Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis 1(5)

2-17-10653 vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O M hagi Narva linn, Tallinna mnt 33 korteriühistu vastu 10. mai 2017 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Viru Maakohus korraldas kohtuistungi 15. mail 2018. Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus rahuldas kohtuistungil kostja taotluse. Hageja esitas 17. mail 2018 vastuväite kohtu tegevusele. Vastuväite kohaselt on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja põhimõtteid. Samas leiab hageja esindaja, et hagi läbivaatamata jätmine on antud juhul lubamatu. Hageja esindaja leiab, et kohus rikkus kutse kättetoimetamise reegleid. Hageja esindajale kohtukutset kätte ei toimetatud. Asja materjalidest lähtuvalt ei ole kohus kutset esindaja jaoks üldse teinud. AET-is ka ei olnud kohtuistungit esindajale nähtavaks tehtud. Kohtuistungi protokolli kohaselt luges kohus põhjendamatult, et hagejal esindajat ei ole. Hageja palub tühistada 15. mail 2018 toimunud kohtuistungil Viru Maakohtu määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta, taastada menetluse tsiviilasjas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hageja vastuväide tuleb jätta rahuldamata ja hagi läbi vaatamata. Vastuväite lahendamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kohus tuvastas, et hageja ei osalenud 15. mai 2018 kohtuistungil ja esitas 17. mail 2018 kohtule vastuväite kohtu tegevusele rikkumisele järgnenud esimeses menetlusdokumendis. Seega on hagejal õigus esitada kohtule vastuväidet. TsMS § 333 lg 1 alusel võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Vastuväite kohaselt määras kohus 14. märtsi 2018 kohtukutsega istungi läbiviimise päevaks 15. mai 2018. Kutse on hageja poolt kätte saadud AET-i kaudu. 15. märtsi 2018 e-kirjaga teatas hageja lepinguline esindaja kohtule, et hageja sõlmis Advokaadibürooga Sven Sillar kliendilepingu teda 2(5)

2-17-10653 antud kohtumenetluse esindamiseks. Kohus ei ole kutset esindajale saatnud, mille seoses ei olnud hageja esindaja 15. mai 2018 määratud kohtuistungist teadlik. 15. mai 2018 istungile hageja ei ilmunud kuna oli veendunud, et istungil osaleb tema esindaja. Hageja esindaja aga istungile ei ilmunud, kuna ei olnud sellest teadlik. Hageja mitteilmumise tagajärjel määras kohus istungil, et hagi jäetakse läbi vaatamata. Istungi protokollis märkis kohus, et hagejal esindajat ei ole. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega. TsMS § 306 lg 5 tulenevalt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama kohtukutsed. TsMS § 343 lg 1 järgi kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. TsMS § 198 lg 1 p1 ja § 205 alusel on hagimenetluse menetlusosalised hageja ja kostja. TsMS § 343 lg 3 kohaselt avaldatakse kohtuistungi toimumise aeg ka kohtu veebilehel, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Kohus tuvastas, et kohtukutse hagejale on kohus teinud 14. märtsil 2018. Kohtukutse on hagejale isiklikult kätte toimetatud E-toimiku kaudu 15. märtsil 2018. Pärast kohtukutse kättetoimetamist, samal päeval, teatas hageja lepinguline esindaja e-kirjaga kohtule, et hageja sõlmis Advokaadibürooga Sven Sillar kliendilepingu teda antud kohtumenetluse esindamiseks. Kohus ei ole kutset korduvalt hagejale esindajale saatnud, kuna kohus juba eelnevalt, s.o enne hagejale esindaja määramist, edastas hagejale kohtukutse kohtuistungile. Peale hageja esindajalt esindusõiguse teate saamist tegi kohus 15. märtsist 2018 alates hageja esindajale E-toimiku kaudu nähtavaks tsiviilasja menetlusdokumendid ja sealhulgas ka hageja kohtukutse. Lisaks märgib kohus, et kohtuistungi toimumise aeg avaldati ka kohtu veebilehel. Kuna hageja oli kohtukutse isiklikult kätte saanud, ei saatnud kohus täiendavat kohtukutset hageja esindajale. Seega ei rikkunud kohus kohtukutse kättetoimetamise reegleid ja korralikult teavitas hagejat ja hageja lepingulist esindajat määratud istungist. Hagejale kohtukutse kättetoimetamisest 15. märtsil 2018 kuni kohtuistungini 15. maini 2018 on aega kaks kuud. Selgusetuks jääb, miks hageja selle aja jooksul ei teavitanud oma esindajat kohtuistungist ega ilmunud ka ise kohtuistungile. Vastuväite kohaselt ei võinud kohus oma algatusel jätta hagi läbi vaatamata. Kohtuistungi protokollist ei selgu, et kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks vastavalt TsMS § 409 lg 1 p-le 1. Seega järeldab hageja esindaja, et kohus otsustas jätta hagi läbi vaatamata oma äranägemisel, mis ei ole lubatud. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega. Kohus selgitab, et hageja kohtuistungilt mõjuva põhjuseta puudumisel on kohus seotud istungile kohale tulnud kostja TsMS § 409 kohase taotlusega ning kui ei esine TsMS § 412 lg 1 sätestatud läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid, ei saa kohus jätta kostja taotlust rahuldamata ega keelduda hagi läbivaatamata jätmisest. Kohus rikuks sellega poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus tuvastas, et kohtuistungi protokolli kohaselt ei ilmunud hageja kohtuistungile ja kohus selgitas kohale tulnud kostjale TsMS § 408 ja 409 kohaldamist. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata (t.l.-105). Seega ei otsustanud kohus jätta hagi läbi vaatamata omal algatusel. Kohus rahuldas kohtuistungil kostja taotluse kooskõlas TsMS § 409 ja selle alusel otsustas jätta hagi läbivaatamata. Kohus kontrollis kohtuistungil TsMS § 412 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piirangute olemasolu, kuid kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis keelaks jätta hagi läbivaatamata. Kohus, tutvunud vastuväite ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohus ei ole rikkunud menetluse juhtimise nõudeid ega menetlussätteid. Kohus edastas kohtukutse hagejale ja korraldas tsiviilasjas kohtuistungi ja lahendas kostja poolt kohtuistungil esitatud taotluse vastavalt tsiviilkohtumenetluse 3(5)

