Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-18-2408 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 25.05.2017 jõustus Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-9345, mille alusel sätestati XXX (hageja) ja XXX(kostja) poja XXX suhtes kehtiv suhtluskord. Kostja esitas 25.05.2017 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 21.09.2017 määrusega rahuldamata jättis. Ühtlasi jättis kohus sama määrusega kehtima 25.05.2017 Harju Maakohtu kohtumääruse täies ulatuses, s.o suhtluskorra ning kohaldas kuni ringkonnakohtu kohtumääruse jõustumiseni esialgse õiguskaitse abinõud ja reguleeris hageja suhtlemise korda oma pojaga, XXXga, samal põhimõttel nagu oli see 25.05.2017 kohtumääruse p 3.3. alusel juba kehtestatud. Kostja vaidlustas 21.09.2017 tehtud määrust ja esitas määruskaebuse kassatsiooni korras Riigikohtusse, mille kohus jättis 18.10.2017 määrusega menetlusse võtmata. Seega jõustus Riigikohtu lahendiga Harju Maakohtu määrus. Hageja on esitanud 21.10.2017 Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse, mille aluseks on Harju Maakohtu 25.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 216-9345. Kohtutäitur Elin Vilippus on alustanud eelnevalt mainitud kohtumääruse alusel täitemenetlust nr 022/2017/5245. Kohtutäitur edastas 02.01.2018 teatise hagejale kostja poolt 31.12.2017 esitatud kaebuse läbivaatamiseks täiteasjas nr 022/2017/5245. Kaebuse läbivaatamine toimus 10.01.2018. Hageja on pöördunud kostja poolt tekitatud komplikatsioonide ja suhtluskorra nõuetekohase täitmata jätmise tõttu tekkinud õigusliku probleemi lahendamiseks õigusabi saamiseks OÜ Law Office Mets & Co poole (registrikood 14273339). Law Office Mets & Co OÜ jurist Reimo Mets osales kaebuse läbivaatamisel 10.01.2018. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud kahju seoses Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse poolt kostja esitatud 10.01.2018 kaebuse läbivaatamisega kantud õigusabi kulutuste arve näol – lepingulise esindaja arve

2-18-2408 esitamine summas 156 eurot. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale ja sunniraha määramise otsuse tühistamiseks jäeti kohtutäituri poolt rahuldamata 19.01.2018 koostatud otsusega. Eelpool mainitud toimingute näol on hagejale tekkinud otsene varaline kahju, mille sissenõudmine kostjalt on põhjendatud, kuna on põhjuslikus seoses tema õiguste teostamise ja sellega tekkivate kulutustega. Hageja edastas 02.02.2018 kostjale kaebuse läbivaatamisel osalemise käigus tekkinud kahju hüvitamiseks nõudekirja, andes kostjale aega 5 tööpäeva jooksul, kuid mitte hiljemalt kui 10.02.2018 nõudekirjas mainitud kahju hüvitada, mida kostja pole tänaseni teinud. Nõudekirja esitamisega on hagejale tekkinud täiendav kulu 40 eurot näol, mis on kahju. Seega on hagiavalduse esitamine põhjendatud ja esitatud kahju on muutunud ka sissenõutavaks, sest hageja on andnud selle täitmiseks vabatahtliku tähtaja. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on 21.03.2018 menetlusse võtmise määruse (tsiviilasjas nr 2-18-2408) resolutsiooni p-s 7 kohustanud hagejat esitama kohtule menetluskulude nimekirja 14 päeva jooksul arvates antud määruse kättetoimetamisest. Hageja lepingulisele esindajale on antud määrus kättetoimetatud 21.03.2018, kuid hageja ei ole nimetatud tähtaja jooksul ega käesoleva ajani kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Samas võimaldab TsMS § 174 lg 1 hageja menetluskulud kindlaks määrata (ilma taotluseta) ka tsiviilasja materjalide põhjal. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel (13.02.2018) tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud riigilõivu summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.