OÜ Parem Käsi hagi AS YIT Ehitus vastu leppetrahvi tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing Parem Käsi (registrikood 10150597), lepinguline esindaja advokaat Karin Ploom Kostja: Aktsiaselts YIT Ehitus (registrikood 10093801), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper Kohtuistungil 06.06.2017, 03.10.2017 ja 22.03.2018
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Parem Käsi hagi AS YIT Ehitus vastu leppetrahvi tasumise nõudes rahuldamata.
Jätta kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 3500 euro suuruses summas. Mõista osaühingult Parem Käsi (registrikood 10150597) Aktsiaselts YIT Ehitus (registrikood 10093801) kasuks välja menetluskulud summas 6775 eurot. Kohustada osaühingut Parem Käsi (registrikood 10150597) tasuma punktis 2.4 väljamõistetud menetluskuludelt Aktsiaselts YIT Ehitus (registrikood 10093801) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Võtta vastu kostja 26.04.2018 menetlusdokument. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja seisukohad
1.Osaühing Parem Käsi (hageja) esitas 25.11.2016 Harju Maakohtule hagi AS YIT Ehitus (kostja) vastu leppetrahvi tasumise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 25 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja väitel sõlmisid hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja 04.08.2014 peatöövõtulepingu nr S42KUU (edaspidi ka Leping). Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja teostama kaupluseja büroohoone ehituse aadressil Kuu tn 28, Tartu vastavalt projektdokumentatsioonile.
3.Lepingu p 7.1 kohaselt kohustus kostja saavutama ehitustööde põhilise valmiduse 16.03.2015 ja Lepingu p 7.2 kohaselt lõpliku valmiduse 31.05.2015. 07.04.2015 tellijakoosoleku protokollis on märgitud, et fassaadikatte paigaldamisega seoses on mahajäämus ajagraafikust 2 kuud. 10.04.2015 allkirjastasid pooled vastuvõtu-ülevaatuse akti, milles märkisid, et uus põhiline valmiduse tähtaeg on 10.04.2015.
4.Lepingu p 10.1 kohaselt tähendab põhiline valmidus kui töövõtja on teostanud töid 90% ulatuses Lepingu hinnast (870 000) ehk summas 783 000 eurot ja tegemata ehitustööde osa ei ole selline, mis saaks olla takistuseks ehitusloa saamisele.
5.Põhiline valmidus ei olnud kostja poolt saavutatud. 10.04.2015 seisuga ei olnud tarnitud ega paigaldatud fassaadikattematerjali. Paigaldamata oli parkla ja sissesõidu asfalt. Fassaadimaterjali maksumus oli 78 062,90 eurot ja asfaldi maksumus 15 997,36 eurot, kokku 94 060,26 eurot, mis ületab tegemata tööde (87 000) maksumust.
6.Juhul kui pooled oleksid soovinud lugeda põhilise valmiduse teostatuks 10.04.2015, oleks pooled sellele aktis ka sõnaselgelt viidanud.
7.Isegi kui teostamata jäänud tööde väärtus oleks olnud vähem kui 10% lepingu maksumusest, ei oleks hoonele saanud väljastada kasutusluba fassaadikattematerjali paigaldamata jätmise tõttu. 01.06.2015 teostas Tartu Linnavalitsuse esindaja ülevaatuse ja tuvastas, et fassaaditööd on lõpetamata ja selgitas, et enne vastavate tööde lõpetamist ei saa kasutusluba väljastada.
8.Lepingu p 9.3 kohaselt on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% Lepingu hinnast iga hilinetud päeva eest kui töövõtja rikub põhilise valmiduse tähtaega. Kostja teostas fassaaditöid alles juulis ja augustis 2015. Kostja ise on 06.07.2015 kinnitanud, et alustavad fassaadikatte paigaldamisega alates 07.07.2015.
9.Kostja saavutas põhilise töövalmiduse alles 14.08.2015, mistõttu on kostja tähtaega ületanud 126 päeva ulatuses. Arvestades Lepingus sätestatud piirmäära, oleks hagejal õigus leppetrahvi nõuda 69 000 eurot. Hageja ei pea otstarbekaks esitada kostja vastu suuremat kui 25 000 euro suurust nõuet.
