Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.D.P. esitas 01.12.2014 maakohtule Osaühingu ESTIN Warehousing vastu hagi, milles palus mõista Osaühingult ESTIN Warehousing D.P. kasuks välja põhivõlg 5000 eurot, intress 500 eurot ja seadusjärgne viivis tagastamata põhivõlalt alates 20.11.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Osaühing ESTIN Warehousing esitas 23.02.2015 maakohtule vastuhagi D.P. vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Viru Maakohus rahuldas 17.11.2016 osaotsusega, mis jõustus 02.06.2017 Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsusega, D.P. hagi ning mõistis Osaühingult ESTIN Warehousing D.P. kasuks välja 6714,54 eurot, sh 5000 eurot põhivõlg, 1214,54 eurot 17.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 500 eurot intress, ning viivise alates 18.11.2016 kuni põhinõude (5000 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise summa kokku ei või ületada põhinõuet (5000 eurot). Menetlus jätkus Osaühingu ESTIN Warehousing vastuhagis D.P. vastu.
2.Osaühig ESTIN Warehousing (hageja) palus 13.09.2016 kohtuistungil tasaarvestada tema nõue D.P. (kostja) nõudega. Juhul kui põhihagi ei rahuldata, mõista vastukostjalt vastuhageja kasuks välja 5000 eurot. Hageja väidete kohaselt olid hageja osanikeks kuni 11.03.2014 viis eraisikut. 2014. a alguses tekkisid osanike vahel erimeelsused. Pärast osade müüki jäid osanikeks A.S. , kellele kuulub 60% osakapitalist, ning V.I. ja kostja, kellel kummalgi on 20% osakapitalist. Kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, sõlmides hageja nimel teisi osanikke informeerimata osaühingule kahjulikke tehinguid, mis on hiljem tunnistatud tühiseks: - 07.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest sõlmitud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tõestatud notar Tiit Sepa poolt). Tehinguga võimaldas kostja hagejal põhjendamatult kaotada vara osanike nõusolekuta ja neid tehingust informeerimata; - 07.03.2014 ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud (tõestatud notar T. Sepa poolt). Lepinguga loovutas S.T. ühishüpoteegi summas 150 000 eurot OÜ-le Edu 24 Invest ja hageja varale seati ühishüpoteek summas 360 000 eurot. Tehinguga koormas kostja põhjendamatult hageja vara osanike nõusolekuta ja neid tehingust informeerimata; - 18.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest sõlmitud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tõestatud notar T. Sepa poolt), milles hageja tunnistas oma kohustust
OÜ Edu24 Invest ees 18.03.2014 seisuga summas 150 000 eurot. Tehinguga võttis hageja endale kohustusi vastutasu saamata; - 26.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest sõlmitud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tõestatud notar T. Sepa poolt), milles hageja tunnistas oma kohustust OÜ Edu24 Invest ees 26.03.2014 seisuga summas 179 640 eurot. Tehinguga võttis hageja endale kohustusi vastutasu saamata. Hageja vaidlustas tehingud kohtus. Seoses kostja tehtud tehingutega oli kohtus kuus vaidlust: Viru Maakohtus lisaks käesolevale tsiviilasjale veel tsiviilasjad nr 2-14-14262, 2-14-51662, 214-57652 ja 2-14-57072 ning Harju Maakohtus nr 2-14-55623. Viru Maakohus kinnitas 06.10.2015 määrusega hageja ja OÜ Edu24 Invest vahel sõlmitud kompromissi, milles pooled muu