2-17-10653 seadustiku sätetele. Kohus järeldab, et kohus ei ole rikkunud menetlusnorme tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid ja hageja vastuväide tuleb jätta rahuldamata.

ega

Hageja palub vastuväites sealhulgas taastada menetluse tsiviilasjas TsMS § 412 lg 3 ja 4 alusel. Kohus selgitab, et tsiviilasja menetlus taastatakse ainult seaduses sätestatud korras. TsMS § 412 lg 3 alusel, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Seega taotlus menetluse taastamiseks TsMS § 412 lg 3 ja 4 alusel saab esitada ainult pärast hagi läbivaatamata jätmise kirjaliku määruse tegemist ja hagejale kättetoimetamist. Kuna taotlus on esitatud enne vastava määruse tegemist, ei ole esitatud taotlusega hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja seega jätab kohus taotluse menetluse taastamiseks läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmine Kohus tuvastas, et hageja ega tema esindaja Viru Maakohtu 15. mail 2018 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on hagejale isiklikult kätte toimetatud E-toimiku kaudu 15. märtsil 2018. Hageja kohtukutse on kohtu poolt tehtud nähtavaks hageja lepingulisele esindajale E-toimikus 15. märtsist 2018 alates. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Hagejat on kohtukutses hoiatatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, s.o et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile (t.l.-101). Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja taotles kohtuistungil hagi läbi vaatamata jätmist. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt TsMS § 409 p 1 p 1, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohus TsMS § 412 lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid ei tuvastanud. Hageja ei ole avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat kutsuti istungile õigel ajal, kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muid istungile kutsumise nõudeid eiratud ei ole, kohtukutse on hagejale kätte antud isiklikult ja küllaldase ajavaruga. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks ega soovinud asja läbivaatamist ilma hageja osavõtuta. Kostja hagi omaks ei võta. Kohus leiab, et hageja kohtuistungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbivaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/. 4(5)

2-17-10653 Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 176 lg 8 esimese lause alusel määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Lähtuvalt TsMS § 177 lg 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, kuid arvestades, et kohus ei ole veel määranud hagejale tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine lahendada eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2018 kohtumäärusega.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.