2 (10)
2-16-17814
10.Hageja edastas juba 29.04.2015 ja 10.07.2015 kostjale e-kirja teel teate, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi. Hageja esitas 30.09.2015 kostjale leppetrahvi tasumise nõude. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.
11.16.04.2015 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ei lõpeta hageja õigust nõuda leppetrahvi. ETÜ puhul on tegemist tavaga ja see ei prevaleeri materiaalõiguse ees. VÕS § 159 lg 2 kohaselt on tähtajaks mõistlik aeg. Leppetrahvinõudest teatamise tähtaeg hakkas kulgema pärast põhilise valmiduse saavutamist ehk alates 14.08.2015.
12.Hageja ei ole esitanud tahteavaldust, milles loobub oma leppetrahvi nõudest. Aktis märgitud kinnitus tähendas seda, et hagejal pole pretensioone tähtaja ületamise osas.
13.ETÜ p 12.2.2. on tüüptingimus ja tühine, kuna on hageja suhtes, kes ei ole ehitusettevõtja, ebamõistlikult kahjustav. 14. Juhul kui ETÜ p 12.2.2. ei ole tühine, siis on see punkt vastuolus VÕS § 6 ja TsÜS § 138. Hageja leiab, et vastuvõetamatu olukord on juhul kui kostja oli kohase täitmisega viivituses 4 kuud, kuid hagejal on leppetrahvi nõude esitamiseks aega 5 päeva. Hageja vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele
15.Enne 2014.a novembrit ei selgitanud kostja kordagi, et tööde teostamist takistab eskiislahenduste puudumine. Kostjale edastati lahendused 16.01.2015, seega oli kostjal võimalus alustada töödega 17.01.2015.
16.Kostja viivitas fassaadikattematerjali tellimisega ja tarnega ja üksnes seetõttu viibis fassaadikattematerjali paigaldus. Kostja tellis need alles veebruaris 2015. Kostja oleks saanud tellimuse edastada juba 2014.a augustis.
17.Kostja ei ole hagejale esitanud piisavalt konkreetset teavitust selle kohta, mida hageja on tegemata jätnud (lepingu p 4.2.1). Kostja pole selgitanud, millise konkreetse kohustusega oli hageja viivituses 275 päeva. Lepingus kokku lepitud projektdokumentatsioon oli kostjale üle antud lepingu sõlmimise hetkeks. Samuti oli antud vajalike ametkondade kinnitused.
18.Kostja kulude hüvitamise nõue on tõendamata. Sisuliselt nõuab kostja kulusid, mis sisaldusid juba lepingu hinnas. Kostja vastuväited ja tasaarvestusavaldus
19.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. 20. Kostja väitel ei ole kostja lepingut rikkunud ega vastuta väidetud rikkumise eest. Ehitustööde põhilise valmiduse saavutamine eelneb ehitustööde üleandmisele-vastuvõtmisele. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega on ehitustööd hageja poolt vastu võetud. Seega saavutati põhiline valmidus 10.04.2015.
21.Hageja ei ole tõendanud, et 10.04.2015 seisuga polnud ehitustööd vähemalt 10% ulatuses teostatud ja teostamata jäänud osa oleks olnud selline, mis takistaks kasutusloa saamist. Tõendamata on ka, et selline olukord kestis kuni 14.08.2015.
22.Tööd „Teed, platsid, haljastus“ tuli teostada mitte põhilise valmiduse tähtajaks, vaid alustada aprilli lõpus ja lõpetada mais. Seega ei saa neid töid põhilise valmiduse hindamisel arvestada. 07.04.2015 oli parkla ja sissesõidutee asfaldi paigaldamisega juba alustatud. 23. Kasutusloa väljastamist ei takistanud mitte fassaaditööde tegemata jätmine, vaid asjaolu, et hageja poolt esitati muudatusprojekt ja see oli heaks kiitmata. Seega põhjustas kasutusloa saamise hilinemise hageja ise oma tegevusega.
