21. mai 2018, Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-17-122725 JanAir OÜ hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Sander
Rand
vastu
võlgnevuse
2066,63 eurot Hageja: JanAir OÜ (12900743) Hageja esindaja: Eneli Saar (e-post: XXX) Kostja: Sander Rand (IK: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Sander Rand’ilt JanAir OÜ’iga 13.07.2017 sõlmitud laenulepingu alusel hageja JanAir OÜ kasuks välja 2066,63 eurot (kaks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja kuuskümmend kolm senti), millest laenu põhiosa 2000 eurot, intress 0,00 eurot ja kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 66,63 eurot OÜ JanAir kasuks.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskuludest 73,78% kostja kanda ja 26,22% hageja kanda.
2.Mõista Sander Rand’ilt JanAir OÜ kasuks välja menetluskulu 202,90 eurot (kakssada kaks eurot ja üheksakümmend senti). Kaja esitamine
5.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul
Tsiviilasi nr 2-17-122725
alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
6.Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit või kui kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna kostjale luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja asjaolusid kirjeldava osa ning põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Osas, kus kohus hageja nõude rahuldab (nt põhivõlgnevuse väljamõistmise osas), kohus otsust ei põhjenda.
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud teadaanded vahendusel. Teadaanne avaldati 28.03.2018 ning dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates dokumentide kättetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
9.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
10.OÜ JanAir (hageja) taotleb, et kohus mõistaks Sander Rand’ilt (kostja) OÜ JanAir ja kostja vahel 13.07.2017 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressi 706,85 eurot, viivise 94.25 eurot ja menetluskulud 275 eurot, kokku 3076,09 eurot.
11.Kohus leiab, et kostja ja OÜ JanAir vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
12.Kohus leiab, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingu sõlmimise ajal (13.07.2017) kehtinud VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal
Tsiviilasi nr 2-17-122725
Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud lepingus oli intressimäär 5% kuus, mis on 60% aastas. Eesti panga kodulehel avaldatud keskmine krediidikulukuse määr 2017. aasta juunis oli 18,92% aastas ehk ligikaudu 3,17 korda väiksem. Eelnevast tulenevalt on intressikokkulepe VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühine. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Hageja on ka vääralt arvestanud intressi perioodilt 14.07.2017 – 13.02.2018. Intress on tasu raha kasutamise eest ja seda saab nõuda alates laenu andmisest kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Riigikogus selgitas lahendis 3-2-1-137-06, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Antud juhul on selleks perioodiks 14.07.2017 – 14.09.2017. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat intressi VÕS § 94 lg-s 1 märgitud seadusjärgse suuruseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressi määr juulis 2017 oli 0,00% aastas. Seega kostjalt hageja kasuks intressi välja mõista ei saa.
3.Ka hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingu järgi on viivisemääraks 0,5% päevas, kuid hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist seadusjärgse viivisemäära alusel. VÕS § 113 ls 2 alusel loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli septembris 2017 0,00% aastas, seega on seadusejärgseks viivisemääraks 0.021918 % päevas. VÕS § lg 1 113 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Lepingus ettenähtud tagastamistähtpäevaks oli 14.09.2017, seega saab viivist nõuda alates 15.09.2017.
4.Kuna põhivõlgnevus on tasumata kogusummas 2000 eurot ja hageja saab nõuda viivist alates 15.09.2017, kuulub kuni hagiavalduse esitamiseni 13.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele summas 66,63 eurot.
5.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 2066,63 eurot, millest 2000 eurot on põhivõlgnevus, intress 0,00 eurot ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 66,63 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 2801,09 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja 2066,63 eurot, mis on ligikaudu 73,78% nõudest. Samas proportsioonis on kohtu hinnangul õiglane jagada ka menetluskulud, seega jääb menetluskuludest 73,78% kostja kanda ja 26,22% hageja enda kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-122725
7.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 275 eurot. Kuna kohus jättis hageja menetluskuludest 73,78% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 202,90 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.