Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Liisi Vernik ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.05.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-11097
Tsiviilasi
OÜ X hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kindlustuslepingu kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing X apellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): Osaühing X (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Tuulikki Laesson
ja
Kostja (vastustaja): AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn), volitatud esindaja Andrus Reidi Kohtuistungi toimumise aeg
17.04.2018
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.10.2017 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tuvastada OÜ X ning AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vahel 13.06.2016 sõlmitud kindlustuslepingu ja selle alusel väljastatud kindlustuspoliisi kehtivus vahemikus 17.06.2016 kuni 16.06.2017.
Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing X (hageja) esitas 20.07.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustuslepingu kehtivuse tuvastamiseks.
2.Pooled sõlmisid 13.06.2016 juriidilise isiku erialase tegevuse vastutuskindlustuse lepingu, millega hageja kindlustas end kostja juures erialasest tegevusest tuleneva tsiviilvastutuse eest. Kindlustussumma oli 300 000 eurot ühe kindlustusjuhtumi ja kindlustusperioodi peale kokku. Vastutuskindlustuse perioodi kestvuseks oli 17.06.2016 kuni 16.06.2017. Vastutuskindlustuslepingu sõlmimine toimus läbi IIZI Kindlustusmaakler AS-i.
3.30.01.2017 teavitas hageja kostjat võimalikust kahjujuhtumist ning esitas 31.01.2017 ka esialgse hüvitistaotluse. Kostja esitas 31.03.2017 hagejale otsuse, mille kohaselt otsustas kindlustuslepingu tühistada ja keeldus hüvitistaotluse rahuldamisest. Kostja tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg-le 1 ja § 90 lg-le 1 ning tõi välja, et hageja on enne lepingu sõlmimise jätnud esitamata informatsiooni kahe kindlustusjuhtumi osas, mis toimusid ajal, kui hagejal oli kindlustusleping Ergo Insurance SE-ga: 1) 12.05.2016 esitas Y hagejale nõude seoses Juhkentali 28b toimunud juhtumiga; 2) 03.03.2016 esitati hagejale nõue seoses Norra kortermaja projektis akende spetsifikatsioonides tehtud veaga. Seega mõjutas hageja ebaõigete andmete esitamisega kostjat kindlustuslepingut sõlmima.
4.Hageja hinnangul puuduvad alused lepingu tühistamiseks, mistõttu on tühistamine kehtetu. Täitmata on TsÜS § 94 lg 1 ja § 90 lg 1 eeldused. Ainuüksi avalduses varasemate kindlustuslepingute ja kahjujuhtumite kohta märkimata jätmist ei ole võimalik pidada teadlikult eksimusse viimisena ega eksimuses hoidmisena. Seda ei saa võrdsustada ka teadlikult valeinformatsiooni andmisega. Hageja ei ole kostjat soovinud petta ning tehingut tegema (kindlustuslepingut sõlmima) kallutanud. Isegi, kui hageja oleks 03.05.2016 täidetud avalduses kajastanud varasemaid kahjujuhtumeid, siis ei oleks see endaga kaasa toonud olukorda, kus kindlustuslepingut ei sõlmita. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada poolte vahel 13.06.2016 sõlmitud kindlustuslepingu ja kindlustuspoliisi kehtivus vahemikus 17.06.2016 kuni 16.06.2017 (TsMS § 368 lg 1).
5.Hageja selgitas lepingu sõlmimisega seonduvalt järgmist: 02.05.2016 esitas hageja ASle IIZI Kindlustusmaakler päringu pakkumuse saamiseks kindlustuslepingu sõlmimiseks. 03.05.2016 esitas maakler hagejale lepingu sõlmimise sooviavalduse näidise, mis oli ERGO kindlustusseltsi blanketil ja mille maakler palus hagejal täita.