3 (10)
2-16-17814
24.Kui oleks tegemist olnud puudusega ehitustöödes, oleks hageja sellest pidanud kostjale teatama mõistliku aja jooksul. Hageja tugines sellele alles 30.09.2015. Hageja poolt 29.04.2015 ja 10.07.2015 esitatud e-kirju ei saa tõlgendada leppetrahvi nõudena. Tellija on kohustatud ETÜ p 12.2.2 järgi leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama 5 tööpäeva jooksul alates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada rikkumisest. Hagejale olid 10.04.2015 teada hageja poolt väidetud rikkumised, oleks hageja pidanud nõude esitama 17.04.2015.
25.Hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi ka tulenevalt 10.04.2015 aktis märgitud kostja suhtes pretensioonide puudumisest.
26.Kostja ei vaidle vastu, et kostja tellis materjali veebruaris 2015. Kostja ei vaidle vastu, et kostja alustas fassaadikatte paigaldamisega alates 07.07.2015.
27.Tellija poolt töövõtjale üle antud projektdokumentatsioon oli puudustega, puudusid Elektrilevi OÜ, eesti Energia AS ja Elion AS kooskõlastused. Tellija esitas kooskõlastused alles 09.09.2014, seega viivitas hageja 36 päeva kostjale vajalike kooskõlastuste üleandmisega.
28.Kostjale üle antud projektdokumentatsioon ei käsitlenud fassaadikattematerjali paigaldamiseks vajalikke sõlmede nõuetekohaseid lahendusi. Tellija lubas lahendused esitada 18.11.2014, seejärel 17.12.2014, kuid lõpuks neid ei esitanudki, mistõttu tegi vajalikud eskiislahendused töövõtja ja edastas need tellijale. Sellest tulenevalt tekkis viivitus 239 päeva. Lepingu p 7.4 kohaselt pikenevad kõik lepingust tulenevad tähtajad, kui lepingu täitmine oli takistatud, selle peatamise või takistuse kestuse võrra.
29.Kostja nõudis hagejalt viivitusega (kokku 275 päeva) tekkinud kulude hüvitamist. Kostja kandis ehitusplatsi juhtimis- ja üldkulusid 7488 eurot kuus (päevas 241,55 eurot), kokku 66 426,25 eurot.
30.Hageja teatas kostjale, et tasaarvestab väidetava leppetrahvi nõude kostja 15.09.2015 arvest tuleneva tasunõudega summas 2400 eurot. Kostja leiab, et hageja võlgneb endiselt kostjale tasu 2400 eurot ja kulude eest 66 426,25 eurot. Tellija tasus 15.09.2015 arve nr 3301514 summas 2400 eurot 07.10.2015. Kostja soovib hageja nõude rahuldamise korral oma nõude summas 66 426,25 eurot hageja nõudega tasaarvestada.
31.ETÜ p 12.2.2 puhul ei ole tegemist tüüptingimusega, vaid see kohaldub kui hea tava. Hagejat ei saa käsitleda isikuna, kes ei ole võimeline ennast ise kaitsma.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
33.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
Hageja ja kostja sõlmisid 04.08.2014 peatöövõtulepingu nr S42KUU. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja teostama kaupluse- ja büroohoone ehituse aadressil Kuu tn 28, Tartu vastavalt projektdokumentatsioonile.
-
Lepingu p 7.1 kohaselt kohustus kostja saavutama ehitustööde põhilise valmiduse 16.03.2015 ja Lepingu p 7.2 kohaselt lõpliku valmiduse 31.05.2015.
4 (10)
-
2-16-17814 10.04.2015 allkirjastasid pooled vastuvõtu-ülevaatuse akti, milles märkisid, et uus põhiline valmiduse tähtaeg on 10.04.2015.
-
Lepingu p 10.1 kohaselt tähendab põhiline valmidus kui töövõtja on teostanud töid 90% ulatuses lepingu hinnast (870 000) ehk summas 783 000 eurot ja tegemata ehitustööde osa ei ole selline, mis saaks olla takistuseks kasutusloa saamisele. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega, millest emma-kumma puudumine tähendas põhilise valmiduse saavutamata jätmist.