hulgas palusid tunnistada lubamatuks: - 07.03.2014 võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta sundtäitmine (kohtutäitur Krista Järveti täitemenetlus nr 167/2014/274); - 18.03.2014 võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta sundtäitmine (kohtutäitur K. Järveti täitemenetlus nr 167/2014/499); - 26.03.2014 võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (mille alusel ei olnud alustatud täitemenetlust). Kompromissis lepiti kokku, et pooled taotlevad täiteasjades nr 167/2014/274 ja 167/2014/499 täitemenetluse lõpetamist ning kohtutäiturile tasumisele kuuluvad täitekulud tasub vastuhageja. Hageja on kompromissi alusel sunnitud tasuma kohtutäituri tasu 19 039,76 eurot. Viru Maakohtu 06.10.2015 määruse kohaselt jäid kõik tsiviilasjade nr 2-14-14262, 2-14-57072, 2-14-57652 ja 2-14-51662 menetlustega seonduvad kulud (kohtu- ja kohtuvälised kulud) kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hageja kahju seoses kostjaga seotud kuue tsiviilasja menetluskuludega moodustab 17 392,60 eurot. Kokku on kostja tekitanud hagejale kahju 36 432,36 eurot, sh kohtutäituri tasud 19 039,76 eurot ja menetluskulud 17 392,60 eurot. Juhul kui kostja oleks oma kohustusi hoolikalt täitnud, oleks ta arvestanud, et võlatunnistuse allkirjastamine välistab nõuetele vastuvaidlemise, võlausaldaja esitab avalduse kohtutäiturile, hageja konto arestitakse, kinnisvara müüakse enampakkumisel ja laohoone müügi korral äriühingu majandustegevus lõpetatakse. Kostja ei informeerinud teisi juhatuse liikmeid ja osanikke väidetavatest nõuetest ning võimaldas alustada äriühingu suhtes täitemenetlused. Eeltoodu tõttu oli äriühing sunnitud kandma kulusid, mida ei oleks kantud, kui kostja oleks teisi juhatuse liikmeid ja osanikke väidetavatest nõuetest informeerinud.
3.Kostja palus jätta vastuhagi ja tasaarvestusavalduse rahuldamata, leides, et juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja kahju olemasolu on tõendamata. Tsiviilasjas nr 2-14-14262 06.10.2015 kinnitatud kompromissi p-des 1.1 ja 1.2 hageja tunnistab, et võlgnevused eksisteerivad. Seega on alusetu väide, et kostja on võlgnevust põhjendamatult kinnitanud. Kompromissi p-des 1.6.3 ja 1.6.4 on hageja loobunud nõudest tunnistada ühishüpoteegi loovutamise leping ja ühishüpoteegi seadmise leping tühiseks ning hüpoteegid jäid kehtima, seega praegune juhatus kiitis hüpoteekide seadmise heaks. Ebausutav on väide, et teised juhatuse liikmed ei olnud tehingutest teadlikud, kuna tehingud kajastati kinnistusraamatus, mille kohta saavad seotud isikud e-teavituse. Kohus ei tunnistanud sundtäitmisi lubamatuks, vaid pooled sõlmisid selles osas kompromissi. Kompromissis on hageja loobunud menetluskulude nõudest tsiviilasjades nr 2-14-14262, 2-14-57072, 2-14-57652 ja 2-14-51662 ning on võtnud kohustuse tasuda täitemenetluste kulud. Hageja ei saa taotleda nende kulude väljamõistmist isikult, kes ei olnud nimetatud kohtumenetlustes menetlusosaline.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 21. detsembri 2017 otsusega Osaühingu ESTIN Warehousing vastuhagi ja tasaarvestuse taotluse rahuldamata ning menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks juhatuse liikme kohustuste rikkumine, juhatuse liikme vastutus (korraliku ettevõtja hoolsusstandardi rikkumine), äriühingule kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus leidis, et kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. 