XX avaldus Taraska OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks Harju Maakohtu 11.12.2017 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Taraska OÜ (likvideerimisel) määruskaebus Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liisa Koppel Puudutatud isik: Taraska OÜ (likvideerimisel, registrikood 11390234), seaduslik esindaja TA (endise perekonnanimega R) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11.12.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Taraska OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale ei saa edasi kaevata. Eelnev menetlus
1.24.03.2015 avaldas Tartu Maakohtu registriosakond Ametlikes Teadaannetes Taraska OÜ sundlõpetamisteate, milles märkis, et kui puudutatud isik ei esita kuue kuu jooksul majandusaasta aruannet või äriühingu võlausaldajad ei taotle äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimist, kuulub äriühing registrist kustutamisele. 16.07.2015 esitas XX taotluse likvideerimismenetluse algatamiseks. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 24.11.2015 Harju Maakohtule XX avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Menetluse käik, avaldaja nõue ning põhjendused 1(5)
2.Avaldaja selgitas likvideerija määramise avalduses, et Pärnu Maakohtu 30.01.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-13239 mõisteti puudutatud isikult tema kasuks välja 4 906,76 eurot ja viivis ning jäeti avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Pärnu Maakohus mõistis 24.11.2014 määrusega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2 040 eurot. Puudutatud isik ei ole kohtulahendeid täitnud ja võlgneb avaldajale kokku 7 930,45 eurot.
3.Avaldaja taotles määrata puudutatud isiku likvideerijaks KM ja esitas likvideerija kandidaadi kirjaliku nõusoleku.
4.Puudutatud isik teatas 16.02.2016 maakohtule, et menetlus tuleks lõpetada, kuna puudutatud isikul on juba likvideerija. Taraska OÜ (likvideerimisel) osanikud on otsustanud algatada likvideerimise ja määrasid likvideerijaks äriühingu juhatuse liikme TA. Likvideerija on kantud äriregistrisse 15.02.2016.
5.Avaldaja väitis 01.03.2016 menetlusdokumendis, et puudutatud isiku poolt algatatud likvideerimismenetlus on näilik, kuna likvideerija ei ole Ametlikes Teadaannetes likvideerimisteadet avaldanud ning likvideerimisest avaldajale teatanud. Võlausaldajatel puudus võimalus oma nõuete esitamiseks.
6.16.04.2017 esitatud menetlusdokumendis taotles avaldaja Taraska OÜ (likvideerimisel) likvideerija TA tagasikutsumist ja esitas likvideerija kandidaadiks LK, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on võimeline likvideerija ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Lisatud oli likvideerija kirjalik nõusolek ning seisukoht tasu ja kulude hüvitamise osas. Samuti oli lisatud KM avaldus selle kohta, et ta võtab oma nõusoleku tagasi. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas 11.12.2017 määrusega avalduse, kutsus puudutatud isiku likvideerija TA tagasi ja määras uueks likvideerijaks LK. Maakohus kohustas likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja puudutatud isiku registrist kustutamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud 26.04.2018, siis tuleb likvideerijal esitada aruanne senise tegevuse kohta ja teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Likvideerijat kohustati edastama aruanne likvideerimise käigu kohta iga poole aasta järel alates 26.04.2018, s.t aruanded tuleb esitada iga aasta 26. oktoobriks ja 26. aprilliks. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda.
8.TsÜS § 41 lg-d 6 ja 7 näevad ette, et kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. Huvitatud isiku nõudmisel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija.
9.Äriregistri andmetel on 15.02.2016 puudutatud isiku likvideerijaks määratud TA. Avaldaja avaldas 28.09.2016 ärakuulamisel, et võlg on puudutatud isiku poolt jätkuvalt tasumata. Kohtu määratud tähajaks menetlusosalised kompromissi kohtule ei esitanud. Seega leiab kohus, et avaldaja avaldus on põhjendatud ning likvideerijaks tuleb määrata uus isik. Tulenevalt eeltoodust kutsus kohus TsÜS § 41 lg 7 alusel tagasi puudutatud isiku osanike poolt likvideerijaks määratud TA ja määras uueks likvideerijaks LK. 2(5)
Määruskaebus ja selle põhjendused
10.27.12.2017 esitas puudutatud isik määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega menetlus lõpetada.
11.Osanikud algatasid puudutatud isiku likvideerimismenetluse ning otsustasid määrata äriühingu likvideerijaks juhatuse liikme TA. Likvideerija kanti äriregistrisse 15.02.2016 ning likvideerija määramine vastas ÄS § 206 lg-tes 1 ja 2 ning TsMS § 603 lg-tes 1–3 toodud nõuetele. Likvideerimisteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 04.03.2016. Äriühingu likvideerija esitas 13.10.2016 ja 18.10.2016 registripidajale sundlõpetamise hoiatuse aluseks olnud puuduvad äriühingu majandusaastate aruanded. Sellega oli avaldaja nõude alus sundlõpetamise läbiviimiseks ja äriühingu likvideerija määramiseks ära langenud ning menetlus tsiviilasjas nr 2-15-17646 tulnuks lõpetada.
12.Maakohus on avaldaja taotluse lahendamisel väljunud hagita menetluse raamidest, põhjendades äriühingu likvideerija tagasikutsumist ja uue likvideerija määramist avaldaja nõude rahuldamata jätmisega. Sellega asus kohus sisuliselt lahendama avaldaja kasuks võlaõiguslikke küsimusi. Kohtumääruse põhjendustena pole ära toodud muid etteheiteid likvideerijale tema kohustuste täitmise osas.