-
Lepingu p 9.3 kohaselt on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% Lepingu hinnast iga hilinetud päeva eest kui töövõtja rikub põhilise valmiduse tähtaega.
-
Leppetrahvinõude esitas hageja kostjale 30.09.2015.
-
Kostja tellis fassaadikattematerjali veebruaris 2015 ja alustas fassaadikatte paigaldamisega alates 07.07.2015.
34.Vaidlus on järgmiste põhiliste asjaolude üle ja tuvastamist vajavad järgmised asjaolud: -
Millised tööd olid 10.04.2015 seisuga tegemata ja kas need moodustasid lepingu maksumusest rohkem kui 10% ehk kas põhiline valmidus oli selleks ajaks saavutatud.
-
Kas asfalteerimistööd olid hõlmatud kokkuleppest põhilise valmiduse osas.
-
Kas põhilise valmiduse osas pidid pooled lähtuma summast, mis on toodud lepingu lisas koondis „plekkvooder 34 mm“
-
Kas kostja tõttu oli takistatud hoonele kasutusloa saamine.
-
Kas aktiga muudeti üksnes lepingus sätestatud põhilise valmiduse tähtaega või oli 10.04.2015 aktiga kokkulepitud, et tööde põhiline valmidus on saavutatud.
-
Kas 10.04.2015 aktis märgitud kostja suhtes märgitud pretensioonide puudumine võimaldab hagejal nõuda kostjalt leppetrahvi.
-
Kas hageja on leppetrahvi nõude minetanud tähtaja möödumise tõttu. Seejuures, millist tähtaega tuleb kohaldada.
-
Mida saab lugeda leppetrahvi nõudmise tähtaja alguseks.
-
Kas ETÜ p 12.2.2. on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine.
-
Juhul kui ei ole tühine, siis kas selle rakendamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
-
Kas hageja on põhjustanud viivituse fassaadikattematerjali paigaldamise osas.
-
Millised lepingulised kohustused jättis hageja täitmata ja kas selle tõttu tekkis viivitus kostja poolt tööde tegemise osas.
-
Kas kostja saab nõuda hagejalt viivituse tõttu tekkinud kulutuste hüvitamist
35.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); võlausaldaja on
5 (10)
2-16-17814 leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal. (vt Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11). Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendada, et objekti põhiline valmidus ei olnud kostja poolt 10.04.2015 saavutatud.
36.Hageja väitel seisneb kostja poolne lepingulise kohustuse rikkumine selles, et objekti põhiline valmidus ei olnud saavutatud kuna fassaaditööd olid tegemata ning paigaldamata oli parkla ja sissesõidu asfalt.
37.Kostja väitel oli 07.04.2015 parkla ja sissesõidutee asfaldi paigaldamisega juba alustatud ja lisaks tuli tööd „Teed, platsid, haljastus“ teostada mitte põhilise valmiduse tähtajaks, vaid alustada aprilli lõpus ja lõpetada mais. Hageja väitel tõendab asfaltööde tegemata jätmist 13.04.2015 Ehitustööde päevik. 13.04.2015 Ehitustööde päeviku p 7 kohaselt oli märgitud tehtavateks töödeks, olukorraks objektil järgmised tööd – viimistluse paranduste teostamine; sillutuskivi paigaldamine; sokli krohvimine; parkla aluskihid; aiapostide paigaldamine; valgustite paigaldamine; jahutuse süsteemi täitmine; uksestopperite paigaldamine; varikatuste pleki paigaldamine. (I kd tl 35). Kohtu hinnangul võib Ehitustööde päevik hageja väidetud asjaolu tõendada, kuid selgusetuks jääb, millest tulenevalt pidid asfalteerimistööd olema teostatud 10.aprilliks 2015. Lepingu lisaks oleva Lepingu täitmise graafiku kohaselt oli tööde „Teed, platsid, haljastus“ osas märgitud tööde graafikuks 2015.a aprilli lõpp – maikuu. (I kd tl 21). Seega ei saa kohtu hinnangul parkla ja sissesõidu asfaldi paigaldamise tööde osas lähtuda sellest, et need tööd oleks tulnud kostjal teostada 10.aprilliks 2015. Samuti ei nähtu 10.04.2015 vastuvõtuülevaatuse aktist, et parkla ja sissesõidu asfaldi paigaldamise tööde tähtaega oleks muudetud varasemaks.