07.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest sõlmitud võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta ning Viru Maakohtu 06.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-14262 on tuvastatud, et kostja on võlatunnistuse ja kokkuleppega deklareerinud hagejal olemasolevat võlga OÜ Edu24 Invest ees, mis tulenes OÜ Edu24 Invest ja S.T. vahel 05.03.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille alusel S.T. loovutas OÜ-le Edu24 Invest S.T. ja hageja vahel 01.11.2011 sõlmitud laenulepingust nr 2 ja 20.11.2011 sõlmitud laenulepingust nr 3 tulenevad nõuded, mille suurus 07.03.2014 seisuga oli 506 860,77 eurot. Kuna kostja oli hageja juhatuse liige alates 02.03.2012, oli võlgnevus tekkinud enne kostja hageja juhatuse liikmeks saamist. Tehingu tegemisega ei rikkunud kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kostja tegevuse tõttu ei vähenenud äriühingu vara, kuna tunnustatud võlg eksisteeris aastast 2011 ning võlatunnistus ei oleks saanud olla tühine võlgnevuse puudumise tõttu. 07.03.2014 sõlmis kostja hageja nimel ka ühishüpoteegi loovutamise lepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega S.T. loovutas ühishüpoteegi summas 150 000 eurot OÜ-le Edu 24 Invest ning hageja varale seati ühishüpoteek summas 360 000 eurot. Ka selle tehinguga ei rikkunud kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Arvestades, et võlg eksisteeris aastast 2011, soovib iga mõistlik inimene saada garantiid, et ta saab raha tagasi. Ühishüpoteegi seadmisega garanteeris kostja võlausaldajale võla tagastamist ja äriühingu vara ei vähenenud. Võlausaldaja ja võlgniku olukord on tasakaalus. Viru Maakohtu 06.10.2015 määruse p-de 1.6.3 ja 1.6.4 järgi on hageja loobunud nõudest tunnistada ühishüpoteegi loovutamise leping ja ühishüpoteegi seadmise leping tühiseks. Ka 18.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta sõlmimisel ei ole tõendatud juhatuse liikme kohustuse rikkumine, kuna kostja on deklareerinud võlga, mis eksisteeris tehingu ajal. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja SAS Consulting OÜ vahel 07.01.2013 sõlmitud leping nr M1 on tühine või tühistatud. Viru Maakohtu 06.10.2015 määruse p 1.6.1 kohaselt on OÜ Edu24 Invest loobunud täitemenetluses nr 167/2014/499 esitatud rahalisest nõudest summas 150 000 eurot (hageja ja SAS Consulting OÜ 07.01.2013 leping). Juhatuse liikme kohustuse rikkumine ei ole tõendatud ka 26.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta sõlmimisel, kuna kostja on deklareerinud võlga, mis eksisteeris tehingu tegemise ajal. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Litera24 ja hageja vahel 09.01.2012 sõlmitud leping nr IT-1/12 on tühine või tühistatud. Viru Maakohtu 06.10.2015 määruse p 1.6.2 kohaselt on OÜ Edu24 Invest loobunud kõikidest nõuetest hageja vastu, mis tulenevad OÜ Litera24 ja hageja vahel 09.01.2012 sõlmitud lepingust, millest tulenevad nõudeõigused on OÜ Litera24 11.03.2014 nõude loovutamise lepinguga loovutanud OÜ-le Edu24 Invest. Kohus ei ole tunnistanud sundtäitmist lubamatuks. Pooled sõlmisid selles osas kompromissi, mis kinnitati Viru Maakohtu 06.10.2015 määrusega (p-d 1.5.1–1.5.4).
