kostja selleks eelnevalt esitama vastava nõude (ja oma nõuet ka tõendama). Hagejal ei ole aga ostuhinna tagastamise nõudmisel kohustust
2-18-105544 oma nõuet sellise võimaliku kostja poolse kasutamiseeliste nõude võrra omaalgatuslikult vähendada (sest kostja poolt käesolevas menetluses sellist nõuet esitatud ei ole). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevusena telefoni väärtus 817 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 189 lg 5 järgi lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. Seega kui hageja saab kostjalt telefoni ostuhinna tagasi, siis on ta kohustatud tagastama kostjale telefoni koos kõikide lisadega.
26.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulud hüvitamist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kohus märgib, et hageja on ise tasunud aktsiaseltsilt IM Arvutid tellitud ekspertiisi kulud, mistõttu tuleb eeldada hagejal reaalsete sissenõudmiskulude olemasolu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega soetud nõuete esitamiseks.
27.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 817 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku summa 857 eurot. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv 175 eurot (tl 2; tl 44) ja muud menetluskulud summas 1023,75 eurot (tl 57 pöördel), kokku summas 1198,75 eurot. Kohus selgitab, et hageja on märkinud kokku hüvitatavateks kuludeks 1200,75 eurot, kuid esitatud kulusummade kokku liitmisel on tulemuseks 1198,75 eurot. Kuna viga on tekkinud summade liitmisel, siis lähtub kohus tegelikust menetluskulude summast, s.o 1198,75 eurot. TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on esitanud hageja menetluskuludele vastuväited, mille kohaselt on menetluskulud ebamõistlikult suured, kuna tsiviilasi ei ole oma sisult keeruline ega mahukas. Kostja leiab, et hageja tegelikud õigusabikulud on mitte rohkem kui 2 h. Kostja on ka seisukohal, et konsultatsioon ja materjalidega tutvumine on põhjendatud 15 minuti ulatuses, hagihoiatus on tehtud enne menetluse alustamist ja põhjendamatu, põhjendatud kulu on tähitud kiri ja väljastusteade, põhjendamatu kulu on hageja esindaja vastus kostja e-kirjale, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu on maksimaalselt 10 minutit ning hagiavalduse koostamisele kulu on 45 minutit.
30.Kohus nõustub osaliselt kostja kriitikaga hageja menetluskulude osas ja leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot/h (ilma käibemaksuta) ei ole iseenesest ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude
2-18-105544 jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja taotleb menetluskuluna mh kohtueelsete kulude hüvitamist, s.o hagihoiatuse koostamise kulu ja hageja esindaja vastuse koostamise kulu kostja e-kirjale. Riigikohus on 22.06.2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus eelnimetatud kohtueelsete õigusabikulude osas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Hageja taotleb tähitud kirja ja väljastusteate (vt tl 32, 59) kulude hüvitamist summas 3,75 eurot, mida kohus ei pea tulenevalt kohtueelsete õigusabikulude rahuldamata jätmisest samuti põhjendatuks (kuivõrd kirja edastamise kulu tekkis hagihoiatuse edastamise tõttu). Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 6 h hagiavalduse koostamise eest. Kuna hageja esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt asja materjalidega juba 1,5 h tutvunud ja hagejat konsulteerinud (millist ajakulu kohus peab iseenesest põhjendatuks) ja hagiavaldus kordab olulises osas Tarbijavaidluste Komisjonis käsitletud argumente, siis leiab kohus, et mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks on maksimaalselt 2 h, vähendades antud ajakulu 4 h võrra. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kompromissile vastuse koostamise ajakulu 1,5 h ulatuses ja vähendab antud ajakulu 1 h võrra. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 340 eurot ((4x80)+20). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 175 + õigusabikulu 340) 515 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 515 eurot. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 683,75 eurot.
31.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.