38.Lepingu lisaks oleva Lepingu täitmise graafiku kohaselt on fassaaditööde osas märgitud graafikuks 2015.a jaanuar-märts. (I kd tl 21). 07.04.2015 tellijakoosoleku protokolli nr 34 kohaselt fikseeriti ajagraafikust mahajäämus 2 kuud seoses fassaadisõlmede esitamise hilinemisega. (I kd tl 32). 10.04.2015 vastuvõtu-ülevaatuse akti p 6 kohaselt kohustub töövõtja teostama ehitustööde põhilise valmiduse hiljemalt 16.03.2015. Uus ehitustööde põhilise valmiduse aeg on tulenevalt tellija ja töövõtja täiendavast kokkuleppest 10.04.2015. (I kd tl 26). Seega eeltoodud tõenditest tulenevalt ei olnud kostja objektil 10.04.2015 seisuga fassaadikattematerjali paigaldanud. Vaidluse all ei ole, et kostja alustas fassaadikatte paigaldamisega alates 07.07.2015. Kuid kostja väitel olid pooled põhilise valmiduse saavutamises sellele vaatamata kokku leppinud juba 10.04.2015, mistõttu ei saa kostja väitel hageja väita, et põhiline valmidus polnud saavutatud.
39.Kohus nõustub kostjaga sellega, et 10.04.2015 aktis olid pooled kokku leppinud selles, et objekti põhiline valmidus on saavutatud. 10.04.2015 vastuvõtu-ülevaatuse akti p 9 „Tööde heakskiitmine ja vastuvõtmine“ kohaselt on märgitud, et ehitustööde põhiline valmidus on tagatud ja töövõtja võimaldab tellijal alustada sisustuse paigaldamist alates 10.04.2015. (I kd tl 26). Lepingu p 10.1 kohaselt loetakse ehitustööd vastuvõetuks, kui töövõtja on saavutanud ehitustööde põhilise valmiduse ehk töövõtja on Lepingu kohaselt teostanud ehitustöid vähemalt 90% ulatuses p.-s 8.1 näidatud Lepingu hinnast ja tegemata ehitustööde osa ei ole selline, mis saaks olla takistuseks ehitusobjektile kasutusloa saamisel. Lepingu punktis 10.2 on märgitud, et pooled teostavad põhilise valmiduse saavutanud ehitustöö vastuvõtmise, juhindudes kehtivatest ehitise vastuvõtu eeskirjadest. Ehitustööde üleandmise kohta tellijale vormistavad pooled vastuvõtu ülevaatuse akti ja kinnitavad selle allkirjadega. (I kd tl 7-25).
