2-17-3200/25 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb kostja kohustamist tema õiguste rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus hoidumiseks. Selleks taotleb hageja kohustada kostjat lõpetama ärinime Thai Rose Massage OÜ kasutamine; muutma põhikirja (p 1.1) ja esitama ärinime muutmise avaldus registripidajale selliselt, et kostja ärinimi ei oleks tarbijale eksitav ega rikuks hageja kaubamärgiõigusi, ei sisaldaks tähist Thai Rose ja Thai Rose SPA; kui kostja kohtuotsusest tulenevat kohustust 15 päeva jooksul ei täida, lugeda kostja ärinimi ja põhikiri seadusega vastuolus olevaks, mis annab aluse kostja sundlõpetamiseks ÄS § 59 lg 5 sätestatud korras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ärinimi on Thai Rose SPA OÜ (registreeritud äriregistris 18.01.2008). Alates registrisse kandmisest on hageja aktiivselt tegutsenud ja suurendanud stabiilselt oma ärinime tuntust. Kostja alustas tegevust 27.10.2016 kasutades ärinime Thai Rose Massage OÜ, mis ei erine hageja ärinimest piisaval määral, et turul ettevõtteid eristada. Hageja ei ole andnud kostjale õigust enda ärinime kasutamiseks, kostja kasutab ebaseaduslikult hageja ärinimega Thai Rose SPA OÜ äravahetamiseni sarnast ärinime Thai Rose Massage OÜ. Hageja on tegutsenud ligi 10 aastat nime all Thai Rose SPA just massaaži valdkonnas. Segadust tekitab kostja ärinime teine pool – massage, mis viitab samale tegevusalale, millel tegutseb hageja. Hageja ärinimi sai kaitse alates registreerimisest (18.01.2008), see tähendab enne kostja äritegevuse algust (2016). Sarnast juhtumit tsiviilasjas 2-12-4595 lahendades rahuldas kohus hagi. Hageja arvates tuleb võrrelda ärinimesid, mitte kasutusvaldkonda nagu kaubamärgi puhul, kuna ärinime kaitse on absoluutne. Nimetatu tuleneb hagi muutmisest. Seoses ärinime kaitsega ei pea tegutsema samas valdkonnas, piisab kui nimed ei ole eristatavad või aetakse segamini. Hageja põhitegevusvaldkond on massaažiteenused, kostja ärinimi Thai Rose Massage ajab selgelt hageja kliente segadusse. Nimi on liiga sarnane ja turul eristamatu. Absoluutse õiguse puhul piisab nimede sarnasusest, tõendeid hagejal ei ole. Kui kostja teeb suure prohmaka, saab kahjustada hageja äritegevus ja ärinimi. Kuna hagejal on varasem õigus ärinime näol, on kostjal kohustus selle rikkumisest hoiduda. Kostja vastuväited Hagiavalduse väited on tõendamata, paljasõnalised. Kostja ei tegutse Telliskivi 60 ON-Hoones, kostja massaažiteenust ei osuta. Kostja ei saa hageja huve kahjustada. Sõnaühendis tähendab Thai Tai Kuningriiki ja rose roosi. Üldkasutatavaid sõnu ei saa kaubamärgiga kaitsta. Google otsingust nähtuvalt on nimetatud ühendiga kohvikuid, restorane jne. Hageja kaubamärki eristavaks tunnuseks võiks olla sõna SPA. See aga ei kajastu kostja ärinimes. SPA seondub veeprotseduuridega, mitte massaažiga. Kostja ei ole hagi muutmisega nõus. Kui kohus on hagi muutmisega nõus, siis on kostja vastuväited järgmised. ÄS § 12 lg-tega 1, 3 seonduvalt hageja ei ole tõendanud, et kostja ärinimi oleks eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ja tegevuse ulatuse osas. Arusaamatu on, millele tuginedes hageja on asunud seisukohale, et kostja ärinimi ei erine hageja ärinimest piisaval määral, et turul ettevõtteid eristada. Kostja massaažiteenusega ei tegele, hageja ei ole tõendanud kostja massaažiteenusega tegelemist. Kostja peamine tegevusala on kaubavedu maanteel, varasemalt oli enda kinnisvara ost ja müük.