03.05.2016 saatis hageja töötaja osaliselt täidetud lepingu sõlmimise avalduse maaklerile tagasi ning selgitas, et „paraku ei oska ilma suunamiseta rohkem täita“. Hageja oli täitmata jätnud mitmed lahtrid, sh kindlustusriskid, kahjuennetusmeetmed kahjujuhtumite ärahoidmiseks, varasemad kindlustuslepingud ning kahjujuhtumid ja – nõuded. 03.05.2016 edastas maakler hageja avalduse kostjale. 03.05.2016 esitas kostja müügijuht maaklerilt saadud avaldusega seonduvalt järgmised täiendavad küsimused: Mitu projekteerijat on ja kogemus aastates? Kas soovite kaitset ka alltöövõtjatele? Kas projekteeritakse sildu, tunneleid või vesiehitisi? Ülejäänud asjaolude osas, mh varasemad kindlustuslepingud ning kahjud, kostja küsimusi ei esitanud. 04.05.2016 vastas hageja lisaküsimustele. 04.05.2016 on kostja koostanud pakkumuse nr EE16P52-00000091-8 ja 13.06.2016 sõlmiti kindlustusleping.
6.Hageja töötaja täitis 03.05.2016 avalduse puudulikult, kuivõrd tal puudusid kindlustusalased teadmised. Hagejal ei olnud äratuntavat arusaama sellest, et avalduses vastamata jäetud küsimused mõjutaksid lepingu kehtivust, eriti, et kostja esitas pärast avalduse saamist täiendavaid küsimusi. Kui kostja pidas varasemaid kindlustuslepinguid ja võimalikke kahjujuhtumeid oluliseks, oleks ta pidanud nende kohta ka enne lepingu sõlmimist täiendavaid küsimusi esitama. Seega saab järeldada, et kostja neid oluliseks ei pidanud. Hageja poolt täidetud avalduse blankett oli välja töötatud ERGO Insurance SE kindlustusseltsi poolt ning erinevate kindlustusseltside jaoks omavad lepingu sõlmimisel tähtsust erinevad asjaolud.
7.Kostja on esitanud vastuolulisi seisukohti – ühelt poolt on kostja väitnud, et kuna hageja vastas kostjaga konkureeriva kindlustusseltsi poolt esitatud täiendavatele küsimustele varasemate kahjujuhtumite osas eitavalt, siis lähtus kostja sellest, et varasemaid kahjujuhtumeid ei ole toimunud. Teisalt on kostja esitanud tõendi selle kohta, et sai eelnevast asjaolust teada alles pärast kindlustuslepingu sõlmimist. Seega ei olnud varasemate kahjujuhtumite olemasolu kostjale selliseks informatsiooniks, mida kostja oleks pidanud vajalikuks täiendavalt küsida. Kostja omistas varasemate kahjude/nõuetega küsimusele vastamata jätmisele suure tähenduse alles, siis kui hageja oli kostja poole pöördunud seoses võimaliku kahjujuhtumiga. Kostja esitas päringu IIZI Kindlustusmaakler AS-le 03.03.2017 eesmärgiga saada teada, millist informatsiooni hageja esitas teiste kindlustusandjate pakkumuste tegemise avaldustele. Hageja poolt teistele kindlustusandjatele esitatud teave ei saanud olla aluseks kostja poolt esitatud pakkumusele ega kindlustuslepingule. Kostja sõlmis seega teadlikult kindlustuslepingu olukorras, kus tal puudus teadmine hageja varasematest kahjudest ja nõuetest. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja tegi 03.03.2017 päringu maaklerile seoses sellega, et hageja 03.05.2016 avalduses kindlustuslepingu sõlmimiseks on jäetud vastamata küsimusele eelnevate kahjude kohta. Kostja tegi päringu teistele kindlustusseltsidele ning ERGO Insurance SE 02.03.2017 vastusest selgus, et hagejal on varasemalt olnud kaks kahjujuhtumit (Juhkentali 28b, Norra kortermaja).
10.Vastavalt üldtingimuste p-le 10.1. peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel kirjalikult teatama kostjale kõigist kindlustusvõtjale teada olevatest asjaoludest, millel võib olla mõju kostja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel. Kostjale esitatud avalduses puudusid andmed varasemate kahjunõuete kohta. Kostja sõlmis kindlustuslepingu heas usus ning eeldas, et esitatud andmed on õiged ja usaldusväärsed. Kuivõrd sooviavalduses esitatud küsimustele kahjujuhtumite ja kahjunõuete kohta puudusid vastused, siis eeldas kostja, et neid ei olnud, kuna hageja oli jätnud teabe edastamata. esitanud õigeid andmeid. Kostja on küsinud hagejalt andmeid varasemate
kahjunõuete kohta ning õige informatsiooni saamisel ei oleks kostja lepingut sõlminud, kuna tegemist on olulise asjaoluga.
11.Hageja on kostjat ebaõigete andmete esitamisega mõjutanud lepingut sõlmima ning leping sõlmiti pettuse teel. Kostjal oli õigus leping tühistada (TsÜS § 94 lg 1, § 90 lg 1). Teabe esitamata jätmine on pettus ja kostja tahtlikult eksimusse viimine. Küsimustikus on toodud asjaolud, mille teatamise kohustus on kindlustusvõtjale pandud.
12.Alternatiivselt on leping sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Hageja põhjustas kostja eksimuse asjaoludest teatamata jätmisega, kuivõrd asjaolude teatavaks tegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav (TsÜS § 92 lg 3 p 1). Arvestades esitamata jäetud asjaolusid, ei oleks kostja lepingut sõlminud. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohtu 03.10.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, sest kostjal menetluskulud puuduvad.
14.Maakohus kontrollis esmalt, kas hageja on lepingu sõlmimisel toime pannud pettuse sellega, et jättis kostjale edastamata olulised andmed. Kostja on lepingu tühistamisel vääralt tuginenud sellele, et hageja jättis kostjale esitamata informatsiooni Juhkentali 28b kindlustusjuhtumi osas. Asjaolust, et hageja on jätnud kostjale esitamata informatsiooni 03.03.2016 nõudest seoses Norra kortermaja projektis akende spetsifikatsioonides tehtud veaga, ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks lepingu sõlmimise ettevalmistamise faasis tahtlikult rikkunud oma teavitamiskohustust sooviga kostjat petta ning kallutada teda seetõttu tehingut tegema. Ka hageja poolt Seesam Insurance AS-le antud infost ei saa järeldada hageja tahtlikku tegevust sooviga kostjat petta. Kuna Seesam Insurance AS-le antud info jõudis kostjani pärast hagejaga lepingu sõlmimist, ei saanud see info kostjat tehingu tegemisele kallutada.
15.Järgnevalt kontrollis kohus, kas kostja on lepingu kehtivalt tühistanud olulisele eksimusele tuginedes. Kostja poolt lepingu sõlmimine teadmata, et 03.03.2016 esitati hagejale nõue seoses Norra kortermaja projektis akende spetsifikatsioonides tehtud veaga (vt tl 47), oli kostja jaoks oluliseks eksimuseks. Asjaoludest teatamata jätmine hagejale esitatud varasema kahjunõude kohta oli antud juhul sellise tähtsusega, et kostjaga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras hagejaga kindlustuslepingut sõlminud (TsÜS § 92 lg 2). Varasemate kahjujuhtumite olemasolu või puudumine on oluliseks teguriks lepingu sõlmimisel ning varasemate kahjujuhtumite olemasolu kui riski suurendavat asjaolu võetakse kindlustuslepingute sõlmimisel arvesse. Vastavalt hea usu põhimõttele oleks hageja pidanud kostjat nimetatud kahjujuhtumist teavitama. Kostjal oli äratuntav oluline huvi enne lepingu sõlmimist omada infot varasemate kahjunõuete kohta (VÕS § 14 lg 2). Sellele viitab ka avalduse blankett, milles paluti esitada vastav teave. Kostja eriteadmised kindlustusvaldkonnas ei oma tähtsust, sest kostja küsis hagejalt infot hagejaga seotud varasemate kahjunõuete kohta, kuid hageja jättis sellele vastamata (tl 15).
16.Veenev ei ole hageja väide, et hageja endine töötaja ei saanud aru, mida tuleb avaldusse kirjutada. Kohus küsis hagejalt kohtuistungil, miks ei esitanud hageja kostjale oma varasemate kahjujuhtumite ja kahjunõuete kohta sama informatsiooni kui Seesam Insurance AS-le ja jättis kostjale esitatud avalduses vastava lahtri täitmata (tl 15). Kohus palus hagejal ka selgitada, kuidas hageja esindaja oskas vastata Seesam Insurance AS poolt esitatud sisult samadele küsimustele (vrdl tl 15 ja tl 46). Hageja väitis, et kindlustusmaakler olevat selgitanud hageja töötajale telefoni teel, et avalduses tuleb märkida ainult need juhtumid, mille puhul on kindlustus kahjusumma reaalselt välja
maksnud (tl 80). Kohtus tunnistajana üle kuulatud kindlustusmaakler aga hageja väiteid ei kinnitanud (tl 77) ning kohtul puudub alus tunnistaja ütluste usaldusvääruses kahelda.
17.Olukorras, kus kindlustusleping sõlmiti maakleri vahendusel ja ka maaklerile ei olnud enne lepingu sõlmimist edastatud infot hagejaga seotud varasemate kahjunõuete kohta (hageja kinnitas Seesam Insurance AS-le selliste nõuete puudumist), ei ole kostjale etteheidetav, et kostja ei esitanud hagejale lisaküsimusi varasemate kahjunõuete kohta. Hagejat ei saa olulise info andmise kohustusest vabastada asjaolu, et kostja oleks võinud selle vastu ka ise huvi tunda. Eelkõige on teisele lepingupoolele õige ja asjakohase info andmise kohustus sellel lepingupoolel, kes vastavat infot valdab. Samuti võis kostja hagejapoolses avalduses varasemate kahjujuhtumite ja kahjunõuete lahtrite täitmata jätmisel eeldada, et selliseid juhtumeid ja nõudeid ei eksisteeri.
18.Hagejat võib tema varasemat kindlustuskogemust arvestades pidada piisavalt asjatundlikuks, et mõista kindlustusseltsile varasemate kahjujuhtumite kohta esitatava info olulisust (RKTKo nr 3-2-1-57-16 p 24). Seejuures ei ole eluliselt usutav, et ühel juhul (Seesam Insurance AS-i küsimuste puhul) oskas hageja kindlustusseltsi küsimustele varasemate kahjunõuete ja kahjujuhtumite osas vastata, kuid kostja poolt esitatud sisult samadele küsimustele vastata ei osanud (vt tl 15 ja tl 46 küsimused).
19.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja on tulenevalt TsÜS § 92 lg 3 p-st 1 tühistanud lepingu õiguspäraselt, sest kostja sõlmis hagejaga lepingu teadmata, et 03.03.2016 esitati hagejale nõue seoses Norra kortermaja projektis akende spetsifikatsioonides tehtud veaga (vt tl 47). See oli kostja jaoks oluliseks eksimuseks. Hageja jättis varasemast kahjunõudest enne lepingu sõlmimist teavitamata, kuigi asjaolude teatavaks tegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. Kostja tühistas lepingu õiguspäraselt ning seega tuleb jätta hagi rahuldamata.
20.Maakohus ei hinnanud kohtuotsuses käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas (TsMS § 238 lg 5). TsÜS § 90 lg 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks menetlemiseks.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja sõlmis kindlustuslepingu olulise eksimuse mõjul. Kuivõrd hageja tõi välja, et ta ei oska kõikidele küsimustele vastata ning jättis lahtrid täitmata, siis ei saanud kostja eeldada, et eelnevalt sõlmitud kindlustuslepinguid, juhtumeid ja nõudeid ei eksisteeri. Hageja sai õigustatult järeldada, et kostja jaoks olid vastamata jäänud küsimuste osas olulised üksnes need, mis ta maakleri vahendusel hagejale esitas. Pärast kahjunõude saamist on kostja omaalgatuslikult pöördunud konkureerivate kindlustusseltside poole teabenõudega varasemate kindlustusjuhtumite kohta, kuid ei ole selgitanud, miks ta ei teinud seda enne lepingu sõlmimist.
23.Maakohus arvestas ebaõigesti kostja olulise eksimuse hindamisel Seesam Insurance AS-i küsimustikule antud vastuseid. Seesam Insurance AS-i küsimustele antud vastused ei saanud mõjutada pooltevahelise lepingu sõlmimist.
24.Varasemate kindlustusjuhtumite olemasolu tõttu ei oleks jäetud lepingut sõlmimata, vaid hageja kindlustusmaksed oleksid olnud kõrgemad. Maakohus ei ole hinnanud seda, kas kostja poolt esile toodud asjaolud võisid tingida hoopis lepingu muutmise (täiendav kindlustusmakse), mitte lepingu tühistamise.
25.Seesam Insurance AS-le antud vastuste hindamisel on maakohus jätnud arvestamata asjaolu, et tunnistaja ning hageja töötaja suhtlesid telefoni teel. Maakohus ei ole
arvestanud, et hageja töötajal puudusid eriteadmised kindlustusvaldkonnas. Maaklerfirma töötaja ei ole tunnistajana erapooletu.
26.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja äratuntavale olulisele huvile varasemate kindlustusjuhtumite osas viitab kostja poolt maakleri vahendusel kasutatud avalduse blankett. Hageja poolt täidetud avalduse blanketi väljatöötaja on olnud ERGO Insurance SE. Kostja jaoks äratuntavaks oluliseks huviks ei pruugi olla samad asjaolud, mis on ERGO Insurance SE jaoks. Kostja poolt äratuntavaks oluliseks huviks saab pidada asjaolusid, mille osas kostja lisaküsimusi esitas. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et hageja poolt vastatud Seesam Insurance AS-i küsimused olid oma sisult samased ERGO Insurance SE blanketil olevate küsimustega.
27.Maakleril tuli hagejaga suhtlemisel eeldada, et hageja ei puutu valdkonnaga igapäevaselt kokku, mistõttu oleks maakleril tulnud juhtida hageja tähelepanu vastuoludele esitatud avaldustes. Maakleril ei olnud alust eeldada, et küsimustikus vastuse märkimata jätmise korral on vastus eitav. Olukorras, kus hageja jättis esmalt varasemate kahjunõuete osas küsimusele vastamata ning nädal hiljem vastas sellele eitavalt, oleks maakler pidanud välja selgitama, miks vastused erinesid. Kui maakler on kostjale esitanud ebaõiget või mittetäielikku informatsiooni lepingu sõlmimiseks, on see maakleri poolne eksimus, mille eest ei vastuta hageja. Eelnev on võimalikuks kostja nõude aluseks maakleri vastu. Vastustaja seisukoht
28.Kostja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
29.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
30.Vaidlust ei ole järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: - 02.05.2016 esitas hageja AS-le IIZI Kindlustusmaakler päringu pakkumuse saamiseks arhitekti ja inseneri eriala vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks; - 03.05.2016 esitas maakler hagejale lepingu sõlmimise sooviavalduse näidise ERGO kindlustusseltsi blanketil, mille palus täita; - 03.05.2016 saatis hageja osaliselt täidetud avalduse blanketi maaklerile tagasi märkusega, et rohkem ei oska ilma suunamiseta täita, muuhulgas oli vastamata küsimusele eelnevate kahjude/nõuete kohta. Poolikult täidetud avalduse edastas maakler samal päeval kostjale; - 03.05.2016 esitas kostja müügijuht maaklerilt saadud avaldusega seonduvalt täiendavad küsimused, millele hageja vastas 04.05.2006. Täiendavate küsimuste hulgas ei olnud küsimust eelnevate kahjude/nõuete kohta; - 04.05.2016 koostas kostja pakkumuse, mille alusel sõlmisid pooled 13.06.2016 juriidilise isiku erialase tegevuse vastutuskindlustuse lepingu perioodiks 17.06.2016 kuni 16.06.2017; - 30.01.2017 teavitas hageja kostjat võimalikust kahjujuhtumist ning esitas esialgse hüvitistaotluse;
peale kahjujuhtumi teate saamist tegi kostja päringu maaklerile ja teistele kindlustusseltsidele. ERGO Insurance SE 02.03.2017 vastusest selgus, et hagejal on varasemalt olnud kahjujuhtum; - kostja esitas 31.03.2017 hagejale otsuse, mille kohaselt otsustas kindlustuslepingu tühistada ja keeldus hüvitistaotluse rahuldamisest.
31.Ringkonnakohtus ei ole enam vaidlust maakohtu poolt tuvastatud asjaolu üle, et kostja on lepingu tühistamisel vääralt tuginenud sellele, et hageja jättis kostjale esitamata informatsiooni Juhkentali 28b kindlustusjuhtumi osas.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolust, et hageja on jätnud kostjale esitamata informatsiooni 03.03.2016 nõudest seoses Norra kortermaja projektis akende spetsifikatsioonides tehtud veaga, ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks lepingu sõlmimise ettevalmistamise faasis tahtlikult rikkunud oma teavitamiskohustust sooviga kostjat petta ning kallutada teda seetõttu tehingut tegema. Samuti ei saanud kostjat tehingu tegemisele kallutada hageja poolt Seesam Insurance AS-le antud info, kuna see jõudis kostjani pärast hagejaga lepingu sõlmimist.
33.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kostja poolt lepingu sõlmimine 13.06.2016, teadmata, et 03.03.2016 esitati hagejale nõue seoses Norra kortermaja projektis akende spetsifikatsioonides tehtud veaga, oli kostja jaoks selliseks oluliseks eksimuseks, mille tõttu kostja oli õigustatud TsÜS § 92 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel lepingu kehtivalt tühistama.
34.TsÜS § 92 lg 2 kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kolleegium nõustub sellega, et varasemate kahjujuhtumite olemasolu võib olla kindlustusandja jaoks riski suurendavaks asjaoluks, mida võetakse kindlustuslepingute sõlmimisel arvesse kindlustusmakse suuruse määramisel. Kuid kostja ei ole muutnud usutavaks seda, et kahjunõudest teadmine oleks välistanud lepingu sõlmimise või oleks see sõlmitud hoopis teistsugustel tingimustel. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, kuidas kostja sisemiste kokkulepete või praktika kohaselt varasema kahjunõude olemasolu mõjutab lepingu sõlmimist. Mõistlikuks ei saa pidada arvamust, et kui projekteerimisfirma vastu on esitatud kunagi kahjunõue, siis reeglina temaga enam vastutuskindlustuslepingut ei sõlmita.
35.Kolleegium ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et kostjal oli äratuntav oluline huvi enne lepingu sõlmimist omada infot varasemate kahjunõuete kohta. TsÜS § 92 lg 3 p 1 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavaks tegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. Maakohtu hinnangul näitab kostja äratuntavat huvi avalduse blankett, milles paluti esitada vastav teave. Kolleegium sellega ei nõustu. Avalduse blankett, mille maakler hagejale saatis ja palus täita, oli näidisblankett ja see ei olnud kostja poolt välja töötatud. Maakler edastas kostjale hageja poolt poolikult täidetud blanketi. Peale seda esitas kostja täiendavaid küsimusi teabe saamiseks, mida pidas oluliseks, et teha pakkumine lepingu sõlmimiseks. Seega saab kostja poolt äratuntavaks oluliseks huviks pidada asjaolusid, mille osas kostja lisaküsimusi esitas. Kostjal ei olnud alust eeldada, et küsimustikus vastuse märkimata jätmise korral on vastus eitav, seda eriti olukorras, kus asjaolu oli kostja hinnangul sellise tähtsusega, et sellest sõltub, kas leping üldse sõlmida või mitte. Pealegi oli hageja avaldanud, et ta ei oska rohkem ilma suunamiseta täita, millest nähtub, et hageja ei pidanud blanketti täidetuks, vaid ootas täpsemaid juhiseid, millised nõuded või kahjujuhtumid omavad kostja jaoks tähtsust. Kuna varasemate kahjujuhtumitega seoses kostja küsimust ei täpsustanud ja täiendavaid -
küsimusi ei esitanud, ei olnud hagejal ringkonnakohtu arvates hea usu põhimõttest tulenevalt kohustust teatada, et 03.03.2016 esitati tallele nõue seoses võimaliku veaga Norra kortermaja projektis.
36.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostjal puudus materiaalne alus vastutuskindlustuslepingu tühistamiseks olulise eksimuse tõttu ja tühistamine ei ole kehtiv. Seega tuleb hagi rahuldada ja tuvastada OÜ X ja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vahel 13.06.2016 sõlmitud kindlustuslepingu ja selle alusel väljastatud kindlustuspoliisi kehtivus ajavahemikus 17.06.2016 kuni 16.06.2017. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
38.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
39.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
40.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.