6 (10)
2-16-17814 Seega põhilise valmiduse saavutamise fikseerimiseks nägid pooled Lepingus ette vastuvõtu ülevaatuse akti koostamise ja allkirjastamise. 10.04.2015 koostati vastuvõtu-ülevaatuse akt ja allkirjastati. Kohus ei leia, et ehkki Lepingu punktis 10.1 nähti ette põhilise valmiduse osas 90% ulatuses tööde teostamise, ei oleks pooled saanud vastuvõtu-ülevaatuse aktis kokku leppida, et vaatamata sellele on põhiline valmidus saavutatud. Kohtu hinnangul ei saa vastupidist vastuvõtu-ülevaatuse akti punktis 9 märgitust järeldada. Pooled on sõnaselgelt väljendanud, et 10.04.2015 seisuga on objekti põhiline valmidus tagatud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest. Seejuures tuleb sõnade „põhiline valmidus on tagatud“ eelistada poolte poolt antud tähendust, juhul kui see on erinev sõnade üldlevinud tähendusest. Antud juhul ei saa kohus järeldada, et sõnale „tagatud“ oleks poolte poolt antud muu kui selle üldlevinud tähendus. Tagatud olekuga tähistatakse üldiselt keeleliselt midagi kindlat, püsivat, mittemuutuvat. Lisaks kinnitab tunnistaja Mart Ilves, et 10. aprillil kirjutas ta alla põhivalmiduse aktile. Mart Ilvese ütluste kohaselt ei olnud pleki puudumine allkirjastamise takistuseks. (II kd tl 53). Tunnistaja Anu Annilo ütluste kohaselt soovis tellija hoonesse sisse kolida, selle pärast allkirjastati põhivalmiduse akt. (II kd tl 54-55). Tunnistaja Tarmo Karu ütluste kohaselt oli üleandmine mõlema poolne. „Tellija soovis sisse kolida ja hakata hoonet kasutama. Kui kõik oli üle vaadatud siis üleandmise akt allkirjastati.“ (II kd tl 55-56). Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul seda, et poolte tahe vastuvõtu-ülevaatuse akti p 9 osas oli kinnitada põhilise valmiduse saavutamist ka sisuliselt.
40.VÕS § 76 lg 4 kohaselt kehtib kohustuse nõuetekohase täitmise eeldus. Ehk kui võlausaldaja on täitmise vastu võtnud, peab võlausaldaja tõendama, et täitmine polnud nõuetekohane. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14514, p 19; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Kohtu hinnangul ei tähenda 10.04.2015 vastuvõtu-ülevaatuse akti punktis 9 märgitu mitte seda, et hageja oleks vastu võtnud mittenõuetekohase täitmise, vaid seda, et pooled leppisid kokku Lepingust erinevalt selles, millal lugeda põhiline valmidus saavutatuks. Pooled leppisid kokku põhilise valmiduse uues tähtajas, see tähtaeg saabus ja pooled leppisid samas dokumendis ka kokku, et põhiline valmidus on saavutatud. Tegemist oli uue kokkuleppega. Kokkulepe puudutas põhilist valmidust kui teatud kokkuleppelise etapi saavutamist, sõltumata tegelikult antud hetkeks fassaadikatte paigaldamise viibimisest. Kokkulepe ei tähendanud seda, et kostjal poleks tulnud ikkagi edaspidiselt fassaadikattematerjal paigaldada (mida kostja ka tegi). Antud juhul ei saa kohtu hinnangul hageja tugineda sellele, et ehkki ta kirjutas aktile alla, ei ole ta nõustunud põhilise valmiduse saavutamises.
41.Asjaolule, et pooled leppisid 10.04.2015 kokku põhilise valmiduse saavutamises, viitab kohtu hinnangul ka see, et 10.04.2015 seisuga ei viidanud hageja mingitele pretensioonidele seoses kostja kohustuste mittetäitmisega. 07.04.2015 tellijakoosoleku protokolli nr 34 kohaselt fikseeriti ajagraafikust mahajäämus 2 kuud seoses fassaadisõlmede esitamise hilinemisega. (I kd tl 32). Tunnistaja Mart Ilvese ütluste kohaselt ei olnud 10.04.2015 sellist teadmist, et fassaad saab seina alles augustis. Tunnistaja selgitas, et oli lootus, et juulis tuleb. (II kd tl 53). Vaidlust ei ole selles, et fassaadikattematerjali objektile 10.04.2015 paigaldatud ei olnud. Seega oli tellijal 10.04.2015 teada, et juhul kui põhilist valmidust ei ole saavutatud, tekib tal õigus Lepingu p 9.3 kohaselt nõuda töövõtjalt leppetrahvi. Ühtegi sellekohast viidet pretensioonide olemasolu kohta aktist ei nähtu. 10.04.2015 vastuvõtu-ülevaatuse akti punktist 8 nähtub, et lahkarvamused poolte vahel puuduvad, punktist 6 nähtub, et tellijal puuduvad mistahes pretensioonid töövõtja vastu uue
7 (10)
2-16-17814 ehitustööde põhilise valmiduse tähtaja osas ning kinnitab, et puuduvad alused nende tekkimiseks tulevikus. (I kd tl 26). Kohus leiab, et hageja, teades tegelikku olukorda ja jättes sellele vaatamata pretensioonid kostja aadressil esitamata, nõustus teadlikult kokku leppima põhilise valmiduse saavutamises varasemast erinevalt. On ebausutav, et leppides akti koostamisega samaks päevaks kokku põhilise valmiduse tähtajas (10.04.2015) ja teades tegelikku olukorda ning jättes pretensioonid koheselt esitamata, oleks hageja 10.04.2015 soovinud põhilise valmiduse saavutamata jätmist hiljem kostjale ette heita.