Ebaõige on hageja väide, et nime osad SPA ja MASSAGE viitavad samale tegevusalale. Sõna SPA seondub eelkõige veeprotseduuriga ning muu sarnasega, mida kinnitab ka Vikipeedia väljavõte. Kostja ärinimi ei saa kahjustada hagejat ega tema kaubamärki. Hageja kirjeldatud olukorda ei saa tekkida kuna kostja ei saa teha prohmakat tegevusalal, mida nimetas hageja ja millel kostja ei tegutse. Kostja arvates on ärinimed erinevad. Tegevusalad on erinevad, ÄS § 11 lg-s 2 puudub viide kaubamärgile ja kaubamärgi kaitsele. Sõnad Thai ja Rose on üldkasutatavad omades rahavusvaheliselt kindlat tähendust. Erinevateks on hageja puhul SPA ja kostja puhul MASSAGE. Hageja pole esile toonud, millega ta tegelikult tegeleb, kostja arvates on tegevusala oluline, vajalik ärinimede hindamiseks. Hageja ei ole nõude alust tõendanud. Hageja poolt viidatud kohtulahendite puhul oli probleemiks tegutsemine samal tegevusalal. Hageja ei ole tõendanud, et kostja osutaks massaažiteenust. ÄS § 12 lg 1 mõttes ei ole kostja ärinimi eksitav, sest kostjal igapäevane majandustegevus puudub. Probleem on sõnas massage, mitte kogu ärinimes, poolte ärinimedes on eristavateks tunnusteks sõnad spa ja massage. Hageja ei tea ise ka, mida tahab. Kuna tegevusalad on erinevad, ei saa klientide eksitamist toimuda. Äriregistris on 21 äriühingut, mille ärinimes on sõna massage. Seda arvestades ei saaks tegutseda ka äriühing, mille nimes on sõna spa. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus lahendab hageja nõude 30.11.2017 muudetud hagiavalduse alusel (TsMS § 376 lg 1,2; 13.02.2018 eelistungil tehtud protokolliline määrus, lk 79). Kohus, tutvunud esitatud avalduste, tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kohtul kohustada kostjat lõpetama hageja õiguste rikkumine ja tulevikus sellest hoiduma; esitama registripidajale ärinime muutmise avaldus selliselt, et kostja ärinimi ei oleks tarbijale eksitav ega rikuks hageja kaubamärgiõigusi, ei sisaldaks tähist Thai Rose ja Thai Rose SPA; lugeda kostja põhikiri seadusega vastuolus olevaks. Hageja on hagi aluse esitanud vastuoluliselt. Kui hageja esialgne hagiavaldus põhines hageja kaubamärgist THAI ROSE SPA+ kuju (registreerimistaotluse nr M201100196, esitamise kuupäev 30.07.2012, lk 8) tuleneva õiguse rikkumisel, siis 30.11.2017 avaldusest tulenevat nõuet on hageja põhjendanud vaid ärinimega seonduvate asjaoludega. 17.04.2018 kohtuistungil väitis hageja, et hagi lahendamiseks piisab sellest kui selgitatakse välja kostja ärinime eksitav sarnasus hageja ärinimega; hagejal on ärinime näol varasem õigus; ärinimede kaitse puhul ei pea olema tegemist samade tegevusvaldkondadega erinevalt kaubamärgi kaitsest. Nõudega seonduvalt viitas hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-05 ja Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 212-4595. Vaidlust pole selles, et hageja ärinimi on registreeritud varem kui kostja ärinimi. Äriseadustiku (ÄS) § 11 lg 2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kohus leiab, et ÄS § 11 lõikes 2 sätestatud keelu vastu kostja eksinud ei ole, sest kostja ärinimi on hageja ärinimest selgesti eristatav kostja ärinimes oleva sõna massage vs hageja ärinimes sisalduva sõna spa tõttu. Kuigi nii hageja kui kostja ärinimed sisaldavad sõnu Thai Rose, on eristavateks osadeks ärinimedes sõnad spa ja massage. Nimetatud sõnadel on erinev tähendus. Sõna spa osundab veeprotseduuridele, sõna massage aga tähendab massaaži. ÄS § 12 lg-st 3 tulenevalt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsioone ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Hagejale kuulub kaubamärk Thai Rose SPA. Kostja tegutseb oma väite kohaselt kaubavedudel maanteel, hageja mh massaažiteenuse osutamise valdkonnas. Kuigi