Kuna kohus ei tuvastanud kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist, ei pea kohus tuvastama juhatuse liikme vastutuse aluseks olevaid teisi asjaolusid (äriühingule kahju tekkimist ning põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel). Kuna hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist, et saa ta nõuda ka tasaarvestuse tegemist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Osaühing ESTIN Warehousing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
21.detsembri 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega vastuhagi rahuldada ja nõuda D.P. lt välja Osaühingu ESTIN Warehousing kasuks tekitatud kahju summas 5000 eurot ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud ega arvestanud Riigikohtu praktikaga. Apellandi esitatud tõendite ja argumentidega on tõendatud, et vastustaja on tekitanud oma tegevusega apellandile kahju. Vastustaja sõlmis apellandi juhatuse liikmena, osanikke informeerimata, OÜ-ga Edu24 Invest apellandile kahjulikke tehinguid: 07.03.2014 võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (mille alusel alustati täitemenetlus nr 167/2014/274), 18.03.2014 võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (mille alusel alustati täitemenetlus nr 167/2014/499), 26.03.2014 võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta ning 07.03.2014 ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping. Nimetatud tehingute tõttu tegi apellant väljamakseid, mida tehinguid sõlmimata ei oleks tehtud. Seega apellandi vara vähenemine on otseses seoses vastustaja sõlmitud tehingutega. Apellant esitas tehingute vaidlustamiseks Viru Maakohtule hagid ning võlatunnistused ja kokkulepped tunnistati kompromissi käigus tühiseks; 2) tekkisid apellandil vastustaja poolt õigusvastaste võlakirjade vormistamise tõttu toimunud kohtumenetlustes kohtukulud ja apellant tasus võlakirjade sundtäitmisele pööramisega kaasnenud kohtutäituri tasud (võlatunnistuste ja kokkulepete sundtäitmise olid apellant ja OÜ Edu Invest palunud Viru Maakohtus sõlmitud kompromissis lubamatuks tunnistada). Apellant viitab Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjades nr 3-2-1-54-17, 3-2-1-197-13 ja 3-2-1-20-14 (p-d 12, 13) ning leiab, et kuna kohtusse pöördumise nõuete puudumise tuvastamise hagidega tingis vastustaja tegevus, siis apellandi kohtumenetlustes kantud menetluskulud ja täitemenetlustes tasutud kohtutäituri tasud kokku 36 432,36 eurot on vastustaja tegevusega apellandile tekitatud kahju; 3) ei ole märkimisväärses summas võlatunnistuste sõlmimine apellandi igapäevaseks majandustegevuseks. Võttes arvesse võetud kohustuste suurust, pidi vastustajal olema tehingute tegemiseks apellandi osanike nõusolek. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks on see, kui juhatuse liige teeb tehingu ilma nõukogu või üldkoosoleku nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik. Tehingud tunnistati kohtumäärusega kehtetuks. Vastustaja peab apellandi kulud (kahju) VÕS § 115 ja ÄS § 187 lg 2 alusel hüvitama, kuna tema tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning vastustaja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Apellant nõuab kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses.
6.D.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jõudis kohus õigele järeldusele, et vastustaja ei ole olemasolevat võlga tunnistades juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuna apellandi varaline koosseis võla tunnistamisega ei muutunud;
2) on väär seisukoht, et võetud kohustuste suurust arvestades pidi vastustajal olema tehingute tegemiseks osanike nõusolek. Kohus tuvastas, et kohustused olid võetud enne vastustaja juhatusse määramist. Osanikud olid võlgnevustest informeeritud, kuna laenukohustused olid kajastatud majandusaasta aruannetes. 06.10.2015 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga tunnistas apellant sama võlga, sõlmis kokkuleppe võla ajatamiseks ja jättis hüpoteegid püsima, mis on ühtlasi käsitatav heakskiiduna tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 111 lg 1 mõttes. Vastustajale etteheidetud hoolsuskohustuse rikkumine võlatunnistuse allkirjastamisel ei erine oma olemuselt apellandi uue juhatuse tegevusest kompromissi sõlmimisel; 3) nähtub 06.10.2015 kohtumäärusest, et võlatunnistusi ei tunnistatud kehtetuks, vaid apellant ja võlausaldaja leppisid kokku võla ajatamises, seejuures loobus apellant nõudest tunnistada ühishüpoteegi loovutamise leping ja ühishüpoteegi seadmise leping tühiseks. Samuti ei tunnistatud määrusega lubamatuks täitemenetlusi. Pooled leppisid kompromissis kokku täitemenetluste lõpetamises seoses kompromissi sõlmimisega. Seda oleks olnud võimalik teha ka kohtuväliselt, ilma menetluskuludeta täitemenetluse seadustiku § 48 alusel; 4) on üllatuslik ja ebaõige apellatsioonkaebuse seisukoht, et olemasoleva võla tunnistamine võib väljuda majandustegevuse (juhatuse liikme pädevuse) raamest; 5) puudus kohtul hoolsuskohustuse rikkumise mittetuvastamisel vajadus teiste kahju hüvitamise normi kohaldamise eelduste kontrollimiseks, st kohtul ei olnud vaja analüüsida kahju suuruse tõendamiseks esitatud teistes asjades kantud menetluskulusid. Lisaks on apellant kompromissilepingu sõlmimisega ise endale sellise kohustuse loonud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
21.detsembri 2017 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud vastuhagi rahuldamata.
8.1.Vastuhagi kohaselt nõudis hageja (põhihagis kostja) kostjalt (põhihagis hageja) kui hageja juhatuse liikmelt ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et sellise nõude puhul peab hageja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Vastuhagist nähtuvalt on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi sellega, et sõlmis põhjendamatult võlatunnistused ja hüpoteekide seadmise lepingud, millised oli osaühingu jaoks kahjulikud.
8.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole hageja poolt nimetatud tehingutega rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Puudub vaidlus, et võlatunnistuste andmise ajal, s.o 07.03.2014,18.03.2014 ja 26.03.2014, oli kostja hageja juhatuse liige, ning et tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega. Seega kinnistas kostja nimetatud võlatunnistustega hageja olemasolevat võlga ning ekslik on hageja väide, et võlatunnistused olid hageja jaoks kahjulikud. Hageja ei ole tõendanud, et lepinguid, millel põhinesid võlatunnistused, oleks tühistatud või tühiseks tunnistatud ning seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et võlatunnistused põhinesid kehtivatel lepingutel. Ekslik on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et võlatunnistused tunnistati tühiseks Viru Maakohtu
06.10.2015 määrusega kinnitatud kompromissi käigus. Nimetatud määrusest (I kd, tl 134-137) seda ei nähtu. 07.03.2014 võlatunnistuses tunnistatud võlga 506 860,77 eurot on hageja Viru Maakohtu 06.10.2015 määrusega kinnitatud kompromissis tunnistanud (maakohtu määruse p 1.1). Asjaolu, et OÜ Edu24 Invest loobus kompromissi korras nõuetest, millel põhinesid 18.03.2014 ja 26.03.2014 võlatunnistused, ei saa samuti järeldada kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumist võlatunnistuste andmisel. Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt pidanuks kostjal olema võlatunnistuste andmisel hageja osanike nõusolek. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et 07.03.2014 hüpoteekide seadmisega ei rikkunud kostja juhatuse liikme kohustusi. Maakohtu vastavaid põhjendusi ei ole apellatsioonkaebuses ümber lükatud. Pealegi nähtub Viru Maakohtu 06.10.2015 määrusega kinnitatud kompromissist, et hageja loobus nõudest tunnistada hüpoteekide seadmise lepingud tühiseks (maakohtu määruse p 1.6.3). Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et Viru Maakohtu 06.10.2015 määrusega, millega kinnitati hageja ja OÜ Edu24 Invest vaheline kompromiss, ei tunnistatud sundtäitmist lubamatuks. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei ole õige ning apellandi viidatud Viru Maakohtu 06.10.2015 määruse p-dest 1.5.1-1.5.3 seda ei tulene. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist seoses sellega, et 07.03.2014, 18.03.2014 ja 26.03.2014 võlatunnistused ei ole kehtivad. Võlatunnistuste kehtetust ei ole maakohus vaidlustatud otsuses tuvastanud, samuti ei nähtu see Viru Maakohtu 06.10.2015 määrusega kinnitatud kompromissist. Sellest järelduvalt on õige vastustaja seisukoht, et Viru Maakohtu 06.10.2015 määruse p-des 1.5.1-1.5.3 märgitu oli suunatud vaidluse lõpetamisele ning sellest ei saa tuletada kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumist.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes OÜ ESTIN Warehousing kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.