13.Maakohus ei edastanud puudutatud isikule dokumente, mille kohaselt avaldaja muutis oma esialgset taotlust ja taotles likvideerija tagasikutsumist ja uue likvideerija määramist. Lisaks on maakohus rikkunud TsMS § 477 lg-s 4 sätestatud puudutatud isiku ärakuulamisõigust. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
15.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 11.12.2017 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 järgi tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
17.Tartu Maakohtu registriosakond avaldas 24.03.2015 Ametlikes Teadannetes ÄS § 60 lg 2 järgi registrist kustutamise hoiatuse, kuna puudutatud isik ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Avaldaja esitas tähtaegselt registriosakonnale taotluse puudutatud isikule likvideerija määramiseks. Registriosakond edastas avalduse maakohtule. Puudutatud isikut registrist ei kustutatud.
18.Kolleegium leiab, et kuni äriühingu registrist kustutamiseni või kohtu poolt likvideerija määramiseni võisid puudutatud isiku osanikud ÄS § 201 p 1 järgi otsustada § 206 lg 1 järgi juhatuse liikme likvideerijaks määramise. Puudutatud isikule määrati 15.02.2016 osanike otsusega likvideerijaks juhatuse liige TA ja likvideerimisteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 04.03.2016. Eeltoodu tõttu ei olnud kohtul enam käesoleva menetluse raames alust ÄS § 60, TsMS § 595 lg 2 p 5 ja TsÜS § 40 lg 2 järgi puudutatud isikule likvideerijat määrata.
3(5)
19.Avaldaja on esile toonud ja palunud 16.04.2017 avalduses määrata puudutatud isiku likvideerijaks LK, eelnevalt on avaldaja väitnud, et puudutatud isiku likvideerija TA ei täida oma kohustusi ja tema tegevus on näilik, mh ei ole avaldajale tasutud kohtulahenditega väljamõistetud summat. Maakohus on XX 16.04.2016 avaldust käsitlenud puudutatud isiku likvideerija tagasikutsumise ja uue likvideerija määramise avaldusena. Õige on kaebuse väide, et 16.04.2017 XX esitatud avaldust LK määramiseks äriühingu likvideerijaks ei ole puudutatud isikule kätte toimetatud. Andmeid avalduse kättetoimetamise kohta ei nähtu toimikust ega KIS-st. Samas ei ole ainuüksi eeltoodu aluseks, et maakohtu määrust tühistada. Puudutatud isik sai oma seisukoha avaldada määruskaebuses ja kolleegiumil on võimalik sellele vastata.
20.TsÜS § 41 lg 7 järgi võib huvitatud isiku nõudmisel kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija. TsMS § 602 teise lause kohaselt võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kuna avaldajal on nõue puudutatud isiku vastu, siis on ta kolleegiumi arvates TsÜS § 41 lg 7 järgi huvitatud isikuks, kellel on õigus esitada kohtule avaldus likvideerija tagasikutsumiseks.
21.TsÜS § 41 lg 7 järgi saab kohus likvideerija tagasi kutsuda üksnes mõjuval põhjusel. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et avaldaja nõude täitmata jätmine on selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse likvideerija tagasikutsumiseks. Likvideerija kohustused tulenevad ÄS § 209 lg-test 1-3, mille kohaselt on likvideerijal juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega, likvideerija lõpetab osaühingu tegevuse, nõuab sisse võlad, müüb vara ja rahuldab võlausaldajate nõuded ning ta võib teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Puudutatud isiku likvideerija TA selgitas, et ta on esitanud registripidajale sundlõpetamise aluseks olnud puuduvad majandusaasta aruanded, kuid muude toimingute tegemise kohta ei ole kohtule andmeid esitatud. Kohus ei ole TA poole pöördunud, et saada teavet tema tegevuse kohta puudutatud isiku likvideerijana
22.TsMS § 475 lg 1 p 11 järgi kuulub avaldus likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks läbivaatamisele hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega, asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et likvideerija tagasikutsumiseks esitatud avalduse lahendamisel tuleb kohtul endal välja selgitada, kas likvideerija on täitnud oma kohustusi kohaselt ja selleks vajadusel kohustada likvideerijat kohtule vastavad andmed esitama. Pärast seda, kui kohus on selgitanud välja, kas likvideerija on oma ülesandeid kohaselt täitnud, võib kohus otsustada, kas osanike poolt nimetatud likvideerija tagasikutsumine ja uue likvideerija määramine on põhjendatud.
23.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et rikutud on puudutatud isiku õigust olla ärakuulatud. 28.09.2016 toimunud istungi protokollist nähtuvalt võttis puudutatud isiku seaduslik esindaja TA istungist osa, seega oli puudutatud isikule antud võimalus olla ärakuulatud. Lisaks määras maakohus 02.02.2016 puudutatud isikule kirjalikult vastamise tähtaja. TsMS § 477 lg 4 kohaselt võib kohus lugeda ärakuulamiseks piisavaks ka menetlusosalise kirjalikult esitatud seisukoha. 4(5)
24.Menetluskulude jaotus kuulub kindlaksmääramisele maakohtu poolt menetlust lõpetavas lahendis.
25.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja uueks menetlemiseks maakohtule, siis TsMS § 696 lg 3 järgi ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.