42.29.04.2015 on hageja esindaja Toomas Keernik saatnud Tarmo Karule e-kirja, milles märgib, et põhiline valmidus ei ole saavutatud ja tellijal on õigus nõuda Lepingu p 9.3 alusel leppetrahvi. (I kd tl 37). Kohtu hinnangul ei välista antud e-kirjas märgitu seda, et 10.04.2015 akti koostamisel avaldasid pooled soovi põhilise valmiduse osas kokku leppida. 29.04.2015 ekirjast nähtub, et poolte vahel oli tekkinud vaidlus täiendavate kulude osas (liftisahti ümberprojekteerimise kulu, tööprojektide koostamise kulu). (I kd tl 37). Kohtu hinnangul põhjustas hageja esindaja e-kirjas avaldatu kostja poolne täiendavate kulude hüvitamise nõudmine. Seega oli pigem e-kirjas märgitu näol tegemist hageja poolt kostja survestamisega mitte kostja esindaja tegeliku tahteavaldusega tugineda lepingu rikkumisele ja nõuda kostjalt leppetrahvi. Seda kinnitab ka edasine hageja käitumine, kuna leppetrahvi nõue esitati alles 30.09.2015.
43.Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et 10.04.2015 seisuga polnud ehitustööd vähemalt 10% ulatuses teostatud. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus pooled olid kokku leppinud 10.04.2015 selles, et põhiline valmidus on saavutatud, ei oma tähtsust, milline oli ehitustööde tegelik seis akti allkirjastamise hetkel. Põhiline valmidus on poolte kokkuleppeline hinnang, mis võib erineda sellest, milline on objekti tegelik olukord.
44.Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kostjale ette heita seda, et objekti põhiline valmidus ei olnud 10.04.2015 saavutatud. Kuna Lepingu p 9.3 kohaselt oli leppetrahvi tasumise kohustus seotud põhilise valmiduse tähtajaga ja pooled leppisid kokku, et põhiline valmidus on saavutatud 10.04.2015, ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi.
45.Hageja väitel ei oleks hoonele saanud väljastada kasutusluba fassaadikattematerjali paigaldamata jätmise tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et põhilise valmiduse saavutamise osas oli 90% ulatuses Lepingu hinnast tööde teostamata jäämise ja kasutusloa saamise võimalikkuse näol oli tegemist kumulatiivsete tingimustega, millest emma-kumma puudumine tähendas põhilise valmiduse saavutamata jätmist. Seega olukorras, kus pooled olid 10.04.2015 aktis kokku leppinud põhilise valmiduse saavutamises, ei oma kasutusloa saamise võimalikkus või selle puudumine enam tähtsust.
46.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Seega ei hinda kohus kostja tasaarvestusavalduse aluseks olevaid asjaolusid ja nende tõendamiseks esitatud tõendeid.
47.Kohus lahendab otsuses ka poolte lahendamata taotlused. Kostja esitas 26.04.2018 repliigi hageja kohtukõnele ehkki kohus oli andnud tähtajaks 25.04.2018. Kostja põhjendas hilinenult esitamist faili mitteavamisega ja büroo serverisse mittesaamisega. Ehkki tegemist on kostjast tulenevate põhjustega, leiab kohus, et hilinenult esitatud dokumendi saab vastu võtta kuna selle vastuvõtmine ei põhjusta menetluse venimist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.lg 1.
Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162
8 (10)
2-16-17814
49.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
50.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
51.Kostja esitas menetluskuludena õigusabikulud summas 10 275 eurot. Kohus kontrollib kõigepealt kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on kasutanud esindaja õigusabi kokku 68 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus leiab, et kostja poolt menetluskulude nimekirjale lisatud arvetel osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt menetlustoiminguteks kulutatud aeg on osaliselt põhjendatud. Nimelt ei nõustu kohus kostjaga, et 25.08.2017 menetlusdokumendi ja selle lisadeks olevate tõendite esitamiseks vajanuks kostja 09.08.2017 5 tundi ja 58 minutit, 24.08.2017 4 tundi ja 22 minutit ning 25.08.2017 54 minutit. Seega kokku 11 tundi ja 14 minutit. Osaliselt koosneb menetlusdokument kostja varasematest seisukohtadest. Täiendavalt on esitatud seisukohad ETÜ 2013 p 12.2.2 tühisuse osas (2 lehekülge), vastused kohtu küsimustele (2 lehekülge), vastuväited hageja taotlustele ja taotlused kostja tunnistajate ülekuulamiseks (3,5 lehekülge). Kohus leiab, et täiendavate seisukohtade ja taotluste koostamiseks ei kuluks antud juhul rohkem kui 4 tundi. Kostja esitas 25.09.2017 kostja täiendavad seisukohad ja tunnistajate ülekuulamise taotluste täpsustused. Kohus leiab, et ehkki tunnistajate ülekuulamise taotluste täpsustused olid taotluste lahendamiseks vajalikud, ei saa menetlusosaline selles osas vastaspoolelt menetluskulu hüvitamist nõuda, kuna menetlusosaline peab algselt hea seisma selle eest, et esitada nõuetekohane taotlus. Puudustega dokument on menetlusosalise enda risk, mida ei pea kandma vastaspool. Kostja on arvestanud 25.09.2017 menetlusdokumendi osas menetluskuluks 21.09.2017 3 tundi ja 16 minutit, 22.09.2017 18 minutit ning 25.09.2017 3 tundi ja 34 minutit. Kokku 7 tundi ja 8 minutit. Taotluste täpsustamise aeg, milleks eelduslikult võiks kuluda 30 minutit, tuleb seega kostja poolt märgitud ajast maha arvata. Lisaks on kostja poolt ilmselgelt ülepaisutatud antud menetlusdokumendis esitatud seisukohtade koostamise peale kulutatud aeg. Kohtu hinnangul oleks põhjendatud aeg antud menetlusdokumendis sisalduvate seisukohtade koostamise ja tõendite kogumise peale kokku 3 tundi. Kohus ei nõustu, et kostja poolt kohtukõne koostamiseks vajanuks kostja kokku 8 tundi ja 10 minutit. Kohtukõne peegeldab kostja varasemaid menetluses korduvalt esitatud seisukohti. Kostja on täiendavalt oma seisukohtadega seostanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tunnistajate ütluseid, mis moodustab kohtukõnest kokku 1-2 lehekülge. Seega piisaks kostjal eelnevalt tunnistajate ütluste analüüsimiseks ja kohtukõne koostamiseks mitte rohkem kui 3 tundi. Ülejäänud menetlustoimingutele kulutatud aega peab kohus põhjendatuks. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 51 tundi ja 58 minutit.
52.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis
9 (10)
2-16-17814 ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Üksikutel juhtudel on Riigikohus lugenud põhjendatuks kõrgemat kui 120 euro (kuni 170 euro) suurust tunnitasu. 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Asjas nr 3-2-1-115-14 pidas Riigikohus põhjendatuks 153 euro suurust tunnitasu ja asjas nr 3-2-1-159-16 pidas Riigikohus põhjendatuks 170 euro suurust tunnitasu. Kostja on märkinud tunnitasu suuruseks 150 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja keskmisest suuremat tõenduslikku ja õiguslikku keerukust, samas mitte eriti suurt mahukust võib põhjendatuks pidada kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra 130 euro ulatuses.
53.Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 6775 eurot, mistõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulude katteks 6775 eurot.
54.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.