kostja ärinimi sisaldab sõna massage, mis viitab massaažile, eitab kostja selles valdkonnas tegutsemist. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Riigikohus on otsuses 3-2-1-157-05 (p 12) märkinud, et ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Käesoleval juhul poolte ärinimed eksitavalt sarnased ei ole. Selgelt eristatavad on ärinimed erinevate sõnade, millel on ka erinev tähendus spa ja massage tõttu. ÄS kohaselt ei oma ärinime eristatavuse tuvastamisel tähtsust asjaolu, kas ettevõtjad töötavad sarnastel või erinevatel tegevusaladel. ÄS § 4 lg 1 kohaselt võib ettevõtja tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. ÄS § 4 lg 5 tulenevalt teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Nimetatud regulatsioonist tulenevalt ei oma tähtsust kostja väited, et hagi rahuldamiseks puudub alus põhjusel, et hageja ja kostja tegevusalad ei kattu. Hageja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-12-4595 Harju Maakohtus lahendas 22.05.2012 otsusega domeeninimesse puutuva vaidluse. Hageja ärinimeks oli Arvutidoktor OÜ, kostja ärinimeks Hansatiiger OÜ; kostja kasutas domeeni arvutidoktor.ee ja tähist Arvuti Doktor + kuju. Seega hageja viide sellele kohtuasjale seoses käesoleva asjaga ei ole asjakohane. Kuna hageja ja kostja ärinimed ei ole äravahetamiseni sarnased, puudub alus hagi rahuldamiseks. ÄS § 59, mis reguleerib ettevõtja äriregistrist kustutamist, ei ole ühegi lõike osas aluseks hagejale nõude esitamiseks kostja vastu. Hageja viitas hagiavalduses ÄS § 59 lg-le 5, mis sätestab, et kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on vastuolus seadusega, määrab registripidaja äriühingule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Seega saab kostja sundlõpetamise otsustada registripidaja kostja põhikirja vastuolu tõttu seadusega. Hagejale norm nõudeõigust ei anna. ÄS § 15 lg 1 sätestab ettevõtja ainuõiguse oma ärinimele. Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta ÄS 2.peatüki nõuetele. See hõlmab ka § 12 lg-s 1 sätestatud tegevusala eksitavuse keeldu. ÄS § 12 lg 1 kohaselt ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Praegusel juhul, kohus kostja ärinime kasutamist seoses ÄS § 12 lg-le 1 mittevastavuse tõttu ei keela, kuivõrd kostja seisukohast tulenevalt ei tea kostja ka ise, millega täpselt tegelema hakkab kuna kostja väitel tal igapäevane majandustegevus käesoleval ajal puudub. Tsiviilasja hind on 3500 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitas 17.04.2018 kohtule protokolli parandamise taotluse. Hageja taotluse kohta seisukohta ei esitanud. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Protokoll vastab TsMS 8.peatükis sätestatud nõuetele. Hageja esitas protokolli parandamise taotluse 18.04.2018. Kostja taotluse kohta seisukohta ei esitanud. Kohus rahuldab taotluse ning parandab 17.04.2018 kohtuistungi protokolli lk 1 alt 5.reas märgitud Riigikohtu lahendi numbri „3-2-115-05“ asemel õigeks „3-2-1-157-05“. Menetluskulud Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtuistungil. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 425 eurot käibemaksuta. Kulud on kantud seoses käesoleva asjaga ning on vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindamiseks tegi esindaja järgmised toimingud: