3.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-18-3662 Asjaolud
1.Kohtutäitur Kaire Põlts esitas 08.03.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgnik Xxxõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Harju Maakohus võttis 13.03.2018 kohtumäärusega avalduse menetlusse.
2.20.03.2018 esitas Xxxseisukoha avaldusele, mille kohaselt elatise võlg on 12 871,80 eurot ja viimane makse laekus läbi kohtutäituri 17.10.2017. Xxxpeab vajalikuks xxx kuuluvatele juhilubade peatamist.
3.Võlgnik esitas kohtule 27.03.2018 seisukoha, mille kohaselt juhtimisõiguse säilimine on tal ainus võimalus teha tema tööd. Võlgnik on avaldas soovi võla likvideerimiseks ja edastas kohtule elatise makse tegemist tõendava 27.03.2018 maksekorralduse summas 210 eurot.
4.Xxxesitas 12.04.2018 seisukoha, milles selgitas, et maksegraafiku kokkuleppe sõlmimine pole võimalik, kuna võlgnikul puudub tegelik tahe kokkuleppe saavutamiseks. Kohtulahendis on reguleeritud elatise maksmise kord ja sissenõudja palub võlgnikul sellest kinni pidada või teostada maksed läbi kohtutäituri. Võlgnikul ei ole takistatud ülekande teostamine sissenõudjale või kohtutäiturile nõude täitmiseks.
5.Kohtutäitur esitas 18.04.2018 seisukoha, mille kohaselt on sissenõudja menetluslikult rakendanud kõikvõimalike seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja mõjutusvahendeid võlgniku tasumisele mõjutamiseks, kuid siiamaani ei ole üksi meede taganud nõude täitmist. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on kohane rakendada võlgniku suhtes juhtimisõiguse peatamist, tagamaks elatisnõude võimalikku täitmist võlgniku poolt. Maksegraafiku sõlmimise üle otsustamine on üksnes sissenõudja pädevuses. Võlgnikul ei ole takistatud elatisnõude täitmine igakuiselt niipalju, kui tal vähegi võimalik on ja sissenõudja nõusolekut vaja iseenesest ei ole. Sellest hoolimata ei ole võlgnik asunud oma kohustusi kohaselt täitma.
6.08.05.2014 esitas võlgnik kohtule maksekorralduse elatise summas 210 eurot tasumise kohta Xxxarvelduskontole.
7.08.05.2018 esitas kohtutäituri abi seisukoha, mille kohaselt võlgniku Xxx27.03.2018 teostatud maksest on sissenõudja Xxxsaanud elatisnõude katteks suhtarvu alusel summa 186,16 eurot, mistõttu ei ole täidetud kahe kuu makse nõue, kuivõrd sissenõudja ei ole saanud kahe kuu raha kätte.
8.09.05.2018 esitas võlgnik kohtule maksekorralduse elatise summas 23,84 eurot tasumise kohta Xxxarvelduskontole. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, avaldaja ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 1 sätestab, et kohus vaatab kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus
2-18-3662 kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
11.TMS § 1774 lg 2 p 1 sätestab, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-26956 (tl 9-10) mõisteti võlgnikult Xxxvälja igakuine elatis 210 eurot lapsele xxx alates 11.12.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega ei ole käesoleva menetluse raames põhjendatud piirata võlgniku juhtimisõigust, kui ta on tasunud sissenõudjale vähemalt 2*210 ehk 420 eurot. Võlgnik on esitanud kohtule maksekorraldused (tl 58, 122, 130), millest nähtub, et võlgnik on teostanud kohtutäiturile makse summas 210 eurot, millest elatise katteks arvestati 186,16 eurot ja sissenõudja esindajale xxx maksed 210 eurot ning 23,84 eurot. Kokku on võlgnik tasunud elatist 420 eurot. Seega on võlgnik pärast kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamist tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et TMS § 1774 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus on täidetud, mistõttu puudub alus juhtimisõiguse peatamiseks ning kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata.
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega võiks esineda alus menetluskulude jätmiseks kohtutäituri kanda. Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase tulemuseni, sest ei arvesta avalduse rahuldamata jätmise põhjusega. Kohtutäituri kohtusse pöördumine on olnud põhjendatud ja täitemenetluse läbiviimise seisukohast vajalik. Võlgnik on alles pärast kohtutäituri poolt kohtule esitatud avalduse menetlusse võtmist asunud elatise nõuet täitma. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ja juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest on põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ning puudutatud isikute menetluskulud puudutatud isikute endi kanda.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
14.Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 4 võib avaldaja (kohtutäitur) esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
15.Kohus selgitab, et juhul, kui võlgnik ei täida edaspidiselt lapsele elatise tasumise kohustust, on kohtutäituril võimalik esitada TMS-s sätestatud eelduste esinemisel kohtule uus avaldus elatise võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.